Jeksenbi, 14 Shilde 2024
2491 23 pikir 20 Nauryz, 2023 saghat 11:09

Saylau 2023: Dauys beru qalay ótti?

Ótken týni saghat 20.00-de Mәjilis pen mәslihat deputattyghyna ýmitkerlerge dauys beru ayaqtaldy. «2004 jyldan keyin armangha ainalghan majoritarly saylau jýiesi qayta engizildi, azamattargha partiyalyq tizimmen ghana emes, jeke ózin úsynugha mýmkindik jasaldy» dep maqtauyn asyrghan kezekti sayasy doda mәresine jetti.

Týngi 12-de «Euraziyalyq integrasiya instituty» jauapkershiligi shekteuli seriktestigi 500 den astam saylau orynynda 30 mynnan astam adam qatysqan Exit poll nәtiyjesin jariyalady.

Olardyng meje esebi boyynsha:

«Amanat» partiyasy - 53,46%

«Auyl» Halyqtyq-demokratiyalyq patriottyq partiyasy - 10,52%

«Respublica» partiyasy - 8,90%

Qazaqstan Halyq partiyasy - 6,25%

Qazaqstannyng «Baytaq» jasyldar partiyasy - 3,22%

«Aq jol» Qazaqstannyng demokratiyalyq partiyasy - 7,87%

Jalpyúlttyq sosial-demokratiyalyq partiya - 5,31%.

Azamattar «bәrine qarsymyn» dep 4,47% dauys bergen. Kórip otyrghanymyzday janadan jasaqtalatyn Parlamentke barugha 6 partiya qajetti dauys jinaghan. «Amanat» partiyasy saylaushylardyng jartysynan astamynyng dauysyn jinaghan. Qatarynda preziydentik dodagha týsken 3 ýmitkeri bar «Auyl» partiyasy «Aq jol» men «Halyqty» artqa qaldyryp, ekinshi oryndy iyelendi.

Saylau qarsanynda «Aq jol» qataryndaghy Azamat Ábildaev «Putinning arnauly operasiyasyn qoldaymyn» dep kópting narazylyghyn tudyryp, partiya qatarynyn shygharylghan edi. Ýnemi búrynghy biylik partiyasy «Núr Otannan» keyingi sýbeli oryngha jayghasyp kelgen «Aq jol» partiyasynyng búl joly shang qauyp, tórtinshi oryngha týsip qaluyna jogharydaghy jaghday әser etken boluy mýmkin.

Qúrylghaly beri Parlament tórinen orynsyz qalmay kele jatqan «Qyzyldar» partiyasynyng «Auyldy» aldyna shygharuyna da úqsas jaghday әser etken – partiya tóraghasy Ermúhamet Ertisbaevtyn  Reseyge airyqsha «mahabbaty» sebep bolghany anyq.

Partiyanyng bәri aldyn ala jariyalanghan resmy emes saylau nәtiyjesine dәn riza. Tipti kósh sonynda qalyp qoyghan «Jasyldar» partiyasynyng jetekshisi Azamathan Ámirtaydyng saghy synyp túrghan joq. Ol әleumettik paraqshasynda «Saylaualdy ýgit-nasihat kezinde kópshilikting 500-den astam talabyn partiya baghdarlamasyna engizgenin», alghan baghyttarynan ainymay jalghasty júmys jasay beretinin jazdy. Oghan qaraghanda qúrylghanyna eki-aq ay bolsa da, aldynghy ýshtikten kóringen «Respublika» partiyasy ókilderi ornyn olqysynghanday keyip tanytty.

Saylau minsiz ótti dep aita almaymyz. «Eski Qazaqstannyn» elesi kezip jýrdi. Túnghysh preziydent Núrsúltan Nazarbaev Astanada óz tandauyn jasady. Búrynghyday bir adam birneshe ret dauys beru, komissiya mýshelerining saylau bulletenderin jәshikke toptap toghytuy, baqylaushylardy dauys sanaugha qatystyrmau siyaqty «Elbasy dәuirindegi» kelensizdikter taghy da qaytalandy. Ony prokuratura ókilderi de rastady. Saylaugha ózin úsynghan tanymal jurnalist Ermúrat Bapi: «B**ynmen jastylarmen jarystyryp qoyghan, Qúday-ay!» dep nalysa, Dintanushy Qayrat Joldybay: «Jana Qazaqstannyng «әdil» saylauyna da kuә boldyq» dep jazdy.

Saylau kýni Premier-ministr Álihan Smayylov ýkimetting otstavkagha ketetinin jariyalady.

Tәuelsiz baqylaushylar әkimshilik kedergilerding kóp bolghanyn jarysa jazuda. Jurnalist, qogham belsendisi Dina Elgezek Almaty әkimdigining saylau uchaskilerine baqylaushylargha tanghy beske deyin saylau hattamasyn bermeu turaly pәrmen bergenin jazdy.

Jana jasaqtalatyn Parlamentting aldynda túrghan kezek kýttirmeytin mindet – Ýkimetti qayta jasaqtau, preziydent úsynghan kandidattargha dauys beru ekenin belgili.

«Amanattyn» elu payyzdan astam dauys alghanyn eskersek, jana Parlamentte búrynghy «Núr Otandyqtardyn» ýles salmaghy basym bolary haq.

Ekinshi oryn alghan «Auyl» da, ýshinshi oryn alghan «Respublika» da olargha oppozisiya bola almaydy. Mojoritarlyq jýiemen Parlament partasyna jayghasatyndardyng (29 oryn, onyng ishinde partiya ókilderi de, qogham belsendileri de bar) qarsylyghy da eshtene sheshpeydi.

 

Esbol Ýsenúly

Abai.kz

23 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1195
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 1869
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 1921