Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Alang 2954 20 pikir 7 Sәuir, 2023 saghat 12:22

Petropavl men Pavlodardy qazaqshalaytyn kez keldi!

Songhy kýnderi әleumettik jelilerde elimizding soltýstigindegi jaghday turaly, soghan baylanysty qansha uaqyttan beri últ janashyrlarynyng kóterip, sheshe almay jýrgen – Petropavl men Pavlodar qalalarynyng attaryn qazaqshalau mәselesi turaly ýlken aiqay-shu bolyp jatqanyn bilemiz.

Búl mәselelerge janadan saylanghan deputattar da óz pikirlerin bildirip jatyr. Bizdi bir tanghaldyryp ta, mazamyzdy ketirip jýrgen nәrse, ol deputattar (Qazybek Isadan basqasy) negizinen bәri birinin-biri auyzdaryna týkirip qoyghanday mynaday pikir aituda: «Ol mәseleni Astanada, bizding dengeyde sheshuge bolmaydy, ol sol jerding halqymen kelisilip sheshiletin mәsele. Ol últaralyq arazdyq tudyruy mýmkin».

Tipti kýni keshe aitysta biylikti synaudan eshkimge des bermeytin, ózin últtyng janashyrymyn dep shyryldaghanda aldyna jan salmaytyn Rinat inimiz de deputattyng shapanyn kiyip, tósbelgisin taqqannan keyin әngimesi ózgerip sala beripti.

Áy ainalayyndar-au, bayaghyda elimizding soltýstiginde Selinnyy kray qúryp, Mәskeuge baghyndyramyz degende Hrushev eshkimning kelisimin súraghan joq. Tek Júmabek Tәshenov siyaqty halqymyzdyng birtuar úly qasqayyp qarsy túrmaghanda, búl kýni әngime basqasha bolar edi. Nemese Ereymentau siyaqty qazaqtyng qara shanyraghynda nemis avtonomiyasyn qúru mәselesindede eshkim bizden rúqsat súraghan joq. Jaraydy, olar tarihtaghy, Kenes ýkimetining kezi ghoy. Al endi kýni keshe ghana Astananyng atyn on qaytara ózgertkende kim-kimning kelisimin súrady?.. Osy kýnge deyin elimizdegi últaraalyq kelisim búzylmasyn, últaralyq arazdyq tuyp ketpesin dep shydap, ýndemey keldik emes pe?.. Sol últaralyq kelisimdi Petropavldyng orys últynyng ókilderi ózderi búzyp otyr emes pe?.. Endeshe nege biz osy jaghdaydy útymdy paydalanyp, «zerkalino» jauap bermeymiz?..

Petropavldyn, Pavlodardyn, Óskemenning attaryn qazaqshalaytyn uaqyt jetti dep esepteymiz. Tek qana attaryn qazaqshalap qoymay, jalpy elimizding teriskeyin qazaqylandyratyn kez keldi! Ol ýshin: osy atalghan qalalardyng ortalyq alandarynda, kórnekti jerlerinde Abylaydyn, Kenesarynyn, Bógenbay men Qabanbaydyn, Mәshhýr Jýsiptin, Alash arystarynyng eskertkishterin ornatu qajet. Kelesi joly keshegidey besinshi kolonnanyng ókilderi ózderining «halyq kenesin» qúrardyng aldynda terezege qarap, jer kimdiki, shanyraq kimdiki ekenin bilsin!

Ekinshiden, elimizding syrtqy jәne ishki migrasiya sayasatyn qayta qarap, «ontýstik-soltýstik», «ontýstik-shyghys» baghyttaryndaghy kóshterge qosymsha dem beru qajet.

Soltýstik pen shyghysty qara kóz qazaqtarmen toltyrmayynsha búl problema kýn tәrtibinen týspeydi. Ontýstik pen batystyng qazaqtaryn kóshuge materialdyq túrghydan yntalandyru qajet. Býgingi kýngi zanmen qarastyrylghan yntalandyru sharalary jetkiliksiz dep esepteymiz. Teriskeyge kóshuge yntaly otbasylargha ol jerlerden dayyn, jayly ýi, otyz-qyryq sotyq jer telimi, otbasy mýshelerining kem degende eki adamyna kepildi týrde júmys nemese júmyspen qamtamasyz etkenshe memleket esebinen jәrdemaqy tólengeni dúrys.

Býgingi kýni auyldyq jerge kelgen otbasylargha salynghan ýilerding sapasy tómen. Soghan baylanysty kóptegen kóship barghan adamdar keyin qaray ketip jatady. Sondyqtan kóship barghan adamgha, ózine arnap salynyp jatqan ýiding qúrylys júmystaryn ózi bastan-ayaq ózi qadaghalap, ózi qabyldap alu, mәrtebesin beru qajet. Sonda ertengi kýni myna ýiding tóbesinen su tamshylap túr, myna jerding sylaghy týsip jatyr, qysta dúrys jylymaydy degen aryzdar bolmaydy.

Teriskeyding tek qana auyldaryna ghana emes, oblys ortalyqtaryna da qazaqtardy molynan ornalastyru sharalaryn qarastyrghan jón. Ol ýshin Petropavl, Pavlodar, Óskemen, Kókshetau qalalarynda jylyna әr qalada eki-ýsh kóp etajdy ýilerdi memleket budjeti esebinen salyp, tek qana kóship barghan qazaq otbasylaryna bergen jón. Búl júmysqa orta jәne iri biznes ókilderi de syrt qalmay, belsene aralasuy tiyis dep oilaymyz.

Qoryta kelgende irgemizdi bekitip, elimizding teriskeyin qazaqylandyru kezek kýttirmeytin mәsele ekenin biylik basyndaghylar da, janadan saylanghan halyq qalaulylary da erterek týsingeni jәne búl mәseleni últtyq iydeyagha ainaldyrghanymyz qajet.

Sәmet Yqlasúly

Abai.kz

20 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5552