Aytys ónerining aqtangeri - Aybek Qaliyev (surette) qazir  Ybyray Altynsarin atyndaghy Arqalyq memlekettik pedagogikalyq institutynda  filalogiya fakulitetining dekany bolyp qyzmet etude. Zamana shyndyghyn ashy aitatyn aqyn jyr dodasynan songhy jyldary kórinbey qalyp jýrgenimen shәkirt tәrbiyelep, ghylmy shygharmashylyqpen shúghyldanuda. Tómendegi súhbatynda ol izbasarlarynyng ónerdegi ózindey ór minez kórsetip qalatyn kezderine әri sýiinetinin, әri olardyng bolashaghyna alandaytynyn jasyryp qala almady.

- Jalpy shygharmashylyq jolynda oiynyzgha ne týidiniz?

- Shygharmashylyq degen óte kýrdeli prosess. Mening ómirimde osy prosesting birneshe týrine atsalysudyng sәti týsti. Atap aitqanda, әdeby shygharmashylyq, ghylymy shygharmashylyq, pedagogikalyq shygharmashylyq. Bayqap otyrghanymyzday ýsheui ýsh әlem. Alayda, mening mysalymda ýsheui birtútas dýniye. Mening әdeby shygharmashylyghymnyng nәtiyjesi - mening aitystarym, ghylymy shygharmashylyghymnyng nәtiyjesi - zerttep jýrgen taqyrybymnyng ainalasynda jaryq kórgen monografiya, oqulyq, ghylymy maqalalarym, pedagogikalyq shygharmashylyghymnyng jemisi - bilimdi, bilikti, tәrbiyeli shәkirtterim. Men ózimdi shygharmashylyq jolgha endi týstim dep esepteymin. Beynelep aitqanda, shygharmashylyqtyng túqymyn endi seuip, kýtip-baptap jýrgen jayym bar, jemisin kóruge әli erteleu. Shygharmashylyqqa adal bolsan, nәtiyjesi de dittegen jerden shyghady.

Aytys ónerining aqtangeri - Aybek Qaliyev (surette) qazir  Ybyray Altynsarin atyndaghy Arqalyq memlekettik pedagogikalyq institutynda  filalogiya fakulitetining dekany bolyp qyzmet etude. Zamana shyndyghyn ashy aitatyn aqyn jyr dodasynan songhy jyldary kórinbey qalyp jýrgenimen shәkirt tәrbiyelep, ghylmy shygharmashylyqpen shúghyldanuda. Tómendegi súhbatynda ol izbasarlarynyng ónerdegi ózindey ór minez kórsetip qalatyn kezderine әri sýiinetinin, әri olardyng bolashaghyna alandaytynyn jasyryp qala almady.

- Jalpy shygharmashylyq jolynda oiynyzgha ne týidiniz?

- Shygharmashylyq degen óte kýrdeli prosess. Mening ómirimde osy prosesting birneshe týrine atsalysudyng sәti týsti. Atap aitqanda, әdeby shygharmashylyq, ghylymy shygharmashylyq, pedagogikalyq shygharmashylyq. Bayqap otyrghanymyzday ýsheui ýsh әlem. Alayda, mening mysalymda ýsheui birtútas dýniye. Mening әdeby shygharmashylyghymnyng nәtiyjesi - mening aitystarym, ghylymy shygharmashylyghymnyng nәtiyjesi - zerttep jýrgen taqyrybymnyng ainalasynda jaryq kórgen monografiya, oqulyq, ghylymy maqalalarym, pedagogikalyq shygharmashylyghymnyng jemisi - bilimdi, bilikti, tәrbiyeli shәkirtterim. Men ózimdi shygharmashylyq jolgha endi týstim dep esepteymin. Beynelep aitqanda, shygharmashylyqtyng túqymyn endi seuip, kýtip-baptap jýrgen jayym bar, jemisin kóruge әli erteleu. Shygharmashylyqqa adal bolsan, nәtiyjesi de dittegen jerden shyghady.

- Ústazynyz Rymghaly Núrghalidyng ýmitin qanshalyqty aqtadynyz?

- Ghylymgha degen qyzyghushylyq mende student kezimnen oyandy. Uniyversiytet qabyrghasynda jýrgende Sәule Serikbayqyzy Shәikenova degen ústazymnyng әseri kóp boldy. Sol kisining jetekshiligimen diplom júmysyn qorghadym. Sonymen birge Dihan Qamzabekúly, Erbol Tileshev, Iliyas Qúrmanghaliyev syndy ústazdarymnyng da yqpaldary men enbekteri orasan zor boldy. Al, akademik Rymghaly Núrghalidyng ghylymy mektebinen ótu men ýshin jaratqannyng ýlken syiy dep esepteymin. Kandidattyq dissertasiyamnyng taqyrybyn úsynghan da sol kisi bolatyn. Ghylymy júmysymnyng qoljazbasyn oqyp shyqqannan keyin, «Torghaydyng óshkenin jandyryp, ólgenin tiriltipsin, ainalayyn!»-dep betimnen sýidi. Qoljazbanyng sonyna jarty bet qyp ózining aq batasyn jazypty. Ol mende әli kýnge deyin saqtauly. Kórnekti ghalymnyng osynday baghasyn alu qanshalyq baqyt bolghanmen, mende bir ókinish bar. Arqylyqqa auysatyn kezde bir ay boyy ol kisige aitugha bata almay jýrdim. Biraq keterde ol kisi: «Dekan bolyp qyzmet istegen jaqsy, alayda instituttyng ómiri bitpeytin júmysymen jýrgende ghylymy júmys aqsap qalady, sondyqtan, qyzmetting kýibenimen jýre bermey, bir jyldan keyin júmysyndy ayaqtap, alyp kel!»-dep edi. Men júmysymdy ayaqtap ýlgere almadym, ol kisi qaytys bolyp ketti. Sóitip jýrgende, ghylym jýiesi ózgerdi, kandidattyq, doktorlyq qorghau toqtatyldy. Qazirgi tanda ghylym kandidattary ne isterin bilmey, del-sal kýide jýrgen jayy bar. Mening ókinishim sol amanatty orynday almadym.

- Shәkirtterinizding qanday bolghanyn qalar ediniz? Ol ýshin ne isteu kerek?

- Shәkirtterimning eng aldymen imandy, últjandy, óz elining patrioty bolghanyn qalaymyn. Ol ýshin bizding memleketimizde memeleket qúraushy últ qazaq últynyng mýddesine baghyttalghan últtyq iydeologiya qajet. Últtyq iydeologiya Alashqa negizdelui tiyis. Balabaqshadan bastap últtyq iydeologiya boyynsha tәrbiyelesek, on bes-jiyrma jylda jana últjandy buyn qalyptastyryp shygharamyz. Sosyn balabaqsha tek qazaq tilinde boluy qajet, sonda ózge últ ókilderi ghana emes, ózimizding shala qazaq atanyp jýrgen bauyrlarymyzdyng balalary da dýbara bolmay, taza qazaq bolyp shyghady. Balabaqshadan keyin oryssha oqy ma, aghylshynsha oqy ma, qytaysha oqy ma ózi biledi.

- Ruhany azyp-tozghan, ana tilin bilmeytin, dilin joghaltqan, Batys elderine eliktegen býgingi óskeleng úrpaqqa degen kózqarasynyz qanday?

- Qazirgi jastardy teledidar men internet tәrbiyelep jatyr. Men últqa tónetin qauipting bәrin sodan kóremin. Ata-ana kýndelikti kýibeng tirlikpen әure, bala tәrbiyesine uaqyty joq. Mektepte ústazdardyng búrynghyday emes, bedeli týsken. Bala kýnimizde kóshening basynan múghalimdi kórsek, kelesi kóshemen ainalyp ótushi edik. Qazirgiler ainalyp ótpek týgil, amandaspay, soghyp ótedi. Qazirgi oqushylardyng psihologiyasy basqa. Búghan ózimiz de kinәlimiz. Ata-ana balasynyng tәrbiyesin mektepten, mektep ata-anadan kóredi. Mektep balagha qatang shara qoldansa, ata-ana balasyn qorghaydy. Sosyn ÚBT-ny tym әsirelep jiberdik, ómirding qúny ÚBT-men ólshenetin boldy. Jasyratyn nesi bar, mektepting abyroyyn jabu ýshin múghalimder zyr jýgiredi, emtihan kezinde testing jauabyn múghalimder sheship, telefonmen jiberip otyrady. Oqushynyng mindeti sol jauaptardy qabyldap, belgileu ghana. ÚBT-dan qúlaghandar auyr psihologiyalyq kýizeliske úshyraydy, tipti óz-ózine qol júmsau faktileri de kezdesip jatyr. Biz mektep bitirgende ata-anamyzdyng bizding emtihanymyzben sharuasy da bolmaytyn, tipti neshe aldyng dep te súramaytyn. Qazir ata-ana tanys izdep shapqylaydy. Mine osynyng bәri jastardyng minezine әser etedi. Osydan kelip onyng boyynda nemqúraydylyq payda bolady. Al, nemqúraydylyq adamnyng basty jauy ekenin danyshpandar aityp ketken. Nemqúraydylyq mәngýrttikting jenil týri. Teledidar men internet jóninde bólek әngime. Batystyng atys-shabys, jabayy tәn jaqyndyghyn nasihattaytyn kórsetilimderin aitpaghanda, otandyq teleónimderding tәrbiyelik jaghy óte tómen. Ekrandy júldyzsymaqtar bosatpaydy. Tipti jasy kelgen agha-apalarymyzdyng ózi Batystyn, Reseyding júldyzdaryna eliktep auzyna kelgenin aitady, әnshi, júldyz dep jýrgenderimiz eshki emip, qúrt-qúmyrsqa shaynaghanynan keyin basqasyn jauyp qoy. Keybir islam ghalymdary aqyrzamannyng belgisi retinde aitylatyn jalghyz kózdi jalmauyz tajaldy osy teledidar men internet dep esepteytin kórinedi. Jaqynda bir mәlimet oqydym, AQSh-ta ma, Batys ta ma, esimde joq, bir elde ata-ana ózderin de, balalaryn da eki ay boyy internetten, teledidardan aulaq ústap, tipti úyaly telefondy da paydalanbaghan. Sonda olardyng úlynyng suretke, qyzynyng muzykagha degen qabileti ashylyp, minezderinde kóp ózgerister bolghan. Mine, osynyng ózi biraz nәrseden habar berse kerek. Men filologtargha sabaq berem. Qazirgi studentterding tili jútan. Sóiley almaydy. Kitap oqymaydy. Biz testileu әdisi arqyly balanyng tilin baylap jatyrmyz. Al, búl ýlken qasiretke alyp keledi.

- Qazaq aitys ónerine, aityssýier qauymgha ne berdiniz, aitystan ne aldynyz?

- Qazaq aitysyna, aityssýier qauymgha ne bergenimdi sol qauymnyng ózinen súrau kerek shyghar. Aytysqa bergenimnen bererim kóp. Al, aitystan alghanym kóp. Mening ómirim osy aitys ónerimen órildi. Aytys ómirimning ózegine ainaldy. Aytys tanymaldylyq, abyroy-bedel berdi.

-  Bizding aitys óneri men aitys aqyndarynyng mәdeniyeti jóninde ne aitasyz?

- Aytys sinkretti óner. Teatry joq atam qazaq aitys ónerin óte joghary baghalaghan. Aytys aqynynyng boyynda birneshe óner týri toptasqan. Ol suyryp-salma aqyndyq, muzykalyq aspapta oryndaushylyq, әnshilik, aityp otyrghan oiyn kórermenge jetkizu ýshin әrtistik siyaqty óner kerek. Ár aqynnyng stiyli, immidji bar. Bireui saliqaly, sabyrly, endi biri qyzba, ýshinshi biri qaljyngha sheber degendey. Desek te, sahna mәdeniyeti birinshi orynda túruy qajet. Keyingi shyqqan jas aqyndardyng keybirinde halyqtyng simpatiyasyn alam dep ýlkenning jaghasyna jarmasyp, «óitem de, býitem, qyram da, joyam» dep alasúratyn kelensizdik jii oryn alyp keledi. Sonymen birge jeniske jetuding onay joly retinde jeke bastyng mәselesin әngime etetinder de kezdesedi. Ol aqyngha abyroy әpermeydi. Onday aqyndar Amanjoldan, Balghynbekten, Bekarystardan ýlgi aluy kerek dep oilaymyn.

- Tól shәkirtteriniz aitysqa týsip, óner kórsetip jatqanda qanday әserde bolasyz?

- Qatty tolqimyn. Búryndary maghan keybir kisiler «qatty aitasyn, ashy aitasyn, basyng bәlege qalar, qazaq saghan riza, jeter jerine jetkizip aittyn, endi shamalap aitsang qaytedi» degendey әngimeler aitqanda, onsha týsine bermeytin edim, endi shәkirtterim ashy aqiqatty aityp jatqanda ózim de solardyng bolashaghy ýshin uayym qylatyn boldym. Biraq olardyng eshqayssynyng betinen qaqqym kelmeydi. «Bes sausaq birdey emes, bir biyeden ala da, qúla da tuady», ónerge adaldyq tanytpay, jýldege úmtylyp basshylardy orynsyz maqtap, jaghympazdyq jasaytyn keybir shәkirtterime kónilimning qúlazitynyn da jasyrghym kelmeydi. Onday kezde «ishten shyqqan shúbar jylan» deymiz de, ishten tynamyz.

- «Torghay aqyndyq mektebi» atty oqu qúralynyz jaryq kórdi, osy kitaptan ózge oblystardan kelgen studentter qanday tәlim, ónege almaq? Oqytudaghy maqsatynyz ne?

- Basqa oblystardan kelgen studentterge Torghay aqyndarynyng qajeti ne deysiz ghoy! Onday qisyngha salatyn bolsaq, orys Pushkinnin, aghylshyn Bayronnyn, nemis Getenin, italiyan Petrarkanyn, parsy Firdousiyding de qazaqqa qajeti bolmay qalady ghoy. Abaydy tek semeylikter, Mahambetti atyraulyqtar, Túrmaghambetti tek qyzylordalyqtar oqu kerek qoy, onda. Torghay aqyndyq mektebi mening ghylymy taqyrybym. Árbir joghary oqu orynynda ghylymy dәrejeli oqytushylar ózining ghylymy taqyryby boyynsha arnayy kurs jýrgizedi. Torghay aqyndyq mektebining ókilderi kenestik zamanda zertteu ayasynan tys qalyp keldi. Onyng birneshe sebebi bar. Sol sebepterding biri búl aqyndardyng birazy Ahmet pen Mirjaqyptyng ústazdary, endi birazy Alash qozghalysyna qatysqan, sol ýshin halyq jauy atanghan, sottalghan, jer audarylghan aqyndar. Búl aqyndardyng qay-qaysysyn alsanyz da qazaq poeziyasynyng damuyna zor ýles qosqan aqyndar. Halyq aqyndary Núrhan Ahmetbekov, Omar Shipiyn, Sәt Esenbaevtar, qazaq poeziyasyndaghy ballada janrynyng atasy Qaynekey Jarmaghambetov, qazaq әdebiyetining kórnekti ókilderi Syrbay men Ghafu, Kenshilik, Shәmil, Qoghabay, Qoyshyghara, Tólen, Serik, Serikbay, Qonysbay siyaqty aqyn-jazushylardyng bәri sol kisilerding shekpeninen shyqqan. Ony oqytudaghy maqsatym-qazaq әdebiyetining osynday aqtandaq betterin ornyna keltiru, sonymen birge, qazaq әdebiyettanuynda kenje damyp kele jatqan aimaqtyq әdebiyettanu salasyna ýles qosu. Osy júmystyng izimen Qazaqstannyng týkpir-týkpirinen kelgen studentter óz aimaghyndaghy osynday ashylmay jatqan qazynany tauyp, zerttep-zerdelep qazaq әdebiyetining tarihyna qossa degen niyet qoy.

- Ústazdyq qyzmettegi maqsattarynyz ben armandarynyzgha jettiniz be?

- Ol turaly sóz qozghau erterek shyghar. Degenmen biraz shәkirtterimning ómirden óz jolyn tauyp, elge paydasy tiyedi-au degen baghytqa jol silteuge septigimiz tiyip jatqan bolar. Euraziya uniyversiytetinde oqytqan shәkirtterimning biri ghylym kandidaty, endi biri KTK, Qazaqstan arnasynda, taghy biri «Núr-Astana» gazetinde beldi jurnalist bolyp qyzmet atqaryp qana qoymay, elge belgili túlghalargha ainaldy. Arqalyqtaghy shәkirtterimning birazy respublikagha, oblysqa tanylyp qaldy.

- Aldaghy uaqyttarda qanday joba, josparlarynyz bar, sol jóninde aitsanyz! Kezinde әdebiyettanushy ghalym Beysenbay Kenjebaev talapty jastardy jinap, ýlken ghylymy mektep qalyptastyrdy, keyinirek osy mektepting ókili bolghan ústazynyz Rymghaly Núrghaly osy baghytta júmys jasady. Siz osy ýrdis boyynsha júmys jýrgizip jatyrsyz ba?

- Aldaghy ómir bir Allagha ayan. Oida jýrgen joba-josparlar jetkilikti. Ózim qyzmet etip jatqan fakulitettegi tәrbie júmysyn jýieli jolgha qoigha baghyttalghan biraz oilarym bar. Negizinen tәrbie júmystaryn studentterding boyyndaghy qarym-qabiletterdi asha otyryp, shygharmashylyq baghytta órbitkim keledi. Inshalla, bastama jaman emes. Endi osy júmysty institut, qala dengeyine deyin jetildirip, qalamyzda jastardyng ruhany ortasyn qalyptastyru basty maqsat. Sonymen birge elimizding basqa aimaqtaryndaghy әdeby ortamen shygharmashylyq baylanys jasap túrsaq, shygharmashyl jastardyng ósuine zor yqpaly bolar edi. Ghylymy mektep jayyna kelsek, búl da kópten oida jýrgen mәsele edi. Búl isti endi qolgha alyp jatyrmyz. Jaqynda ghylymgha iykemi bar degen on shaqty studentti jinap, taqyryptaryn aqyldasyp, josparyn qúrdy0.

- «Ybyraytanu» kursyn ghylymy ainalymgha engizip, oqytudyng maqsaty ne?

- Byltyrgha jyly Bilim jәne ghylym ministrligining tapsyrmasy boyynsha «Ybyraytanu» kursyn dayyndaghan bolatynbyz. Negizgi basshysy pedagogika jәne psihologiya kafedrasynyng mengerushisi, dosent P.Á.Ahmetova bolatyn. Sonymen birge qúramynda institut dosenti Gh.Q.Bijanova, magistr G.Shaumen jәne men bar shygharmashylyq top júmys jasap, baghdarlamamyz ministrlikting konkursynan jenip shyqtyq. Baghdarlama respublikalyq «Qazaqstan mektebi» jurnalynda jariyalandy. Ministrlikting negizgi bastamasy orta mektepterde fakulitativti kurs retinde «Abaytanu», «Ybyraytanu» kurstaryn jýrgizu bolatyn. Biraq keyinnen ministrlik tarapynan habar bolmay ketti. Institutymyz Ybyray atamyzdyng atynda bolghandyqtan «Ybyraytanu» kursy bizde búrynnan jýrgizilip keledi. Endi biz osy jasaghan júmysty aldaghy uaqytta ghylymy jobalar konkursyna úsynbaqpyz. Maqsatymyz orta mektepting bәrine bolmasa da, Ybyray atyndaghy mektepterge, kolledjderge osy kursty engizu.

Súhbattasqan  Eldos  TOQTARBAY, Ybyray Altynsarin atyndaghy Arqalyq memlekettik pedagogikalyq instituty  filalogiya fakulitetining studenti.

Abai.kz