Býgin Qazaqstan halqy Assambleyasynyng HHHII sessiyasynyng otyrysy ótti. Jiyndy memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev ashty.

«Elimiz jaqynda Qazaqstan halqynyng birligi kýnin atap ótedi. Búl – yrys-yntymaqty, tatulyq pen kelisimdi dәripteytin meyram. Qazaqstan ýshin búl asa manyzdy mereke. Elimiz Birlik kýnin mindetti týrde atap ótuge tiyis. Sebebi qasiyetti Otanymyzdyng irgesi býtin, túghyry myghym bolsyn desek, birligimiz әrqashan bekem boluy kerek. Búl – anyq aqiqat. Assambleyanyng alqaly jiynyn jyl sayyn el birligi kýnine oray ótkizu dәstýrge ainaldy. Búl sessiya – kóktem mezgilinde memlekettik dengeyde ótetin eng auqymdy is-shara. Múnda elimiz ýshin óte manyzdy úsynystar aitylady.

Men byltyrghy sessiyada Ata zanymyzgha ózgeristerdi referendum arqyly engizu turaly bastama kóterdim. Kóp úzamay halqymyz ózining tarihy tandauyn jasady. Konstitusiyagha engiziletin ózgeristerdi qoldap dauys berdi», - dedi preziydent.

Memleket basshysy Assambleya otyrysynda qanday manyzdy mәselelerdi qozghady? Qarap kóreyik:

«Tatulyq pen kelisimning erekshe manyzdy ekenin júrttyng bәri birdey sezinbeui mýmkin. Sol sebepti keyde «Assambleyanyng qajeti joq» degen úshqary, yaghny kýmәndi pikirler aitylyp jatady. Shyn mәninde, Assambleya – memlekettiligimizding irgesin bekitip túrghan basty institut.

Qazaqstan halqy Assambleyasy – birligimizdi nyghaytugha qyzmet etetin biregey qúrylym. Assambleya qasiyetti qazaq jerin meken etken barsha etnosty úiystyryp otyr. Onda enbek etip jýrgen azamattardy birlikting elshisi deuge bolady».

***

«Danqty otandastarymyzdy, sportshylarymyzdy, mәdeniyet qayratkerlerimizdi, ghalymdarymyz ben studentterimizdi, kәsipkerlerimizdi shyqqan tegine qaramastan, shetelde ýnemi qazaqtar dep ataydy. Búl – tabighy qúbylys. Solay bolugha tiyis.

Bizding qogham – ortaq iydealdar men qúndylyqtar biriktirgen erkin әri jauapkershiligi mol azamattardyng odaghy. Búl – jalpyúlttyq biregeyligimizding taghy bir jarqyn kórinisi. Sondyqtan býginde azamattarymyzdyng barlyghy ózderin ýlken әri birtútas qazaq otbasynyn, shyn mәninde, qazaq últynyng mýshesi sezinedi».

***

«Árbir azamat óz bolashaghyn Qazaqstanmen tyghyz baylanystyruy kerek. Sonda ghana halqymyz birtútas el bolyp túra alady. Eshkimdi últyna, tiline, dinine qarap kemsituge bolmaydy. Qoghamda múnday ústanymgha say bólektenuge jol berilmeydi. Árqaysymyz – Qazaqstan atty qasiyetti qara shanyraqtyng perzentimiz. Bәrimiz – býgingi ómiri jәne bolashaghy – bir bauyrlas azamattarmyz»

***

«Birligimiz ben yntymaghymyzgha núqsan keltiruge baghyttalghan kez kelgen arandatushylyqtardy tabandy týrde toqtatu kerek. Qoghamdyq ortada týrli búrmalaular nemese jalghan, destruktiv basylymdar sanynyng aitarlyqtay artqanyn kórip otyrmyz. Olardyng avtorlarynyng basym kópshiligining Qazaqstangha esh qatysy joq, shetelden әreket ete otyryp, qoghamymyzgha alauyzdyq túqymyn sebuge tyrysady. Olardyng sózderi men әreketteri senimsizdik atmosferasyn tudyrugha, adamdar arasynda alauyzdyq tudyrugha, memlekettik qauipsizdikke núqsan keltiruge baghyttalghan».

***

«Assambleyanyng qyzmetin birtindep últtyng yqpaldastyq әleuetin kýsheytuge baghyttau kerek. Sonday-aq Assambleya etnomәdeny jәne basqa da qoghamdyq birlestikterding qyzmetine tyng serpin beru mәselesine airyqsha nazar audaruy qajet. Olar etnosaralyq kommunikasiyanyng tiyimdi joldaryn qalyptastyrugha tiyis. Týrli etnostardyng mәdeniyet qayratkerleri arasynda qoghamdyq dialogtyng boluy óte manyzdy. Júmys tәsili qazirgi zamangha say bolghany jón. Ýkimet osy aitylghan mәselelerge nazar audaruy kerek»

***

«Barlyq azamattyng memlekettik tildi mengeru mәselesi sayasatymyzdyng strategiyalyq baghyty bolyp qala beredi. Qazaq tili – azamattyq integrasiyanyng tiyimdi qúraly, mәdeniy-ruhany tútastyqtyng jarqyn kórinisi. Sonday-aq qazaq tili ghylymy progress pen bilimning ozyq jetistikterine jol ashatyn qúralgha ainaluy kerek.

Búl – tek salalyq ministrlikterding ghana emes, býkil qogham bolyp sheshetin  tarihy mindet. Osy rette asyrasilteushilik pen danghazalyqqa jol bermey, parasatty әri dәiekti týrde әreket etken jón. Memlekettik tildi oqymaghan jәne tiyisti dengeyde mengermegen azamattar til bilmegeni ýshin qysym kórmeuge tiyis. Sonymen qatar bizding qoghamda memlekettik tildi ýirenu, ony biluge úmtylu qalypty jaghdaygha ainaluy qajet.

Qazaq tiline súranys artqanda ghana ol kópshilik keng qoldanatyn til bolady. Týptep kelgende, birneshe til bilu – әr adamnyng mәdeniyettiligining belgisi. Al memlekettik tildi, әsirese ana tilin, yaghny qazaq tilin bilu – qanday da bir azamattyng mәdeny óresi, azamattyq jauapkershiligi qanshalyqty biyik ekenin bildiredi. Sonday-aq qanshalyqty patriot ekenin kórsetedi. Jalpy, memlekettik til tónireginde ong kózqaras ústanu qajet. Til mәselesine qatysty barlyq pikirtalas etnikalyq emes, azamattyq jәne sayasy sipatqa ie ekenin týsinu manyzdy».

***

«Assambleyanyng sayasy partiyalarmen jәne memlekettik organdarmen ózara qarym-qatynasyn kýsheytu kerek. Búl júmysty ortalyqta jәne aimaqtarda jýrgizgen jón. Biz auqymdy sayasy reformalardyng nәtiyjesinde shynayy pikir aluandyghyna qol jetkizdik. Áriyne, әr sayasatkerding óz pikiri boluy oryndy.

Elimizdi damytu, kýndelikti mәselelerdi sheshu turaly kózqarastar ýnemi birdey bola bermeydi. Búl – týsinikti. Alayda el birligin saqtaugha kelgende biz júdyryqtay júmyla biluimiz kerek. Etnosaralyq kelisim sayasatynda sóz ben is bir jerden shyghugha tiyis.

Assambleya sayasy partiyalarmen aqyldasyp, kenesip otyruy qajet. Sonda birligimizdi nyghaytamyz. Etnosaralyq qatynasqa qatysty kez kelgen arandatudyng jolyn kesemiz».

***

«Partiyalardy ortaq iske júmyldyrudyng taghy bir manyzdy joly – Parlamentte deputattyq birlestik qúru. Assambleyadan saylanghan bes senator búl sharuanyng basy-qasynda jýrui kerek. Etnosaralyq qatynas salasyndaghy ózin ózi basqaru instituttaryn damytu – manyzdy mindetting biri. Assambleya búl júmysty etnomәdeny birlestikterding qyzmetin ýilestiru arqyly atqaruda.

Osynda ministrlikterdin, mekemelerdin, aimaqtardyn, Parlamentting jәne Preziydent Ákimshiligining basshylary otyr. Olardyng kópshiligi – Assambleya mýshesi. Assambleya qyzmetine belsene atsalysu – barshanyzgha ortaq mindet. Assambleya da әkimdikter men mәslihattardyng júmysyna atsalysuy qajet. Bir sózben aitqanda, Assambleya jәne biylik organdary ózara tyghyz baylanysta bolugha tiyis. Múnyng airyqsha mәni bar.

Qúzyretterdi jogharydan tómenge beru isinde osy mәseleni eskergen jón. Memlekettik organ basshylary Assambleya ókilderimen túraqty kezdesip otyruy qajet. Múnday kezdesuler kem degende jarty jylda bir ret ótkizilui kerek».

***

«Memlekettik sayasattyng tiyimdiligin arttyru ýshin keshendi taldau qajet. Ýkimet jyl sonyna deyin tiyisti ózekti úsynymdarmen últ qúru prosesining aghymdaghy jay-kýiin talday otyryp, saraptamalyq bayandama dayyndauy tiyis».

***

«Memlekettik organdardyng ghylymy úsynystargha nemqúrayly qarauy, kóbine keri baylanyssyz qalady. Búl, jalpy, bayypty әngime ýshin ýlken taqyryp. Beyindi ministrlikterden, Memlekettik basqaru akademiyasynan ghylymiy-taldama júmysynyng sapasyn arttyru jәne praktikalyq qaytarymy boyynsha naqty úsynystar kýtemin».

***

«Teris pighyldaghylardyng talpynysymen túrmystyq nemese qylmystyq sipattaghy kez kelgen kiykiljing etnosaralyq dengeyge shyghyp, auyr zardaptargha әkelui mýmkin. Sondyqtan biz jauapty azamattar retinde rakdikalizmnin, ekstremizm men separatizmning kez kelgen belgilerine qarsy túryp, búl mәselede bayypty әri qatan, týptep kelgende әdiletti boluymyz kerek».

Abai.kz