- Sonymen, Ermúrat agha, Qazaqstan Parlamentine deputattyghynyz qútty bolsyn! Endi ne isteysiz?

- Raqmet!.. Endi ne isteymiz? Áriyne júmys isteymiz! Búghan deyingi sayasy kózqaraspen, búrynghy azamattyq ústanymmen, halyqtyq-qoghamdyq betalystan taymay júmys isteymiz. Mening aldymda búdan basqa jol joq. Keri búrylugha – qalyptasqan qasiyetim, tәrbiyem deyin be, әste kónbeytinin bilem. Onyng ýstine, jana jol izdeytin uaqyttan ótip kettim...

29 saylau okrugi boyynsha ózin-ózi ýmitkerlikke úsynyp, keshe ghana tәuelsiz deputat bolyp saylanghan әriptesterime «Halyq blogy» fraksiyasyn qúru jóninde Feysbuk paraqshamda ýndeu jariyaladym. Biz – eger 29 deputattyng tәuelsiz ekeni ras bolsa, halyqtyng mún-múqtaj mәselesine say júmys isteuimiz kerek.

- «Búrynghy baghytta» deysiz... Onynyz sizding oppozisiyalyq baghytynyz emes pe, solay ghoy? Endeshe, oghan biylik mýmkindik beredi dep oilaysyz ba?

- Birinshiden, mening qalay júmys isteytinimdi biylik sheshpeydi. Maghan mandat bergen biylik emes – halyq, mening saylaushylarym. Sondyqtan, biylikten rúqsat súraytyn qúlqym da, qaqym da joq. Men ózimning saylaushylarymnyng aldynda ghana esep berem!

Ekinshiden, býgingi sayasy jaghdayda biylikting qoghammen, oppozisiyamen mәmileli júmys isteuge, ashyq bolmasa da, býiregining astynda tereng jatqan yqylasy bar dep oilaymyn. Endigi teke-tiresten týk shyqpaytynyn biylikting týsinetin kezi keldi. Búl týsinik qoghamnyng da sanasyna sinui kerek shyghar... Tay-talaspen «Jana Qazaqstan» qúrylmaydy. Ony biylik tek qana qoghamnyng tikeley jәne qoyan-qoltyq aralasuymen ghana qúra alady. Áytpese, Toqaev myrzanyng «Jana Qazaqstan» iydeyasy dalbasa deklarasiya bolyp qalady. Mening oiymsha, biylik osyny týsinip otyr.

Ýshinshiden, shynymdy aitsam, maghan senim artqan halyqtyng aldyndaghy jana jauapkershilikting salmaghynan qorqamyn. Búryn biylikpen alysyp jýrgende, mende múnday sezim bolmaghan. Al endi halyqtyng senimin arqalau jauapkershiligi – men ýshin tipten basqa sezim bolyp túr...

- Ermúrat agha, biylik «týsinip otyrsa», mynau saylaudy nege qaraqúryqtatyp jiberdi, nege halyq qoldaghan tәuelsiz kandidattardy ótkizbey tastady?

- Ras aitasyn, Núrgeldi! Búl jaghday qoghamdy qoparyp tastaytynday dýrbelenge ainalyp ketti. Saylau uchaskeleri úzaq uaqytqa sozbay, hattamany baqylaushylargha der uaqytynda bergende, dәl osynday dau-damay tuar ma edi? Barlyq yryn-jyryng osydan shyghyp túr ghoy. Yaghni, biylik dauys beru prosessin baqylauda ústap túrghysy keldi, biraq ssenariy búzylyp bara jatqanynan sekem alyp, nazarbaevtyq «qolmen basqarugha» kóshti. Biraq onyng ózin ógiz soqamen jer jyrtqanday etti.

Eger barlyq ýmitkerge protokoldar der uaqytynda berilgende, dәl osynday dabyra tumas edi. Bәlkim, onday jaghdayda býgin narazylyq tanytyp jýrgen әriptesterimning birazy shu kótermes pe edi, kim bilsin? Saylau isine ebdeysiz aralasumen biylik bәrin bylyqtyrdy. Gәp osynda jatyr dep oilaymyn.

Men endi «sudan ótip alghan son», anau-mynau dep, «ózenning arghy betinde qalghan» әriptesterime ne deyin? Sottan da ýmit bolmasyn búrynnan bilemiz. Onyng ýstine, ózining ótpey qalghan kandidattaryn qoldap, narazylyq alanyna jinalghan halyqty da kórip túrghan joqpyn. «Patovaya situasiya»!

- Áytse de, sizding bir baqtalasynyz Inga Imanbay ar-ojdanynyzgha tiyerdey biraz sóz aityp jatyr, oghan da jauap bermediniz...

- Men oghan ne deymin? Tap-taza isterika! Qazaq aitady «jenilgen adamnyng sózi qúrysyn» dep. Inganyng jalaulatyp jýrgeni – ózi jeniske jetken 5-6 uchaskeden alynghan protokol. Al mening qolymda baqylaushylarym men senimdi ókilderim saghat tanghy beske deyin uchaskelerden alghan, birazy «tiri» mór basylghan, kópshiligi – fotokóshirme, 60 protokol bar. Búl bizding okrugtegi 184 uchaskening ýshten birinen alynghan qújat.

«DAT»-tyng osy beysenbi kýni shyghatyn sanyna sol 60 qattamany tegistey basyp shygharamyz. Ádiletti salystarmaly týrde aitu ýshin, men gazetting teng jartysyn osy protokoldardy basugha arnadym. Aytpaqshy, Inga Imanbay jengen uchaskelerding de hattamasyn da jariyalaymyz. Aqiqat ýshin ayanugha bolmaydy. Internetting virtali әleminde emes, gazet betine basylyp, arhivterde qalsyn.

Mening saylaudaghy jenisime kýmәni bar adam bolsa, sol hattamalardy salystyryp, ózine toqeter tújyrym jasap alady degen oidamyn.

- Degenmen, siz aitqanday «isterikamen» internetti shulatyp jatqan Ingagha bir jauap beruiniz kerek edi ghoy?..

- Núrgeldi, men ózime senim artqan halyqtan basqa eshkimning aldynda jauap beruge mindetti emespin! Mening 25 jyldyq «DAT»-ym men ýshin jauap beredi.

- Ereke, degenmen keshe ghana Janbolat Mamaymen bir oppozisiyalyq maydanda birge jýrgen ediniz, ony qoldap-qorghap, «DAT»-tyng әr sanyna derlik jariyalanym jasadynyz. Kezinde Janbolatty JSDP-gha tóragha etemin dep, siyezge alyp barghan jerinizde partiyalyq tónkeriske tap bolyp ediniz. Al endi onyng óz kelinshegine kerauyz sóz aituyna tyiym jasamaghanyn qalay týsindiniz?

- Búl endi jalghyz Janbolattyng ghana problemasy emes dep oilaymyn. Dempartiyada danagóy «Ayatolla Homeyni» bolyp otyrghan Tólegen Jýkeevting «tek!» deuge jóni bar edi ghoy! Yaghni, imansyz «isterikagha» onyng da ýlesi bar degen sóz!

Onyng ýstine, Janbolat pen Inga ekeuining artynda meni ózining jauy sanaytyn Bergey Rysqaliyev túr. Janaózenning janayqayyna qatysy bar eks-әkim partiyany ghana emes, Janbolattyng otbasyn, balalarynyng «Tamos» mektebindegi jyldyq aqysy milliondaghan tengelik oquyn qarjylandyratyn Bergey «muzykagha zakaz beruge» qaqym bar dep oilaytyn shyghar. Biraq búl endi basqa taqyryptyng әngimesi. Men әzirge onday әngimening dengeyine týse almaymyn.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz