Seysenbi, 16 Shilde 2024
Súhbat 2353 4 pikir 22 Nauryz, 2023 saghat 12:39

AQSh-tyng Bas konsuly: Qazaq mәdeniyetine qyzyghamyn

Redaksiyadan: Búl AQSh-tyng Almatydaghy bas konsuly Kerolayn Sevidj hanym. Súhbatty alghan Dýisenәli Álimaqyn. 


Qazir qazaq tilin ýirenip, ony kýndelikti túrmysta qoldanatyn shetel azamattarynyng qatary kóbeyip keledi. Solardyng ishinde jóni bólek bir jan bar. Keyipkerimiz – AQSh-tyng Almatydaghy bas konsuly Kerolayn Sevidj hanym. Bizge bergen súhbatynda ol qazaq tilin ýirenuding manyzdylyghy, onyng júmysyna tiygizgen ong әseri jәne Konsuldyqtyng qazaq mәdeniyeti turaly aldaghy uaqytta úiymdastyryp jatqan is-sharalary turaly aityp berdi.

– Qazaqstan men AQSh-ty tek eko­no­­mika emes, mәdeny qarym-qaty­nas­tar da baylanystyrady. Ameriy­ka­lyqtardyng qazaq halqy turaly tanym-týsinigi qanday? Ol jaq­ta­ghy qarapayym júrtshylyq qazaq halqyn, Qazaqstandy bile me?

– Júmysymnyng eng quantatyn túsy – Almatyda túryp, qazaq mәdeniyeti, qúndylyqtary, dәstýrlerimen tanysyp, ony amerikalyqtargha jetkizu. Mening biluimshe, Qazaqstan – kóne, mәdeny bay múrasy bar tamasha el. Jaqynda ghana Esik qalasyndaghy Tarih jәne mәdeniyet muzeyine baryp qayttym. Qazaqstannyng tarihy men Altyn adam turaly birtalay qyzyqty jayttargha qanyqtym. Qazaq halqynyng arghy tegi sonau saqtardan taralady. Sondyqtan AQSh Ókildiginde júmys isteytin amerikalyqtar Qazaq­s­tan­da túryp jatqandaryna óte razy. Mening Qazaqstanda júmys istep jýr­gen әriptesterimning kóbi osy ónirdi tanyp, jaqsy kórgendikten, qazaq mә­de­niyeti men sayasy jaghdayyna shynayy qyzyqqandyqtan, osynda keludi tan­dady. Biz AQSh pen Qazaqstannyng ara­syn­daghy baylanysty nyghaytu ýshin kóp júmys atqaramyz. Kóptegen kәsibi, akademiyalyq almasu jobasy arqyly Ame­rika men qazaq halqynyng arasyn­da tereng baylanys ornap jatqany quan­­tady. Biznes pen sauda qarym-qaty­nastarynyng odan әri kenenine de mýd­­delimiz, sondyqtan búl salalar da biz­ding júmysymyzdyng manyzdy bóligin qúraydy.

– Bizding elge kelip-ketken elshiler men konsuldardyng kóbi qazaq tilin je­tik bile bermeydi, al siz qazaq tilin ýi­re­nip, ony nasihattap jýrsiz. Qazaq­sha ýirenuinizge ne týrtki boldy?

– Kóp jyl boyy AQSh qazaq tilin qazaq halqymen, onyng tarihy men mә­den­iyetin tanudyng birden-bir joly ekenin týsinip, moyyndap keldi. Múnda kelmes búryn orys nemese qazaq tilin ýirenu degen tandaudyng jol aiy­ry­ghynda túrdym. Orys tilin búryn oqy­ghan­dyqtan, odan әri jalghastyru onay bolar edi. Biraq qazaq tilin bilu qazaq hal­qymen jaqyn tanysugha, әsirese ýlken qalalardan qashyqta túratyn qazaq­stan­dyqtardyng oi-pikirlerin estip-bilu ýshin qajet bolatynyn týsindim. Til ýirenu mening osyndaghy júmysyma da, ómirime de óte qajet bastama boldy. Osynda túryp jatqanyma eki jyl­day uaqyt ótti. Qazaqstandyq dos­ta­ry­myzdan әlemdegi geosayasy jaghday­dyng ózgeruinen keyin Qazaqstanda qazaq tilin biluding manyzy tipti arta týskendey. Til men tarih – әrbir últtyng mәdeny bolmysy, tәuelsizdigi men tú­raq­­tylyghynyng myzghymas negizderi. Osy orayda, Memlekettik departament qazaq tilin oqytugha kóbirek kýsh salyp, ózim Vashingtonda qazaq tilining tolyq kursyn oqyp kelgen alghashqy bas konsul bolghanymdy mәrtebe sanaymyn. Bo­la­shaqta qazaq tilin biletin ame­riy­ka­lyq diplomattardyng sany kóbeye beretinine senimdimin.

– Qazaq tili – sinonimderi kóp til­ding biri. Ýirenu qiyndyq tudyrmady ma?

– Shynymdy aitsam, onay bolghan joq. On ay boyy Zoom platformasy arqyly dәris oqyghannan keyin, shy­nayy ómirde qazaq tilin alghash esti­gen­de sәl qinalyp qaldym. Osy kýni qo­ghamdyq baylanyspen ainalysatyn әriptesterim is-sharalargha shaqyrghanda nemese beynetýsirilim jasaghan sayyn qazaq tilinde jana sózder men túraqty tirkester ýirenip qaytamyn. Búl keybir sózderding dybystaluyn jaqsartugha da kómektesedi. Jaqynda «týiedeydi týimedey qylu» degen túraqty tirkesti ýirenip aldym. Qazaq tilin oqu men ýshin qosymsha júmys boldy. Yaghny tolyq júmys uaqytyn tek til oqugha ar­na­dyq. Búl baghytta jolym boldy dep sanaymyn. Tildi búdan da jaqsyraq mengersem degen niyetim bar. Bizding diplomattarymyz tildi keminde alty ai, eng kóp degende eki jylgha deyin oqidy. Ol merzim tilding qiyndyghyna qaray belgilenedi. Búl bizding tarapymyzdan ýlken investisiya, biraq biz onyng qajeti bar dep týsinemiz. AQSh pen Qazaqstannyng birigip júmys isteytin salalary kóp, al qazaq tilin azdap bilu maghan eki elimizge ortaq mýmkindikter men qiyndyqtardy jaqsyraq týsinuge kómektesedi. Shynymdy aitsam, diplomat retindegi júmysymnyng eng qyzyq bóligi – adamdarmen baylanys ornatu. Al tildi bilmesem, oghan qalay qol jetkizer edim? Ári qaray oqy bergim keledi, óitkeni enbegim eselenip qaytyp jatyr.

– Keybir kezdesulerde qazaqtyng últtyq kiyimin kiyip, qazaqsha bayandama ja­saytynynyzdy kórip jýrmiz. Jalpy, qazaq mәdeniyeti sizge nesimen únaydy?

– Qazaq mәdeniyeti meni qyzyqtyrady. Qa­zaq­sha últtyq kiyim kiygenimdi Qazaq­stan men onyng halqyna degen shyna­yy sýiispenshiligim men qúrmetim dep týsinse eken deymin. Biz jaqynda Konsuldyqta Nauryz toyyn atap óttik. Sonday tamasha meyram boldy: dәstýrli taghamnyng әr týrinen, nauryz kójeden, etten dәm tattyq. Nauryzdaghy dәstýrli oiyndargha qatystyq. Qazaq әriptesterden dәstýrli qara jorgha biyin ýirendik. Osynday sәtter men ýshin eng qymbat, óitkeni qazaq mәdeniyetimen naghyz baylanysty osyndayda sezinemin. Bolashaqta Qazaqstandy eske alghanda eng aldymen oiyma osy estelikter týsetini sózsiz.

– Qazaqsha kitap oqisyz ba? Qay shygharmalar sizge әser etti?

– Átten, qazaq tilinde әdeby kitaptardy oqiy­tyn dengeyge әli jete qoyghan joq­­pyn! Biraq Konsuldyghymyzdyng әleu­met­tik jelilerinen qazaqsha kitap ýzin­dilerin oqyp jýrgenimdi kórgen bolarsyz. Biz búl jobany әlemge tanymal kitaptardy tartymdy etip qazaq tiline audaryp jýrgen «Steppe and World» baspa ýiimen birge bastadyq. Olardyng atqaryp jýrgen enbegine dәn rizamyn. Ja­qynda bir әriptesim sinlisining Hәrry Pot­ter әlemimen endi qazaq tilinde tanysa alatynyn bilgende qatty quan­gha­ny turaly aityp berdi. Kish­ken­tay býldirshinder bolsyn, eresekter bolsyn óz tilinde ózge әlemder turaly bilip, ózgeshe kózqaraspen tanysa alatynyna qatty quanamyn.

– Qazaqstandaghy AQSh Missiyasy men Dennis Kin Múhtar Áuezovting jol­­jazbalaryn kitap etip basyp shy­ghardy. Múnday jobalar aldaghy ua­qyt­ta jalghasa ma?

– Áriyne, Múhtar Áuezovting joljazbalaryn basyp shygharghanymyz byltyrghy jobalarymyzdyng eng sәttisi boldy desem, artyq bolmas. AQSh pen Qa­zaqstan baylanysynyng otyz jyl­dy­ghyn atap ótken shaqta eki elding dostyghy erte kezden bastau alatynyn osy kitap kórsetip beredi. Áuezov óz jazbalarynda tarihymyzdyng eng qyzyq tústarynan syr shertedi. Eki halyqtyng arasynda baylanys alghash ornaghan jyldar AQSh pen kenes odaghy arasyndaghy shiyelenis órship túrghan zamanda bastalypty. Alayda Áuezov eki elding bir-birine degen úqsastyghyn, ortaq qúndy­lyq­tardyng bar ekenin de kórsete bilgen. «Amerika әserleri» kitabyn qazaq dos­tarymyzdyng da, amerikalyqtardyng da jyly qabyldaghany meni qatty quant­ty. Amerika Qúrama Shtattary Ame­rika men qazaq mәdeniyetin bir-birine jalghau ýshin tynbay enbek ete bermek. Onyng songhy bir mysaly – AQSh elshisining mә­deny múrany saqtau qory qar­jy­lan­dyrghan bir jarym jyldyq zertteu júmysy. Onyng taqyryby – týrki zamany men kóne úighyr dәuirindegi jazba eskertkishteri. Almatydaghy Ortalyq muzeyde kórmening ashyluyna ózim baryp qatystym. Zertteu nәtiyjeleri týrli-týsti alibom etip basyp shygharyldy, әlem ghalymdary óz zertteuleri ýshin jýgine alatyn veb-saytqa jinaldy. «Taghdyr jazbalary» dep atalghan derekti filim de úsynyldy.

Almatygha kelmes búryn, osyndaghy azamattyq qoghamnyng belsendi ekenin estidim. Múnda janashyl, jasampaz, bilimqúmar, kez kelgen mәseleni birigip sheshuge bekem jastardyng túratyny turaly kóp estidim. Sondyqtan jasap jatqan jobalarymyz sol jastardyng talpynysyna jiger qossa eken deymin. Osy tústa bizding «Go Viral Network» atty jobamyzdy atap aitqym keledi. Joba 2017 Almaty qalasynda jyl sayyn ótetin fes­tivali bolyp bastalghan edi. Al býginde býkil Ortalyq Aziya elderin taralghan aimaqtyq jelige ainalyp ýl­ger­di. Onyng ayasynda әr apta sayyn jana tehnologiya, biznes jasau, birigip jú­mys isteuding joldaryn ýiretetin jer­gilikti is-sharalar ótip túrady. Ol jelige jurnalister, kәsipkerler, rejisserler, basqa da óner adamdary kiredi. Olargha ortaq nәrse – әleumettik jeli, sandyq kontent, tehnologiya siyaqty zamanauy qúraldardy jetik bilip, onyng osy zamannyng mәselelerin sheshudegi kýshin týsinetindikteri. Biyl Ortalyq Aziyanyng bes elinde bes festivali óte­di. Festivalidar kóshin ótken aptada Tashkent qalasy bastap ketti. Qa­zaq­standaghy festivali biyl alghash ret Astana qalasynda 23-24 mausymda ótke­li otyr. Búl jobamyzdyng odan әri ósip-ónip, keleshegi zor bolatynyna seni­mi­miz mol.

Ózim erekshe jaqsy kóretin taqyryp – aghylshyn tilin oqytu. Ásirese ózim júmys isteytin Qazaqstannyng ontýs­tik ónirlerindegi qyzyghushylyqqa tәnti bo­lamyn. AQSh Qazaqstanda aghyl­shyn tilin nasihattau ýshin mektep múgha­lim­derine, uniyversiytet professorlaryna, jastargha, jurnalisterge arnap dayyndalghan oqu baghdarlamalaryn úsy­nady. Dәl qazir qorshaghan ortany qor­ghau, taza energiya­ny damytu boyynsha júmys isteytin úiymdargha aghylshyn tilin oqytugha ar­nal­ghan jana baghdarlama bastap jatyrmyz. Súhbatymyz qazaq tiline arnalghan son, «Qazforum»-dy atap ketpesem bolmas. 28 sәuir kýni Astana qalasynda jyl sayyn qazaq tilin­de kontent jasaytyn úiymdar men qyzmetkerlerding basyn biriktiretin forum ótedi. «Qazforum» – bizding qazaq­sha kontentti damytugha qosyp jýr­gen ýlesimizding bir mysaly. Bizding den qo­yyp ainalysatyn jobamyzdyng sany óte kóp. Eki el arasyndaghy serik­tes­tikting jemisti bola berui ýshin jú­my­symyzdy jalghastyra beremiz. Aza­mattyq qogham, studentter, jas kósh­bas­shylar, biznes ókilderi, Ýkimet úiym­da­ry – bәrining kýshin júmyldyrugha әri qaray kómegimizdi tiygize beremiz. Búl tal­pynysymyz – Qazaqstangha Ortalyq Aziyadaghy strategiyalyq seriktes retinde adaldyghymyzdyng kórinisi.

– Eki jyldan beri qazaq elinde, qazaq qoghamynda ómir sýrip kelesiz. El­ding bolashaq damuy turaly kózqa­ra­synyz qalay?

– AQSh Qazaqstannyng Ýkimetimen de, halqymen de әlemimiz túraqty bolyp, gýldene berui ýshin kýsh júmyldyryp, enbek ete beredi. Tәuelsizdigin alghaly beri biz Qazaqstannyng iri seriktesi atanyp keldik, bolashaq ekonomika jәne demo­kratiya salasyndaghy yntymaq­tas­ty­ghymyzgha da ýlken ýmitpen qaraymyz. Biz Qazaqstandy C5+1 platformasy arqyly qoldap kelemiz. Joba ekonomika, qorshaghan ortany qorghau, qauipsizdik salalaryna, Ortalyq Aziya elderining integrasiyasyna erekshe basymdyq beredi. Biz әrbir ónir ishindegi tyghyz bay­lanys jahandyq túraqtylyq pen damudyng kepili dep sanaymyz. Ótken aida Memlekettik hatshy Entony Bliyn­ken Astanagha kelip, Ortalyq Aziyanyng bes memleketining syrtqy ister miniy­s­tr­­lerimen kezdesip qaytty. Ol bolashaq yntymaqtastyqty talqylap, aimaqtyq damudy qoldau ýshin qosymsha 25 miyl­lion AQSh dollary bólinetinin ha­barlady. Týbinde búlardyng bәri – Qa­zaq­stannyng tәuelsizdigin, egemen­digin, aumaqtyq birtútastyghyn qolday­ty­nymyzdyng dәleli. Qazaqstandaghy dos, seriktesterimen ótkizip jýrgen kezdesu­le­rimnen biletinim – Qazaqstannyng bola­sha­ghy jarqyn bolatyny sózsiz.

– Mine, qazaq halqynyng últtyq meyramy Nauryz merekesi de keldi. Osy orayda gazet arqyly qanday tilek aitasyz?

– Osy súhbatty oqyp otyrghan әrbir oqyrmangha Nauryz qútty bolsyn deymin. 2022 jyl onay bolghan joq. Osy orayda Jana jyl jaqsylyghymen kelsin! Qazaq eli men әrbir otbasyna amandyq, molshylyq pen bereke tileymin!

Ángimelesken,

Dýisenәli Álimaqyn

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1223
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 1932
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 1970