Jalghan dýnie ghana emes, Abayyn sabatqyzghan, Maghjanyn qamatqyzghan, talay aqyndy itterge talatqyzghan Óleng de әiel adamgha qaybir opa beredi deysin! Olar sonda da jigittermen jarysa jýrip, jýrektegi sher-shemendi jyrymen eritedi. Jalghyzdyqtan qútylar jol izdeydi. Gýlzakiranyng ólenderin oqyp otyryp ta osy sózding shyndyghyna kóz jetkizemiz.

Gýlzakira Ábildaeva Qazaq Memlekettik uniyversiytetining filologiya fakulitetin bitirdi. Shiyettey bala-shaghasyn jetkizemin dep, Jambyl oblystyq «Enbek tuy» gazetinde, «Pioner», «Mәdeniyet jәne túrmys», «Bilim jәne enbek» jurnaldarynda, Qazaqstan Jazushylar odaghynyng Ádebiyetshiler ýii men Ádebiyet qorynda, Qazaq teleradio korporasiyasynyng Qazaq radiosy «Shet el janalyqtary» bóliminde júmys istep, talay esikti tozdyrdy. Birneshe újymdyq jinaqtargha jyrlary engen ol «Tanghy dauys» atty jalghyz kitabynyng jaryq kórgenin mise tútyp ómirden ozdy. Mise tútpaghan da shyghar, oghan jaryq dýniyening bergen múrsaty osy boldy.

Sizderdi aqyn qaryndasymyzdyng bir top ólenderimen qayta qauyshtyrghym kelip otyr.

Gýlzakira ÁBILDAEVA

(1956–2004)

TANGhY DAUYS

Shyqqanda Kýn, sal samal belende esip,
Órekpigen keudemde óleng kóship,
Túsaulyqty jasyrghan kók shalghynda
Shyq shyraghyn shaldyqpay kelem keship.
Shúghylagha shyghys bet shomylghanday,
Aqbókender tosady jolyndy anday.
Shymqay qyzyl shyp-shymyr tang boyauyn
Qos uystap simirem shólim qanbay.
Quanyshtan tauysyp bar aqyldy,
Janarymda tamshy jas dara túndy –
Aydyn kólge, aqquym, qonghanynda
Kýn núryna sýikep aq qanatyndy.
Tolqyn tuyp ghayyptan tal denemde,
Sóz beremin arly oi, arly ólenge.
Men senbeymin osynau jarqyn tannyn
Didarynda jamandyq bar degenge!
Izgilik bop mazdasyn kósheli oiym,
Qysastyqtyng shoghyn esh kósemeymin.
Atshy, tanym!
Men sening shuaghyndy
Búrymymmen ózimning qosa óreyin!

JÝREKTI QALAY JÚBATAM?

Qiyanqy taghdyr qystyqpas jerde qystyghyp,
Sen salghan salmaq jan-jýregime týsti nyq.
Sap-salqyn óning elestep ketse kózime:
«Sýimeymin seni!
Sýimeymin seni!
Sýimeymin!..» –
deymin yshqynyp...
Qonyrqay keshte qúla bir dónnen әn qúlap,
Esime týsse ekeuimiz qúrghan sәn júmaq,
Jigit bitkenge jibimestey bolghan jýregim:
«Sýiesing ony!
Sýiesing ony!
Sýiesin!..» –
deydi qan jylap...
Qyp-qyzyl núryn aldymnan tógip qyna tan,
Shabytym jebep,
Tamyrda oinap búla qan,
Ózimdi jyrmen júbatarmyn-ay,
alayda...
Ózing dep soqqan jýrekti qalay júbatam?!

SAGhYNYShPYSYN?

Saghynyshpysyng sarghayghan,
Sabylyp jetken shalghaydan?
Sandughashtaryn sayratyp,
Sezimim múndy tolghaydy әn.
Tolghaydy-au deysing egilip,
Jetkizbey qashyp, tegi, ýmit,
Yntyzar janarlarymnan
Yp-ystyq jasym tógilip.
Órtim bop shyqtyn, kýrsinsem,
Dertim bop, janym, túrsyng sen.
Tastasam daghy myng serpip,
Týsime enip jýrsing sen.
Syrymdy jangha aita almay,
Shalqarym sheksiz shayqalmay,
Qamyghyp jýrem,
Kýnderim
Úrlanyp qashyp, bayqalmay.
Quanyshpysyn, múnbysyn,
Qamajay kórking núr ópti.
Kózinning qadap sýngisin,
Jaralap ketting jýrekti.
Kýiretip kettin, janym-au,
Kýlki emes mening kýlkim de.
Óz baqytyndy tanymau
Mýmkin be, aitshy, mýmkin be?

* * *

Saghynyshym keudemde qozdasyn kep!
Qarly qantar!
Marghau ai...
Týn de úzaq-ty...
Syrghanaghan jýzimnen kóz jasym bop,
Jabynqy aspan qoynynan júldyz aqty.
«Tabysarsyng qayta...» – dep býr atty ýmit,
Saghan qaray jol shyghyp jýregimnen.
Terezege telmirip,
Jylap túryp:
«Júldyzym joghary...» – dep tiledim men!

* * *

Mahabbat múnymenen
Týsip ap bóten izge,
Biz endi shynymenen
Tabyspay ketemiz be?
Osy ma qausatqanyn
Dýmbilez dauyl – qayghy.
Janardyng monshaqtaryn
Kirpigim auyrlaydy.
Sen múny sezgeninde
Tabar eng aqyrghy emin.
Túnghiyq kózderinde
Joldarym jatyr menin.
Qatygez búl ómirde
Qalaysha túraq tabam?
Júbatar jýreginde
Júbanbay jylap baram...

* * *

Qamyghyp jýrgen shaghymda
Jýregimdi orap jalyngha,
Saghynysh-múngha malynghan
Hat keldi senen taghy da.
Janardan jasyl jay aqty
Boyauyn búltqa jalatqan.
Boztorghayymdy oyatty
Sen jaqtan atqan abat tan.
Kónilden qashyp múndy kýn,
Kerim de, kerim әn salyp,
Kemel oilargha sýngidim,
Keler kýnderdi qarsy alyp.
Aynaldym senen, aqyldym,
Múnayghan, shaqta jebedin.
Shyrqau biyikke shaqyrdyn,
Túp-tura tartyp kelemin!

KÝIZELU

Jýregimning týbine tereng boyla.
Abay.

Qayda... qayda keshegi túnyq qylyq,
Ózge bir kóz ketti me syr úqtyryp?
Ólip-óship túrmaysyng búrynghyday,
Qarsy alasyng suyqtau,
Súlyq túryp.
Baspalaghan barystay tau shatqalyn
Elegziymin, ýmitim qausap qalyp.
Bayaghyday ayalap alaqanyn,
Taramaydy shashymdy sausaqtaryn.
Aqyldym-au, eren saz, erek ýndi,
Nendey kýnә boyymnan kóre bildin?
Saghan kerek bolmasam,
Moyyndaman
Ómirge de ólsheusiz keregimdi.
Birimizge birimiz ólip-talyp,
Qanshama ret mazdadyq sónip baryp!
Bezding be sen beyuaqyt, boztorghayym,
janarymnan jalghandyq kórip qalyp.
Syrymdy ashyp saparly serikke san,
Aptyghymdy ertenge senip basam.
Adyr minez aqynyng emes pe edim,
Kim úghady jayymdy sen úqpasan?!

* * *

Ózgerdi...
Bәri ózgerdi...
Sen de...
Men de...
Kók atty úqsas kónil kóldenenge.
Ózindi esime alam kesheu kýzde,
Sezimning qolamtasy sónbegen be?
Senimen senim qosqan kez esimde,
Shynymen sol kýnderden bezesing be?
Sýleymen kekti bugha ainaldyrghan
Keudemning dii jatyr kózesinde.
Irgemnen kýzding jeli esti esire,
Qoymaydy-au uaqyt gýldi óshpesine.
Tabysqan biz ekeuimiz tamburynda
Ózgerdi poyyzdardyng kestesi de.
Qys kelse, búrqyraydy qyr aqpany,
Oralmas sol bir kóktem jyraqtaghy…
Darigha-ay, sen dep soqqan jýregimnin
Dýrsili ózgermeydi biraq-taghy!

* * *

Esinde me japandaghy jalqy baq,
Móldir aspan,
Móldir aua,
Shipa týn?
Túnghysh ret sausaqtaryng qaltyrap,
Búrymymnan sipadyn.
Erkimdi alyp beymәlim bir búla aghyn,
Qúshaghyna ýnsiz kelip qúladym.
Kórdim sonda janarynnan jaqútty,
Kórinbeytin júldyzymnyng shuaghyn.
Qúmyr týnning qyzyghyna kóz qanbay,
Túrdyq solay...
Túrdyq solay qozghalmay.
Myna әlemning shalqar-shalqar shattyghyn
Tek bizderding baghymyzgha jazghanday.
Baqyt týgil, qayghysy da shekerdey
Ghashyqtardy baqytsyz deu beker ghoy.
Biz bólinsek: jasyl ghúmyr – jer shary
Qars aiyrylyp, qaq bólinip keterdey!

Toptastyryp úsynghan Baybota Qoshym-Noghay

Abai.kz