Ózbek biyligi sol joly myqtap qatelesti. Búl nauqandy әu basta eski әdispen typ- tynysh, jyp- jylmaghay týrde ótkerip almaq boldy. Búryn Islom aka túsynda talay ret Konstitusiyany dabyrasyz ózgertip, tolyqtyrular engizuge mashyqtanghan Ahmal Saydov toby búl isti әp- әdemi oryndap tastaghan.

Qaraqalpaqstan Jogharghy kenesining kelisimin alyp, Oliy mәjiliste maqúldatyp ta qoyghan. Qaraqalpaq halqy ashyq talqylanbaghan osy Konstitusiyadaghy tәuelsizdikke qatysty baptargha qarsy shyqty.

"Qaraqalpaqstan suvereniyteti " degen sóz alyp tastalghan bolatyn. Ózbekstan jaghy eng әueli ózbek- qaraqalpaq baylanysy turaly ara qatynasty qúqyqtyq negizde naqty anyqtap aluy qajet edi. Kelisim shart negizinde maqúldanghan merzim 2013 jyly bitken bolatyn. Qaraqalpaqstan Respublikasynyng tәuelsizdigi turaly Deklarasiya bekitilip, rәmizderi- eltanba, bayraq, әnúrandary Jogharghy keneste qabyldanyp qoyylghan bolatyn. Óz Konstitusiyasyna ie egemen elding erkimen eseptespey , "Ózbekstan Respublikasy qúramynda ekinshi suverendi memleket bolmaydy" degen jeleumen búl bapty ózgertip tastaghan. Shilde kóterilisi osydan bastaldy. Áskerler kýshimen ayausyz janshylghan búl qayghyly oqigha býginde әlemge mәshhýr boldy. AQSh - tyng memlekettik hatshysy Ózbekstangha ózi kelip , Nókis búlqynysyn tergeudi dúrys , әdil ótkizudi talap etti. BÚÚ -nyng arnauly ókili Foliker Turk myrza Tashkent pen Nókiste bolyp biylikpen ashyq sóilesti.

Qúrban bolghandar esebi de kemitip kórsetilgen. Elining egemendigin , kostitusiyalyq qúqyghyn talap etken jazyqsyz ereuilshil jastardyng ýstinen qozghalghan Búhara prosesin  demokratiyalyq  әlem moyyndaghan joq. Osy " ekstremistik toptyn" serkesi  on alty jylgha qamalghan D. Tәjimúratovtyng býgingi densaulyghy turaly alandaushylyq bildirip jatqan habarlar estilip jatyr. Belgili advokat búl turaly Ózbekstan preziydentine mәlimdeme jasady.

Sonymen keyinge shegerilgen referendumnyn  ótetin kýni de belgilendi. 30 sәuirge belgilengen búl nauqangha dayarlyq qyzu bastalyp ta ketti. Qaraqalpaqstannyng ishki, syrtqy sayasy tirkelmegen úiymdary birlesip, referendumgha boykot jariyalap ta ýlgerdi. " Aydy etekpen jabu mýmkin emes," әriyne.

Olar  " Ózbekstan konstitusiyasy bizge qatysty emes" dep dýniyege jar salyp jatyr. Búl saylaugha  ózbek oqyghandary men búqara júrty әleumettik jeliler arqyly narazylyq bildirude. Nege? Eger búl referendum maqúldansa , Mirziyyoevting ekinshi merzimi nólge tenestirilip , jeti jyldan eki ret Preziydent bolugha qúqyghy bolady. Biyliktegiler ony taghynda qaldyru ýshin janyn salyp - aq jatyr. Preziydentting ózi barlyq uәlayattardy aralap , halyqty uәdege toydyryp qaytty. Qaraqalpaqstanda da boldy. Qarjylay jәrdemdi ayap qalghan joq.  Anada Foliker Turk keler qarsanynda Ámudariyany da  sugha toltyryp bergen. . BÚÚ  ókili Moynaqty da kózimen kórdi emes pe?

Preziydent ózine piar jasaudan kende qalghan joq. Barlyq aimaqtarda  jalaulatqan, kerneyletken shoular , dumandy merekeler jappay ótkizilude.  "Referendum meniki, seniki, onyki" dep ólendetken әnshi- biyshiler bar ónerin salyp baghuda. " Mústaqyllyq  Mirziyyoev  Preziydent bolghan on altynshy jyldan bastalady",- dep dabyldatyp jýrgen  ózbekting óner júldyzdary el qúlaghyn shulatty. Múghalimder el aralap , júrtshylyqtan  dauys jinauda. Koka kola, shampun taratyp berip , qaghazgha qol qoydyratyn sharany búryn- sondy  estimeppiz.  Karimovty dattap, Mirziyyovti maqtap jarnamalap jýrgen mәdeniyet ministri bar ataghyn birinshi preziydent túsynda alypty ghoy. Ózbekting shetelderdegi ziyalylary " Álem aldynda shәrmanda boldyq," dep shulap jatyr. Olar osy yurtbashynyng taghy on tórt jyl  biylik qúrghanyn qalamaydy. Halyqtyng kedeyshilik qamytyn kiygeni әldeqashan. Kembaghaldyqpen kýres ministrligi tek ghana osy elde bar shyghar. Juyrda  Shavhat aka halyqqa " tauyq baghyp, júmyrtqany tamaq qyludy" ýiretti. Bayaghyda " balyq ósirinder" ," qoy- eshki baghyndar" degen edi. Býginde bizdegi siyaqty jappay qymbatshylyq beleng alghan , kókónis baghalary da aspandap túr. Jan basyna shaqqanda ishki ónim eki myng dollardan keledi eken. Áleumettik ahual túraqty emes. Halyqtyng jartysyna juyghy shetelderde kýn kóris qamymen jýr. Olar qazynagha jylyna 12 milliard dollar qúyady eken. Ózbekstandyqtar býginde oyanghan. Biylikting qúityrqy tirlikterinen әbden zәrezap bolghan.

Olar  Konstitusiyasynda jazylghan demokratiyalyq qoghamdy armandaydy." Qazirgi kezde aidan basqa jerding bәrinde ózbekter bar." Ózderi solay deydi. Diktatura men sybaylasyp alghan  monopoliya iskenjesinde qysylyp jatqan  bauyrlarymyzdyn  órkeniyetti  elderdi  kórip, kózderi ashylghan. Orta Aziyadaghy eki irgeli memleketting odaqtas bolghanyna quanamyz .Enbekqor ózbek halqynyng bay, quatty jasauyna qúqyghy bar. Eng bastysy, tynyshtyq. Ózbekter óz tandauyn jasaydy. Biz búl nauqannyn  beybit ótuine tilektespiz.

  Shynynda, referendum kimdiki?

Qalbay Ádilov

Abai.kz