Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Ayqay 3692 7 pikir 10 Sәuir, 2023 saghat 12:33

Tekseristi Dina hanymnyng qúdalarynan bastau kerek!

Qazir qazaq qoghamynda dәstýrdi saqtap, shanyraghyn shayqaltpay, halyq sanynyng ósui men memleketting quattanuyna ýnsiz ýles qosyp kele jatqan әielderge qaraghanda ózgening qansyghyn tansyq kórip, qaghynan jerigen shópkelkelerding ýni jii shygha bastady. Sayasy belsendiligi «úryp» túr. Múnyng bәri eldi 30 jyl basqarghan Núrsúltan Nazarbaevtyng «sarabdal» sayasatynyng jemisi ekeni anyq.

Qazaqstanda LGBT-nyng jalauyn kóterip jýrgen Janar Serkebaeva boyjetken qyzdardy jinap alyp «Astanada» feminister sheruin ótkizse, «Ne Molchi» qoghamdyq qozghalysynyng jetekshisi Dina Tәnsәri «Sheteldikterge túrmysqa shyghyp jatqan qazaq qyzdaryna salyq salu» bastamasyn kótergen parlament deputaty Qaraqat Ábdendi deputattyq mandattan aiyru bastamasyn kóteripti.

Kýni keshe 13 mynnan asa qol jinaghanyn shýiinshilepti. Ay men kýnning amanynda «Áyelder qúqyghy taptalyp jatyr» dep úrandap jýretin Dina hanymnyng «sotqa beremin» dep, Qaraqat hanymgha shýiliguine «kisilik qúqyqtan» búryn ózining de qyzynyng Gruzinge baygha tiygeni sebep bolghan eken. Soghan qaraghanda Dina hanym qyzyna jýktinde kezde Tau halqynyng tamaghyna jerik bolyp, Gruzin kafelerin jii jaghalaghan siyaqty.

«Jiyen el bolmaydy» ústanymyn saqtap kelgen babalarymyzdyng ózge júrtqa qyz beruge qúlyqsyz keletini júrtqa ayan. Onyng tórkini ejelgi dala zanynda, «jeti jarghyda» jatyr. Qazaq qyzdarynyng tili, dili úqsamaytyn jat júrttyqtargha kýieuge tii ýrdisi «Áyelder tendigin» dәriptegen Kenes kezinen bastau alady. Biraq, ol kezde de ziyalylar men sayasy jetekshiler búl nauqangha ishtey qarsy bolypty. Marqúm Gulfayruz Ismaylova kózi tirisinde bergen bir súhbatynda orys azamatyna túrmysqa shyqqannan keyin әigili jazushy Múqtar Áuezovting de, Dinmúhamet Qonaevtyng da ózine kelip «múnday qadamgha nege bardyn?!» dep súraghanyn aitady. Oghan shamdanghan suretshi «ózderinizde basqa últtan әiel alghan joqsyzdar ma?!» dep qarsy uәj aitqanda, ekeui de «biz er adambyz, jónimiz bólek qoy» dep jauap berdi deydi.

Sheteldikterge túrmysqa shyqqandargha salyq salu – zayyrly elding bәrinde bar, әlemdik tәjiriybe. Deputat hanymnyng ayaq astynan últtyq namysy oyanyp, oiyna kelgendi aityp otyrghan joq. Sholaq belsendining aitaghyna erip jýrgen key jurnalister aitqanday populizm de emes. Memleketting teng qúqyly azamaty statusynan búryn bolashaq ana bolyp tabylatyn – qyzdyng ózge elding azamatyna túrmysqa shyghuy kez kelgen elding demografiyalyq qauipsizdigine, enbek kýshining joghaluyna sayatyn memlekettik manyzy bar taghdyr sheshti mәsele. Onyng aldyn alu ýshin kisilik qúqyqty «úr toqpaqqa» ainaldyrghan damyghan elder osynday ekonomikalyq tetikterin engizgen. Bizding elge de engizu óte qúptarlyq bastama. Qazir ne kóp: zәngige, ýndiske, qytaygha, kәriske tiygender, ózgening etegine jarmasqandar kóp. Jat júrttyqtardyng әr týrli maqsattary bar ekeni, bir tyrnaghy ishinde ekeni aitpasa da týsinikti. Qazaq qyzy men halyq sany milliardtan asatyn qytay men ýndi jigitinin, Afrikalyq zәnginin, demokratiyashyl Europa men AQSh azamatynyng mahabbat turaly kózqarasy, dýnie tanymy eki bólek dýniye. Múnday maqsatty nekedegi eng kóp kezdesetin alayaqtyqtardyng biri nekege túru arqyly azamattyq alu, odan qalsa salyqtan jaltaru. Ókinishke oray elimizdegi búl saladaghy bylyqtar kóp aitylmaydy. Jauyrdy jaba toqidy.

Salyq saludyng zandylyghyn qogham dúrys týsinip, tolyq qabyldauy ýshin osy salada tekseris alyp baryp, zang búzushylyqtardy anyqtap, jariya etu kerek. Qaraqat hanymdy mandattan aiyrudan búryn tekseristi eki attasang aldynnan shyghatyn Dina hanymnyng Gruzin qúdalarynan bastau kerek.

Esbol Ýsenúly

Abai.kz

7 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3259
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5570