Álemdik jәne dәstýrli dinder liyderlerining ortaq pikirinshe, adamzat qoghamynyng qúndylyghy men әlemning aluan týrliligi bólinuge emes, kerisinshe qoghamdar men memleketterdi biriktiru, nyghaytu ýshin qyzmet etuge tiyis. Songhy jyldary Álemdik jәne dәstýrli dinder liyderlerining sezi jahandanu jaghdayyndaghy qauipter men adamgershilik qaterler, beybitshilik pen qauipsizdikti saqtau mәselelerin talqylaytyn halyqaralyq dialog alanyna ainaldy.

Jahandanu prosesi qazirgi zamannyng obektivti qúbylysyna ainalyp otyr. Al, adamzat osy qúbylystyng ong tәjiriybesin iygeruge, sonday-aq onyng teris saldaryna qarsy túrugha dayyn ba degen súraq tuyndaydy.

Osy orayda, Nobeli syilyghynyng laureaty, ensiklopedist, etolog-ghalym Konrad Lorens tehnikalyq órkeniyet tarapynan keletin qauipterge qatystyjýrgizgenәleumettik-mәdeny jәne jalpy gumanitarlyq zertteuleri nәtiyjesinde etika mәselesi ózekti, әri sheshushi ról atqaratynyn algha tartqan edi. Ol «әli kýnge deyin bizding planetamyzda adamzat mәdeniyetin sanaly ózindik zertteu bolghan emes...» dey kele, tirshilik iyelerine ortaq biologiyalyq prinsipterge sýiene otyryp qoghamnyng payda boluy men mәdeniyetting qalyptasuynataldau jasau manyzdy dep sanaydy [1:458]. Onyng iydeyalary jaratylystanu, filosofiya, sayasattanu salalaryndaghy ghalymdardy jәne din salasynyng mamandaryn da bey-jay qaldyrmady.

«Órkeniyetti adamnyng segiz auyr kýnәsi» enbeginde industrialdy qoghamdy dәstýrli qoghamnan erekshelendiretin, adam ómirin túraqsyzdandyratyn  negizgi 8 tendensiyany algha tartady. Olar:

1) jer sharyn mekendeushilerding sanynyng ósui, mәjbýrli qorghanu (tar kenistikte shoghyrlanuy);

2) ómirlik kenistikting jútandanuy, tabighy qorshaghan ortany qúrtu, adamnyng boyyndaghy súlulyqqa, jasampazdyqqa qúshtarlyghynyng joyyluy;

3) jalpy bәsekelestik, adamnyng óz-ózimen jarysuy, tehnikanyng damuynyng әserinen shynayy qúndylyqtardy bayqamau, bir mezet oilanugha uaqytyng qalmauy;

4) diskomfortqa tózimsizdik, nәziktenu, әljuastanu, farmakologiyamen tehnikanyng damuy adamnyng qinalu, quanu siyaqty tabighy sezimderinen aiyryluy;

5) genetikalyq tozu (infantilizm, parazitizm);

6)dәstýrden aiyrylu, otbasy mýshelerining arasyndaghy qarym-qatynastyng jetkiliksizdiginen úrpaq arasyndaghy birin-biri týsinbeu, jattanuy;

7) aqparattyq tehnologiyalardyng jetiluinen adamdardyng pikir aluandylyghynyng joyyluy (BAQ, әleumettik jeliler, moda, jarnama), sanany manipulyasiyalau mýmkindikterining eselep artuy;

8) yadrolyq qaru qoldanu qaupi, alayda búl aldynghy jeteuine qaraghanda qútylugha bolatyn qauip. Yadrolyq qaru qoldanu qaupi qoghamda «aqyrzaman kónil-kýiin» tudyrady. K.Lorensting pikirinshe, búl adam sanasynda infantilizmdi jәne planeta bolashaghy ýshin jauapkershilik sezimin tómendetedi jәne búl basty qauipting biri [2].

Al jauapkershilik óz kezeginde, adamnyng minez-qúlqy men amal-әreketterin aiqyndaytyn adamgershilik pozisiyasy ekenin jәne ony qalyptastyrugha bolatynyn aita ketu kerek.

Qaru qoldanudyng moralidyq mәselesine qatysty K.Lorens 50 den asa biologiyalyq týrlerdi saralay kele: óte myqty qarulanghan týrlerde(mýiiz, tis, tyrnaq, tikenek, pansiri, túyaq j.t.b.) tua bitken myqty morali qalyptasatynyn tújyrymdaydy. Mysaly: týrler ózara qaqtyghysta tabighattan bar qaruynyng barlyghyn qoldanbay instinktti týrde ózin tyyady, әsirese jenilis tabushy óz tarapynan baghynyshtylyq pen boysúnushylyq tanytatyn bolsa, al kerisinshe nashar qarulanghan týrlerde tua bitken morali nashar bolatynyn tәjiriybe jýzinde anyqtaghan. Mysaly: adam – tabighatynan nashar qarulanghan týr, ol óz tarapynan kýsh qoldanyp shabuyl jasaghansha qúrbany qashyp ýlgeretin bolghan, sondyqtan tabighat bermegen qarudy ózi oilap tauyp tolyqtyrugha tura kelgen. Alayda, jasandy qaru oilap tapqaly adam Jerdegi eng qarulanghan tirshilik iyesine ainaly, al moralii bolsa bastapqy dengeyinde qalyp qoyghanyn aitady [3:117].

K.Lorensting «Agressiya (zúlymdyq dep atauly)» kitabynda adamzat óz-ózin saqtau ýshin: «biz basqa mәdeniyetterge degen tózimdilikti ýirenuimiz kerek, mәdeny nemese últtyq tәkapparlyghymyzdan bas tartuymyz qajet, jәne olardyng ókilderi de biz siyaqty ekenin týsingenimiz abzal, eger qoghamda tózimdilik bolmasa, eng qorqynyshty soghystargha, yaghny diny soghysqa әkelui mýmkin» dep topshylaghan [3:61].

Mәdeniyettegi janashyldyq kuliti (neofiliya), K.Lorensting pikirinshe, dәstýrden qol ýzuge әkeluine jol bermeu kerek. Kez-kelgen mәdeniyetting dәstýrlerinde jәne әlemdik dinderding ilimderinde qamtylghan danalyq pen bilimning bagha jetpes qazynalaryn joqqa shygharugha bolmaydy.

Qazirgi mәdeniyetti búqaralyq aqparat qúraldarynyng damuy adamdardyng aqparattardy syny saralausyz qabyldau әdetinen qalyptastyruda. Erte kezde aqparatty sýzgiden ótkizu qyzmetin úzaq jyldar boyy qalyptasqan, birneshe buynmen tekserilgen tәjriybe, yaghny dәstýr atqaryp kelgen [2, 8 t.]. Demek, adamgha qauip keltiretin aqparatty saralap otyratyn tetik - dәstýr joghala bastalsa, adamzatqa qauip tóndiretin qúbylystardy tolyq qandy týisinu saralau mehaniyziminen airyldy. Dәstýrding joyyluy adamzatqa ortaq moralidyq qúndylyqtardyng búrmalanuyna әkelip otyr.

Jogharyda atalghan mәseleler Álemdik jәne dәstýrli dinder liyderlerining sezderine arqau bolghany mәlim. Aytalyq, 2015 jyly ótken V Sezding negizgi taqyryby beybitshilik pen damu jolyndaghy diny jәne sayasy kóshbasshylardyng súhbatyn bekitu,  «Diny jәne sayasy kóshbasshylar: adamzat aldyndaghy jauapkershilik» mәselesin kótergen edi. 2018 jyly ótken VI Sezde jahandyq qauipsizdik jýiesining búzyluy saldarynan tuyndaghan halyqaralyq shiyelenisting kýshengi, qaru-jaraq jarysynyng ýdeui jәne jahandyq ekologiyalyq kýn tәrtibindegi týitkil mәseleler tónireginde keleli oilar aityldy. Ruhany kóshbasshylar búl mәselelerdi enseruding birden-bir joly ol – qúndylyqtardyng dúrys jýiesin qalyptastyru jәne adamdardy beybitshilik, adamgershilik, qoghamdyq kelisim, ózara qoldau siyaqty iydeyalar ayasyna júmyldyru ekenin algha tartyp keledi. Sayyp kelgende, Álemdik jәne dәstýrli dinder liyderleri sezining negizgi maqsaty da – osy.

Paydalanylghan әdebiyetter:

Lorens K. Obratnaya storona zerkala, M., «Respublika», 1998, 458 b.

 Lorens K. Vosemi smertnyh grehov sivilizovannogo chelovechestva. / https://www.modernproblems.org.ru/sience/111-faults.html?showall=1

Ecce homo // Lorens K. Agressiya (tak nazyvaemoe «zlo»). / Per. s nem. G. F. Shveynika. — M.: «Progress», «Uniyvers», 1994.

Álimqúlova S.B.

Jiyntyq-taldau departamentining bas sarapshysy

Abai.kz