(media-әriptesterge joldanghan ýshbu hat)

Jana kanal ABAI TV ashylghanda qatty quanghannyng biri edim.  Endi salmaqty әngime, saliqaly súhbat saulaydy, úlylardy nasihattau da qarqyn alatyn boldy dep. Jalghyz men emes, barsha abaysýier qauym Ahannyng (Ahmet Baytúrsyn): «Abaydy qazaq balasy tegis tanyp, tegis bilui kerek» degenin iske asyrar sәt keldi desti. Biraq..., «Siz abaytanushy kórinesiz, kelip-ketip jýriniz, esigimiz ashyq» dep habarlasar,  әne-mine shaqyrar degen ýmitim ýzildi. Qaydaghy?!  Barrikadanyng eki jaghy siyaqty, halyq pen biylikting arasy tym alshaq ekenin kim bilgen...

Áueli ózime qatysty ynghaysyz jaghdaydy sóileyin. Qaytip qara tizimge ilindim, bilmedim, әiteuir, on jyldan asqan shyghar, «Egemen Qazaqstan» gazeti mening birde bir maqalamdy baspay túqyrtty, endi osy qúqay ABAI TV tarapynan aldymnan shyqty. Abaydyng qúnarly oilaryn, «adam bol» ilimin nasihattaugha niyettengen edim. Dәneme shyqpady. Qúrghaq sóz deseniz aitayyn, kanal basshysy Azamat Kenesúly degen adamgha 2022 jyldyng sonynda jolyghyp, eng bolmaghanda bir-eki ret mýmkindik ber dep jalynghanday súrandym. Bes-alty ay ótse de ýnsizdik, mening soqqan telefonyma jauap joq, mazalay bergesin be, aqyry óship tyndy. Demek, sabazdyng óz erki ózinde joq.

Qazaq «Qayyghyng úrlansa, qyrdan izdeme» deydi, noqtaly boludyng da týpki sebebin izdep alysqa at aidaudyng qajeti joq. Tap qazir jar jaghasyna jetip, shayqalyp túrghan teriskey kórshimizge kóz  salsaq ta jetkilikti.  Shyny kerek, alyp imperiyada bolyp jatqan oqighalar, adam ómirining qúnsyzdanuy býkil әlemdi shoshytyp otyr. Bar bәlening tórkini – búl elding tamyryn mahabbat, meyirimnen tartqan mәdeniyeti solghan, oy erkindigi nólge taqau. Azattyq dәmin tatpaghan, ruhy soqyr halyq soghysty qoldamaghanda qaytedi? Sarapshylar búl shovinistik iydeya ghana emes, qalyng búqara oyanbasa, úiyqtay berse dep oiyn-kýlkini, duman-sauyqty tyqpalay bergenning de saldary deydi. Mine, bizding el osynau avtoritarly imperiyagha qarap boy týzegeni aiday aqiqat.

Olay bolsa, alar tarihy sabaghymyz qaysy? Búghan shekti kórshimiz ne istese, sony sol qalpy qaytalap keldik. Biylik tike, yaky vertikalidy boldy. Mine, osydan ayaqty tartu kerek. «Syrtqa qasiyet qonbaydy» deydi hәkim. Jekening azattyghy joq jerde, adamshylyq bolmaydy degeni. Áriyne, adamdar arasynda tatulyq, dostyq pen sýiispenshilik dәnin sebu, bylaysha aitqanda, «kózin qoyyp, kónilin ashu» qiynnyng qiyny. Taghy Abay: «Ne payda bar – myng nadan, Syrttan estip tandansyn, Onan daghy bir  esti, Ishki syryn angharsyn» dep bilmese aita ma...  Demek, adam bolu iydeyasy eng bolmaghanda kýshpen taralsyn (tek tobyrlyq sanany ghana qalyptau onay – «reyting» ýshin hayp quyp, maqtan men jelikpe tuyn jelpildete berudi bil).  Búl-bir.

Ekinshiden, tәuelsizdikten qaytse payda almaqpyz? Búl jayynda Qúlbek Ergóbek degen synshy azamat: «Aqparat qúraldary memlekettik iydeologiya qalyptastyratyn súrapyl kýsh. Búl mýmkindikti paydalanbay, kejegemiz keyin ketumen kelemiz» depti. Ári qaray: «Qazaq gazetteri óz minezi, óz minezi arqyly qalyptasqan óz betinen aiyrylyp boldy býginde. Bәri «Egemennin...» kóshirmesi. ...Qazaq basylymdaryn bir qazangha qaratyp qon – jabugha, jongha aparady.  Qazaq tildi basylymdar «Qazaq gazetteri JShS»-gha birikti. Birigu arqyly bas bostandyghynan aiyryldy, bodan boldy, búl qatelik» dep qorytady. Mine, shyn sózding atasy! Qazaq gazetterine qarata aitylghan búl payymnyng telekanaldargha qatysy joq, olarda jaghday basqasha qalyptasqan, olarda erkindik kóp dep aita almasaq kerek.

Qadirli әriptester! Kóp nәrseni kadr sheshedi. Elimizding aqparat kenistigi, onyng eki tizgin, bir shylbyry el bolashaghy, eldik sana, últ mýddesi degenge ýrke qaraytyndar qolynda siyaqty. Olarda «kózinen basqa oiy joq» boluy zandy. Nege deseniz, basym kópshiligi  «Payda oilama, ar oila!»-dan keri baghytta jýzgen shirik ortada qalyptasty, elshildik emes, partiyashyl ne bolmasa memleketshil sheneunik rólinde ghana «shyndaldy».

Sonyng biri – jogharyda ókpe-renishimdi aitqan ABAI TV -nyng basshysy degen kýdigim bar.  Joq, qatelestiniz aghasy, sizdi kanalgha jolatpaghan sebep ol emes, mynau edi dep qarsy jauap joldap jatsanyz marhabat, Azamat Kenesúly myrza! Negizi, búl hat býkil kanaldyng újymyna topyraq shashuym emes, qarttyq jasymdy búldap, qatqyldau aitqan sózimdi kópshilik týsinistikpen qabyldar, artyq-kemin keshirer degen senimdemin.

Osymen, «Aqiqatty asyryp aitpa, jasyryp ta aitpa, týsinip ait!» demekshi, jogharyda ortagha salghan oi-payymdardyng qazyghyn qaghyp, týiindep óteyin.  Búqaralyq aqparat qúraldary tәuelsiz bolmasa, qogham bylyghyp, zaman azbaqshy. Halyq ruhany ashtyqqa úrynbaq. Qazaq tilining jaghdayy alabóten ayanyshty. Abay tili, qazaq dýniyetanymy jútyluda. Bala atauly dәlizge shygha sala oryssha sayraydy. Bógde til men jat dәstýrding búryn-sondy bolmaghan ekspansiyasyna qarsy antivirus – últtyq namysty oyatu bolsa kerek-ti. Búl ruh pen iydeyany qalqan qylu degen sóz. Sonda ghana marginal halyq bolmay, úly kóshke qazaq qalpymyzda ilese alamyz. El bolyp qalsaq deytin kim kimde de sayasatty qua bermey, iydeologiyagha nazar audarugha, búl óriste basty baylap, qareket qylugha shaqyramyn.

Sәlemmen, Asan Omarov

Abai.kz