Preziydent Qasym-Jomart Toqaev sәuirding 12-si ótken Ghylym jәne tehnologiyalar jónindegi últtyq kenesting birinshi otyrysynda qazaq tilin latyn әlipbiyine kóshiruge qatysty oiyn ortagha salyp: «Biz latyn әlipbiyine tez arada kóshuimiz kerek dep, kóptegen óreskel qatelikter jiberdik», - dep mәlimdedi.

Qazaq alfavityn latyn qarpine kóshiru – Túnghysh preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng bastamasy ekeni júrtqa ayan. Nazarbaev ol oiyn eng alghash 2006 jyly ortagha salghan. Qazaqstan halyqtary Assambleyasynyng HII sessiyasynda: «Qazaq әlipbiyin latyngha kóshiru jónindegi mәselege qayta oralu kerek. Bir kezderi biz ony keyinge qaldyrghan edik. Áytse de latyn qarpi kommunikasiyalyq kenistikte basymdyqqa ie jәne kóptegen elder, sonyng ishinde postkenestik elderding latyn qarpine kóshui kezdeysoqtyq emes. Mamandar jarty jyldyng ishinde mәseleni zerttep, naqty úsynystarmen shyghuy tiyis. Álbette, biz búl jerde asyghystyqqa boy aldyrmay, onyng artyqshylyqtary men kemshilikterin zerdelep aluymyz kere», - degen edi.

2017 jyldyng 12-shi sәuirinde «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty baghdarlamalyq maqalasynda 2025 jyldan bastap latyn әlipbiyine kóshuge kirisui kerektigin әri bolashaqta barlyq saladaghy is - qaghazdar men oqulyqtar da osy qarippen jazyluy tiyis ekenin» qadap aitty.

Sol kezde Kommunistik partiya atynan parlamant deputaty bolghan Irina Smirnova hanym: «Múnday jolmen Qazaqstan orys әleminen alystap ketedi. Sebebi, kirillisa joyylsa, búl alfavit te joghalady. Búl meni jabyrqatady», - dep qarsylyghyn jasyrmay aityp edi.

Toqaevtyng asyqpau sheshimine bir quansa Jana Qazaqstannyng «su jana deputaty» atanghan osy Smirnova hanym quanghan shyghar.

«Airan» You tube arnasyna: «Qazaqstan men qazaq halqy - «orys әleminin» bir bóligi» dep aty shuly súhbat bergen esh jerde tirkelmegen «Azat» jalpyúlttyq sosial-demokratiyalyq partiyasynyng tóraghasy opozisiyaner Petr Svoik ta ózining kóregendigine kózi jetip bir qorazdanyp qalghan bolar.

Preziydent bolghaly beri latyn әlipbiyine baylanysty ondy pikirler aityp kelgen Toqaev byltyr Orys tilin damytu maqsatynda halyqaralyq qor qúru bastamasyn kóterdi. Oghan ashyq minberlerde «Qazaqstan – Orys tildi memleket» dep oiyn jasyrmay aityp jýrgen Resey preziydenti Putin qoldau bildirgen. Preziydent úsynysynyng qazirgi kýrdeli geosayasy jaghdaygha baylanysty aitylghany týsinikti. Ukraina men Resey qaqtyghysynda Kenes odaghyn qalpyna keltirudi kóksep otyrghan Kremli jenilis tapsa, 2025 jylgha qaray latyngha kóshuimiz de bek mýmkin.

Preziydentting kóshelerdegi latyn qarpimen jazylghan bilbordtargha shýiligip: «Búl – qazaq tili emes, tilimizding tabighatyna jat, búrmalanghan mәtinder. Sondyqtan búl júmysty Ghylym akademiyasynyng basshylyghymen asyghystyqqa jol bermey, jan-jaqty oilastyra otyryp, jalghastyru kerek. Taghy da qatelesuge qúqymyz joq», - deui sony anghartady.

Latyn әlipbiyine kóshude bir dybys-bir әrip qaghidaty qatang saqtaluy kerek. Ótken ghasyrda Arab әlipbiyine negizdelgen tóte jazudy da, 1929 jyldan 1940 jylgha deyin latyn әlipbiyin qoldanghanymyzda belgili. 80-jyldan astam uaqyttan beri kiriliisiyamen jazyp kelemiz. Qyzyl iydeologiya kýshtep tanghan últymyzdyng dybystyq zandylyqtaryna jat 42 әripting kesirinen qazaq tili fonetikalyq jaghynan da, leksikalyq, grammatikalyq jaghynan da qúrudyng aldynda túr. Shyndyghynda qazaq tilining ózekti mәselesi birinshi kezekte әlipby auystyru emes, orys tilining yqpalynan tolyqtay azat etu. Qazaq tilin kózsiz orys tiline, orys әlemine beyimdeu datyngha kóshude de qolbaylau bolyp túr.

Sondyqtan ótkennen sabaq alyp әkimshilik kiyliguge jol bermeu kerek. Mәselemen ghylymy mamandar ainalysyp, aqyldasyp sheshim qabyldauy kerek. Qazaq últynyng bolashaghyna, ruskiy mirmen shektelmey әlemdik órkeniyetpen jaqyndasuyna sayatyn ózekti mәseleni sayasy kókpargha ainaldyrmau kerek. Olay istesek Svoykterge kýlki bolghanymyz bolghan.

Esbol Ýsenúly

Abai.kz