Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Aqmyltyq 5097 24 pikir 14 Sәuir, 2023 saghat 14:28

Jana Qazaqstandaghy týsiniksiz ýsh janalyq

Biz sayasy jýieni janghyrtugha baghyttalghan sayasy reformalardy enserdik. Jana, әdiletti Qazaqstan qúru jana kezenge qadam basty. Búl jerde jana sózi men әdiletti sózin bólip qaraugha bolmaydy. Jana bolmasa әdilettilikten sóz ashugha qiyn. Ádiletti bolmasa jana bolyp jarytpaydy. Jana Qazaqstan qúrugha baghyttalghan bastamalarda anyqtyq bolu kerek. Anyqtyq әdilettilikting bir sharty.

Biz jana Qazaqstandy qúrudyng zandyq qadamy retinde «Qazaqstan Respublikasynda beybit jinalystardy úiymdastyru jәne ótkizu tәrtibi turaly» jәne «Saylau turaly» Konstitusiyalyq jana zang qabyldadyq. Búl zandar demokratiyany ilgerletedi, el ómirine sayasy janghyru әkeluge kómektesedi dep dәripteldi. Ásirese, «Beybit jinalystar» turaly zanda búrynghy beybit jinalystar úiymdastyrudaghy «rúqsat súrau» formasy «habarlama jiberu» formasyna auystyryldy.

Búdan keyin beybit jinalys úiymdastyru ýshin bes kýn búryn tiyisti jergilikti atqarushy organgha jazbasha «habarlama» jiberse jetip jatyr dep týsindirildi. Osy zandy jazugha at salysqan deputat Aydos Sarym: «Búdan keyin beybit jinalystargha  qatysu qarapayym halyqtyng kýndelikti túrmysynyng bir mazmúnyna ainalady», - dese, Memlekettik kenesshi Erlan Qariyn: «Búl zang jaryalanghannan beri beybit jinalystar sany kýrt artty», - dedi. «Qandy qantar» oqighasynan keyin preziydent Q.Toqaev: «Beybit jinalystar turaly zandy jәne de ózgertuding qajeti joq. Búl zang búrynghy zandaghy «rúqsat alu» formasyn «habarlama jiberu» formasyna auystyrdy. Búdan arygha jol berilmeydi», - dep qadap aitty.

Býginde kóptegen jeke túlghalar men úiymdar beybit jinalystar úiymdastyru ýshin zang talaptaryna say «habarlama» tapsyrghanymen jergilikti atqarushy organdar beybit jinalystardy úiymdastyrugha jol bermegen. Tipti, neshe on mәrte tapsyrsa da rúqsat ala almaghandar bar. Osy jolghy Mәjilis saylauyna narazy bolghandar da jer-jerden beybit mitingke habarlama jiberdi. Jergilikti biylik birde-bireuine kelisim bermedi. Biylikting aitqanyna sensek, habarlama jiberseng boldy, beybit jinalysqa jol ashyq siyaqty. Onda búl qalay?

Sóitsek atalmysh zanda ótinishke kelisim beru (12-bap) degen әngime bar eken. Biylikte kelisim beru qúqy bar eken. Biylik kelisim berse ghana sheruletuge jol bar, óitpese jol joq. Beybit jinalysynyz zansyz. Búl «ótinishke kelisim beru» formasynyng ózgerdi delingen «rúqsat  beru» formasynan qanday aiyrmashylyghy bar? «Ótinish» dep jazylghan qaghazgha «kelisemin» dep jauap beru men «rúqsat» dep jauap beruding praktikada qanday aiyrmashylyghy bar? Biylik habarlamagha «kelisemin» dep aitpasa, miting zansyz bolyp tabylady. Búl qúrttyng atyn janyltyp malta qon emes pe? Týsiniksiz...

Saylau turaly Konstitusiyalyq zanda saylau bulleteninde «bәrine qarsymyn» degen baghan bolatyndyghy kórsetildi. Preziydent Q.Toqaev búl ózgeristi saylaushylardyng tandau jasau qúqyghyna qúrmet etkendik dep týsindirdi.

Saylau – demokratiyanyng merekesi. Saylauda tandau bolady. Tandau talghamdy ósiredi. Talghamnyng ósui sayasy sapany qalyptastyrady. Demokratiya saltanat qúrady. Saylau bәsekesi jandy kandidattar arasynda bolghanda ghana tandaugha salmaq týsedi. Sonda ghana tandaugha qúrmet kórsetildi dep úyalmay aitugha bolady. Búl jolghy Preziydent saylauy praktikasynan saylauda bәseke bolmasa, saylau bulletenining qúny bolmaytyndyghyn kórdik. Saylauda saylaugha qatysqan saylaushylardyng 50 payyz emes, 90 payyzy «bәrine qarsymyndy» tandasa da kandidattardyng saylanuyna eshqanday әser etpeydi. Yaghni, «bәrine qarsymynnyn» zandyq kýshi joq. Saylau zanynda búl turaly eshtene jazylmaghan. Búnday jaghdayda «bәrine qarsymyn» demokratiyanyng kórinisi dep, saylau bulletenining kýshin asyra baghalaghan biylikting bastamasyn qalay týsinuge bolady?.. Taghy da týsiniksiz...

«Preziydent partiya ataulygha mýshe bolmaydy. Q.Toqaevtyng búl әreketi biylikting monopoliyalanuynyng aldyn alady. Eshqanday partiyagha basymdyq berilmeydi. Sayasy partiyalar arasyndaghy bәsekelestikti kýsheytedi» delingen edi. Biraq, biz byltyr ótken kezekten tys Preziydent saylauynda Q.Toqaevtyng partiya ataulygha mýshe bolmauy partiyalardyng arasyndaghy bәsekege emes, kerisinshe, bir adamnyng ainalasyna (atqarushy  bilktin) toptasuyna jol ashqanyna kuә boldyq.

Atqarushy biylikke oppozisiya bolatyn mýmkindik bolmasa, Qazaqstannyng sayasy jýiesinde oppozisiya bar dep qalay aitugha bolady?! Q.Toqaev Preziydent boldy. Partiyalardan bir partiya Parlamentte ýstem orynda boluy kerek. Álemdik sayasy praktikada solay. Búl jolghy Mәjilis saylauynda «Amanat» partiyasy orasan zor jeniske qol jetkizdi. Preziydent Q.Toqaev óz qalauymen «Amanat» partiyasynyng tóraghasy Erlan  Qoshanovty mMәjilis tóraghalyghyna úsyndy. Úsynys bir auyzdan qoldau tapty. Búl biylik partiyasy «Amanat» partiyasy bolady, «Amanat» partiyasy mindetti týrde Preziydentti qoldaydy degen sóz emes pe?! Preziydent pen «Amanat» janyltpash sayasy oiyn oinap otyrghan joq pa? Sonda Q.Toqaevtyng eshqanday partiyagha mýshe bolmauynan Preziydentting Parlamenttegi yqpaly әlsiredi dep aitugha bola ma? Jana Qazaqstanda janasha ózgerdi degen sayasy jýiening júmbaghy osy ma?! Týsiniksiz...

Aghybay Ákbarúly

Abai.kz

24 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1495
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3266
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5608