Ospan batyr - el jadynda qalghan túlgha
Stalindik zobalang jyldary enbektegen jastan enkeygen qartqa deyin nebir súmdyq oqighalardy kózben kórip, onyng zardabyn basynan ótkizdi.
Elding bolashaghyna alandap, últtyq mýddege ayanbay qyzmet etken kisilerding ózderi týgili balasyna deyin qudalanyp, ýlken japa shekti. Stalindik repressiyagha, memleket tarapynan qudalaugha ilikken adamdardyng balalary bastarynan ótkizgen qasiret pen qiyndyqtardyózinen keyingilerge aitugha da qoryqqan. Ýkimetten qatty seskengeni sonday,bir jerge ótinish jaza qalsa, tegin jasyru ýshin «tegim kedey», «әkem orta sharua bolghan», «óz ajalynan qaytys boldy» degen siyaqty sózderdi qosyp otyrghan. Bolishevikterding últ bolashaghyna qarsy qasaqana jýrgizgen sayasatynyng úrpaqtyng tarihy jadysynyng saqtaluyna da tiygizgen zardaby kóp bolghandyghy sonshalyqty,tipti, әli kýnge deyin ata-babasy turaly derek izdeushi adamdar kóp kezdesedi. Sebebi, 1930-37 jyldary ata-anasynan airylyp, nemese ata-ana balasynan bólinip, tentirep ketken jaghdaylar kóp bolghan.
1916 jylghy últ azattyq kóterilis, odan keyingi kenes biyligi qúrylghan tústaghy kýshtep qazaq qoghamyn týbegeyli ózgertu ýshin jýrgizilgen sayasat týrli tarihy oqighalardyng oryn aluyna sebepker bolghandyghyn da eskerumiz kerek. Osy kýnge deyin qasaqana jýrgizilgen qúityrqy sayasattyng saldarynan bolghan últ - azattyq kóterilister turaly (sebepteri-avtor)da naqty bir toqtamgha kele almay jýrmiz. Osy kóterilisterde qaza tapqan adamdar, eleusiz qalghan tarihy túlghalar qanshama?Halyq kóterilisterindeәulie adamdar, batyr adamdar, diny túlghalar az bolmaghan. Áulie kisilerdin, ýlken diny adamdar últtyq mýddeni qorghau ýshin bolghan kóterilisterdeәrdayym aldynghy saptajýrgen. Yaghni, tarihy uaqyt, jaugershilik zaman qoghamnan, óskeleng úrpaqtan jauyngerlikti talap etip,ruhty shyndaumen qatar, ruhany qasiyet ýlgilerinde qogham aldyna shygharyp, mәdeniyet pen tarihtyng qúbylysyna ainaldyryp otyrghan.
Osynday túlghalardyng biri - Dәrmenúly Ospan.Búl kisi shamamen 1866-1931 jyldar aralyghynda ómir sýrgen, batyr, әuliye, diny adam bolghan. Kóne kóz kisilerding aituy boyynsha 1916 jylghy últ azattyq kóteriliske qatysqan, Amankeldi Imanovtyng jasaghyna ózderi auyldan 15 adam bolyp barghan. Áriyne, búdan bólek Yrghyz auyldarynan kóteriliske qatysqan adamdar kóp bolghan. Búl kisiler on bes adam (ózderi túrghan auyldan boluy kerek) bolyp barghan. Ospannyng qasynda kóteriliske qatysqan diny adamdardan basqa ústa kisilerde bolghan.
Yrghyz audanynyng búrynghy Tәuip degen jerinde (qazirgi Qúiylys auylynanTorghaygha qaray 20 km jerde) Ospan tamy degen jer bar. Sol jerde osy kisining ata-anasy, әieli, kóteriliste qaza tapqan sarbazdarda jerlengen boluy mýmkin.Ospan batyr 1931 jyly 65 jas shamasynda qaytys bolghan, sol jerge jerlengen. Jergilikti adamdardyng aituy boyynsha Ospan tamynyng qasynan ótip bara jatqanda búl jerdi biletin adamdar kóligin toqtatyp, Qúran baghyshtap ótetin bolghan.
1916 jylghy últ azattyq kóterilis kezinde Amangeldi Imanovtyng jasaghynda Ospanmenattas basqa da kisiler bolghandyqtan, halyq búl kisini múrtty Ospan dep ataghan eken.Shaghyn boyly, qara tory kisi bolghan.Ospan turaly atalarynan estigen kisiler: «Kóterilis kezinde qolyna aibalta, qylysh, beline qanjar baylap sap aldyndajýrgeni» deydi. Aybalta alyp aldynghy qatarda jýruding sebebi, kóterilisshilerding ishinde arqaly adamdardyng da bolghandyghyn bildirse kerek-ti. Qazaqtyng soghysu erejesinde osynday kisiler ýnemi alda jýrgen.
Bayqauymyzsha, qazaq batyrlarynyng jaumen soghysuda óz taktikasy bolghan. Bauyrjan Momyshúly soghys adamnan eki nәrseni talap etedi, – dep jazghan edi. Ol aqiqat pen shyndyq. Aqiqat qalyng shayqasta tiri qalu, sol ýshin jaumen kýresu kerek. Elding amandyghy ýshin barynsha ózindi qorghau da erlikti talap etedi. Al, batyrlyq degenimiz qiyn sәtterde aqyl men aila-tәsildi qatar iske asyra biluden kórinetin qasiyet. Boygha daryghan, el darytqan izgi qasiyetterdi biriktirip, ony elding iygiligine júmsap otyru ýshinde ýlken erik-jiger qajet. Qazaq batyrlarynyng tarihy beynesi býgin bizge osyny kórsetedi.
Keshegi últ azattyq kóterlisterge qatysqan qazaq batyrlarynyng barlyghy da handar zamanyndaghy batyrlardyng ruhymen tәrbiyelengen adamdar edi. Olardy biriktirgen de tarih taghylymy. Ospan Dәrmenúly syndy kisilerdi halyqtyng úmytpauy, esimin ýlken kisilerding aityp jýruining ózi kezdeysoqtyq emes. Bedeldi adamdy halyq úmytpaydy. Ókinishke oray keshegi kenes biyligi osynday kisilerding beynesin barynsha sanadan óshirip, olardyng últtyq mýdde jolyndaghy qyzmetterin, kýresin kishireytip kórsetuge, tipti bolmasa joq qylugha úmtyldy.Jastary kelse de úrpaq ýshin, jastargha qamqor bolu ýshin soghysqa attanghan osynday kisilerding ruhy kenestik solaqay sayasattyng saldarynan úmyt bola bastaghan. Bayyppen qaraghan adam bolmasa, kez - kelgen adamgha alash túlghalarynyn, sonyng ishinde últtyq mýdde jolyndaghy kýres alanynda qalghan batyrlar ruhy birden kózge týse bermeydi. Osynday erekshe qúbylysqa ie dýniyelerdi últtyng tarihy sanasynda saqtau ýshin alash ziyalylary tarihy oqighalar men batyrlar jóninde kóptegen ólender, poemalar jazyp qaldyrdy. Alash ziyalylarynyng qazaqtyng batyrlary men әulie adamdarynyng tarihta alatyn orny jóninde jazghan múlalary býgingi bizderge últtyq ruhtyng túlghalyq kórinisterin jana biyiktikten somdaudy mindetteydi.
Batyrdy shygharatyn el-júrt, yaghny últtyn, halyqtyng ózi. Últ, memleket bolmasa, úrpaq últtyq mýddening qúndylyghyn, ruhty úghynyp óspese batyr adamdar qalay qalyptasady? Bolashaqtyng talaby ýshin talantty tany biludin, ony qogham aldyna shygharudyng ózi jeke adamdy da, tútas eldi de osynday dýniyelerge jetkizip otyrghan. Maghjan Júmabaev jazghanday:
Alty alash Abylayday arghymaghyn,
Alashtyng aruaghyna par qylatyn.
Betine Abylayday ardagerdin,
Keludi alty alashqa ar qylatyn.
Yaghni, últ bolashaghy jolyndaghy kýreste qazaq batyrlarynyng barlyghy da aruaqty er atanghan. Batyr babalarymyz - últtyng tarihy men mәdeniyetining qúbylysyna ainalghan túlgha ruhyn, ósiyetin eskergendikten de, aruaqty er atanghan. Atameken, ana tili, din men mәdeniyet keyingi buyngha qashan da amanat retinde tabystalyp otyratyn dýniyeler. Osy amanatqa qiyanat jasaghandargha tosqauyl bolu, ondaylar kýsheyip bara jatsa ayanbay kýresu, erlerding eldik sanasynyng negizgi belgisi ekendigi dausyz.Osynday qúndylyqtardyng barlyghyn tarihtan jasyrghysy kelgen bolishevikter 1916 jylghy últ azattyq kóterilisti, odan keyin kenes ýkimetining solaqay sayasatyna qarsy oryn alghan 1929-30 jyldardaghy kóterilisterdi de «sharualar kóterilisi» dep búrmalaghan. Nәtiyjesinde, tarih shyndyghyn zerdeleuge ýlken qiyanat jasaldy. Sonyng saldarynan әli kýnge deyin halyq kóterilisterine qatysqanadamdardyng barlyghyn tolyqqandy týgeldey almay kelemiz. Qazir osy qiyn kezende oryn alghan oqighalar turaly biletin adamdarqatary azaydy. Kenes ýkimeti túsynda jazylghan derekterding kóbisi qasaqana búrmalanghan. Sol sebepten arhiv qújattaryn qayta qarap, salystyrmaly zertteudi uaqyt talap etude.
Ospan Dәrmenúly Torghay-Yrghyz ónirinde ómir sýrgen, sol kezdegi elge qyzmet etken auqatty kisilerding biri bolghan. 1929 jyly mal mýlki tәrkilenip, saylau qúqynan aiyrylghan. Saylau qúqynan airylyp, mal mýlki tәrkilengen adamdardyng ne ýshin qudalanghany belgili.
Ospan Dәrmenúly meshit saldyrghan, el ony aruaqty adam dep qúrmetteydi.Sol kezdegi Tәuipke jaqyn jerde ornalasqan Ospan saldyrghan meshitti 1930 jyldary kenes ýkimeti tartyp alyp, mektepke paydalanugha bergen. Bolishevikter jýrgizgen últty joi sayasatynyng basty prinsiypi qoghamnyng ishki qúrylymyn týptamyrdan ózgertu boldy. Halyqtyng túrmysyn әlsiretu, basqagha tәueldi etu ýshin eng aldymen kedergi bolatyn din, sharuashylyq jәne osylardy saqtap, órisin keneytip otyrghan isker adamdardy qoghamnan alastatty.
Ospan Dәrmenúly1931 jyldary qaytys bolghan. Sol jyldary elde asharshylyq oryn ala bastady. Ákesinen, anasynan aiyrylghan Ospannyng balalary naghashylaryn panalau ýshin Syr ónirine qaray qashady. Ospannyng alty balasy: Qonyrbay, Myrzabek, Kenjebek degen úldary, Altyn, Tarazy, Biyazy degen qyzdary bolghan.Biyazy degen qyzy ashtyqtyng saldarynan әri kóteriliske qatysqan adamdardy qughyndap jatqan kezde otbasymen Týrkimenstangha qaray ketip, sol jaqta qalghan.Qalghan balalarynan taraghan úrpaqtarqazirgi kýni elimizding ónirlerinde túrady. Ospannyng kózi tirisinde jaqyn aralasqan adamdarynyng biri Sapar degen ústa kisi bolghan.Búl kisi kóterilis kezinde qazaq sarbazdaryna qaru-jaraq jasaghan. Búdan bólek Temirbaev Ermaghambet degen kisi bolghan. Ermaghanbetting әkesi Temirbay diny adam bolghan, óz qarajatymen qajylyqqa baryp kelgen. Búl kisining beyiti osy eski Tәuipting manynda. Al, Temirbay qajynyng balasy Ermaghanbet1929 jyldary mal-mýlki tәrklengennen keyin Syr ónirine qaray ketken. Ospan Tәuipten ketip bara jatqan Ermaghanbetke ózining myltyghyn bergen eken (úrpaqtarynyng aituynsha).Búl kisilerding barlyghy óz zamanynda auqatty adamdar bolghan. Úrpaqtarynyng aituy boyynsha, Ermaghanbet kenes ýkimeti tartyp alghannan qalghan (jasyryp qalghan) altyn, kýmis búiymdaryn, din men últ ruhaniyatyna qatysty kitaptarynYrghyzdan ketip bara jatypjolda kómip ketedi.
Arhivtegi 1917 jylghy jýrgizilgen býkilreseylik auylsharuashylyq sanaghynda, Ospannynbalasy Ospanov Qonyrbay jәne Ospanmen birge jýrgen Temirbaev Ermaghanbet sol kezdegi Torghay oblysyna qarasty Yrghyz uezi Tәuip bolysynyng №7 auylynda túrghandyghy kórsetilgen. 1931-1933 jyldarda oryn alghan asharshylyqqa deyin Tәuip bolysynyng №7 auylynda 247 ýy bolghan. Osy tizimdegi ýy iyelerining ishinde osy kisilerding de esimderi jazylghan. Búl derekter Aqtóbe oblysynyng memlekettik arhiyvining 69-shy qorynda saqtauly.
El jadynda batyr, әulie adam retinde qalghan Ospan Dәrmenúly syndy túlghalardy turaly keshendi zertteu qajet. Sebebi,osynday kisiler elding bolashaghyna qyzmet etken. Yrghyz-Torghay óniri - iri túlghalar jýrgen, ýlken shayqastar oryn alghan tarihy jerlerding biri.Osy jerlerde Kenesaryhan auyly alty jylday túrghanda, onyng armiyasynyng sany jiyrma myng adamgha deyin óskendigi belgili. Kenesarymen birge jýrgen nebir túlghalar osy ónirde de túrghan. Osy bir tarihy izding orny bolar, búl ónirlerde últ azattyq kýres tolastamaghan. Ónirdegi qazaqtyng baylary men diny túlghalary jóninde derekter biletin jergilikti kisilerding aituynsha, Ospan Dәrmenúly kenes ýkimetining solaqay sayasatyna qarsylyq tanytqan. Osynyng saldarynan búl kisining de mal-mýlki tәrkilenip, ózi qaytys bolghannan keyin balalary da quadalana bastaydy. Ospannyng qyzy Altyn әjemiz «1931 jyly әkemiz qaytys bolghannan keyin ýide eshqanday mal qalmady. Ákemizding mal-mýlkin kenes ýkimeti kózi tirisinde ózinen tartyp aldy. Eldi asharshylyq qysa bastady. Qarmaqshygha kelgen song da onay bolghan joq. Bәrimizdi Tәuipbay asyrady. Zaman óte qiyn boldy, әkeden de, shesheden de airyldyq, qolymyzda eshtene joq. Bizdi osy qiyndyqtan shygharghan, bәrimizdi ashtyqtyng kezinde aman alyp qalghan Tәuipbay. Tәuipbaydyng әkelgen nanyn bólip jep, kýnelttik» - dep balalaryna aityp otyrady eken.
Keshegi bolishevikterding últ ziyalylaryn qughyndau sayasatynyng saldarynan osynday kisiler atalmay qaldy. 1916 jylghy, 1929-30 jyldary qazaq qoghamynda oryn alghan kóterilisterdi әli detereng әri jan-jaqty zertteu qajet. Tariyh, el ishinde qalghan derekter sol kezdegi qazaq kóterilisshilerining ishinde nebirdara túlghalar bolghandyghyn menzeydi. Olardyng kóbisining esimi atalmay jatyr, jerlengen jerleri uaqyt ótken sayyn úmyt boluda. Stalindik repressiya jyldarynda kóterlisterdi qasaqana kýsheytip, últ túlghalaryn úrpaqtan jasyru maqsatynda kóptegen adamdardyng erligin búrmalap, esimderdi jasyrudyng arghy jaghynda jatqan ýlken sayasatty da zertteu qajet. Osynyng barlyghy eskerilip ónirlerde keshendi zertteuler jýzege asyrylsa deymiz. Bolishevikter tarihy oqighalardyng oramyndaghy kózqaraqty kisilerdi qoghamnan alastatugha barynsha kýsh saldy. Elge bedeldi túlghalardyng balalarynyng da qudalanghandyghyn esten shygharmau kerek. Sonyng zardabynan (olar әkelerining erligin aitpaq týgil, esimderin atay almay) kóptegen derek bizge jete almay qaldy. Ózderi qughyndalyp, әdiletsizdikten halyq japa shegip, el ashtyqqa úshyryp jatqanda, partiya komiyteti jer - jerlerde halyqtyng malyn tartyp alyp, et, astyq dayyndau júmystaryn kýsheytuge qatysty buro otyrystaryn ótkizip jatty.Ata-anasynan airylyp, baydyng balasy bolghany ýshin panalaytyn jer izdep bosyp bara jatqan balalardyng taghdyry bolishevikterding oiyna da krip shyqqan joq. Mәselen, 1931 jyly 5-nauryzda Yrghyz audandyq partiya komiyteti buro jinalysynda et pen etke mal dayyndau júmystaryn kýsheytu boyynsha mynaday mәsele kóterilgen: «Marttyng 5-ne deyin mal dayyndyq josparynyng 45% ghana oryndalghan. Búl jaghday esh qanaghattanarlyqsyz. Osymen qatar songhy 5 kýndikten әri әkimshilik auyldardan aqpar kelmegen. Baylardyng mindetti jospardy oryndaulary әli kýnge deyin 35% aq. Olardyng maldaryn soyyp, soyyp kemsitulermen qatty kýresu joq. Qarabútaq izinen sottalghan baylardyng esebi joq. Ondaghy halyq soty baydy sottaudy býtindey joyyp otyr. Auyl kenesterimen uәkilder baylargha qysym kórsetu ornyna baydy ortasha esebinde jasyryp, jaqtap otyrghandary bar.... Osy kezge deyin aq 41-aq bay sottalghan. Sot oryndarymen auyldyq uәkildik búl jóninde kóbine onshyldyq etip otyr. Endigi jerde múnday onshyldyq týrleri men qatty kýres ashylyp mindetti jospardy baylar shúghyl týrde kórnekti sotpen sottalsyn...». Osynday qasaqana jasalyp otyrghan qysym týrleri halyqty ýlken qiyndyqqa salyp, ashtyqtyng oryn aluyna sebep bolghan. Kenes ýkimeti baylardyng rólin 1928-29 jyldary-aq joyyp ýlkerdi. Odan keyingi uaqytta «bay», «bayshyldyq» pen kýres elge qajet adamdardy qoghamynan alastatudyng qúralyna ainalghan.
Ýlken qasiyetke ie adamdar qatysqan tarihy oqighalar eshqashan alasarmaydy. Últtyq mýdde talabynan tuyndaghan tarihy oqighalardyng biyiktey beretindigi anyq. Sebebi, últtyq mýddeni qorghau jolyndaghy túlghalar taghylymynyng órisining keneni kóterilisting shyndyghyn dúrys payymdauda jatyr. El jadynda qalghan әulie adamdar taghylymynan týierimiz, últtyq ruhpen sabaqtas últ - azattyq jolyndaghy kóterilisterding shyndyghy tolyqtay ashylyp, úrpaqtan әdil baghasyn alu ýshin túlghalyq tabighat últtyq mýdde shenberinde payymdaluy tiyis. Adam «tarihta qalayynshy» dep soghysqa attanbaydy. Erlikke jeteleytin - últ taghdyry. Últ jolyndaghy qiyndyqtarmen kýresude ruh әrdayym algha shyghyp otyrady iya bolmasa batyrdyng ózin algha shygharady. Abylay «batyr bolayyn dep» shyqtyma? Ony ata-baba ruhy, qiyndyqpen shyndalghan erik-jiger, tarihy sana,ar-namys soghys alanyna shyghardy. Abylaydyng Abylaylap, «aruaq» dep jaugha qarsy shabuy kezdeysoqtyq emes.
Jaratushy ie adamzattyn, últynyng bolashaghyna qyzmet etetin nebir talant iyelerin, túlghalardy jaratyp, olardyng boyyna nebir jaqsy qasiyetterdi darytatyndyghy anyq. Osynday adamdar últ tarihynyng ishinde jýredi. Ókinishke oray, kenes ýkimeti osynyng barlyghyn halyqtan jasyrdy. Adamzatqa, el-júrtyna orasan zor iygilikter әkeletin adamdardy kýshtep, qolmen joyyp jiberdi. Búlýlken qiyanat. Tabighatynda eshkimge qiyanat jasaudy bilmeytin halqymyzgha, jat niyet, jat kýshter keshirilmeytin qiyanat jasady. Onyng zardaptary әli kýnge deyin sezilude...
Sәrsembin Ýmbetqan Quandyqúly,
filosofiya ghylymdarynyng kandidaty
Abai.kz