Týrli shemalarmen syrtqa shygharylghan aktivterdi elge qaytaru – QR preziydenti Qasym-Jomart Toqaevtyng sayasatynda kýn tәrtibinde túrghan basty mәselelerding biregeyi edi. Búl jóninde memleket basshysy preziydenttik saylau kezinde qoghamgha uәde etip, tiyisti zang jobasyn biylghy nauryzdyng 31-ine deyin dayyndau jóninde byltyrghy qarashada ýkimetke tapsyrma bergen-di. Biraq belgilengen merzim ótip ketti – preziydenttik pәrmen әli oryndalghan joq.

Nazarbaevtyq kleptokrattar san týrli aila-amalmen úrlap-jyrlaghan qazynany halyqqa qaytaru isine ýles qosu – jana parlamentting de bir múraty boluy tiyis dep sanaghan Mәjilis deputaty Ermúrat Bapy QR premier-ministri Álihan Smayylov pen QR Bas prokurory Berik Asylov myrzalardyng atyna deputattyq saual joldady.

Qúrmetti Álihan Ashanúly

jәne Berik Noghayúly!

Sonau 1998 jyly últtyq kompaniyalar qarjy jylynyng qorytyndysy boyynsha ózderining jyldyq balanstaryn jariyalaudy toqtatqanda, biz – Demokratiyalyq kýshter forumynyng bir bóligi sanalghan Qazaqstan Respublikalyq Halyqtyq partiyasy (QRHP) qogham men biylikke menshikti ysyrap etu nyshany qalyptasqanyn jәne qazyna qarajatyn jymqyrugha jaghday jasalyp jatqanyn eskertken edik. Keyinnen dәl solay bolyp shyqqanyn uaqyt kórsetti.

Úzaq jyldar boyy azamattyq qogham men onyng belsendileri biylikten elimizding qazba baylyqtaryn iygeru barysynda esep beruding tolyq ashyqtyghyn talap etip, investorlardy jiti qadaghalaudy súradyq.

Biraq dәl osy qazba baylyqtardy paydalanu jәne últtyq menshikti baqylau taqyryby Núrsúltan Nazarbaevty qoldaytyn eski biylikting klany men tabysty (arsyz úrlyqty) qayta bóluding búrynghy tәjiriybesin toqtatatyn kez keldi dep, bastama kótergender arasynda qayshylyq bolyp túr.

Núrsúltan Nazarbaev klanyn biylikten týpkilikti ketirudi, úrlanghan baylyqty qaytarudy jәne ekonomikany el men halyqtyng әleumettik qajettilikterine qyzmet etuge júmyldyrudy talap etken jappay narazylyqqa әkep soqtyrghan qaqtyghys eski biylikting zardabynan payda boldy. Núrsúltan Nazarbaev ta, onyng jaqtastary da jaghdaydy ózgertu ýshin eshbir shara qoldanbady jәne preziydent Qasym-Jomart Toqaevtyng qogham men biylik arasynda jana qarym-qatynas ornatu әreketi olardyng mýddelerine say kelmedi.

Mine, sondyqtan da aktivterdi qaytaru jәne ony halyqqa tabystau – iyelikten shygharu (otchujdeniya) ýderisin tekseru, memleket mýlkin jymqyru taqyryby saylau qarsanynda preziydent Qasym-Jomart Toqaevtyng sayasy kýn tәrtibindegi jәne bizding de kampaniyanyng basty mәselelerining birine ainaldy.

El-júrt aktivterdi qaytaru prosesinde biylikten jyldam, әri batyl qadamdar kýtude. Osy orayda preziydentting pәrmenimen arnayy komissiyanyng qúryluy, qaytaru turaly jana zannyng әzirlenip jatqany jayly janalyqtar әkimshilikting basty taqyryby bolady degen Toqaev myrzanyng uәdesi el azamattaryna biraz senim úyalatty.

Alayda sol komissiyanyng tarapynan eshbir naqty әreket kórinbeydi, eger birdene-sirdene istelip jatsa, búl bizden, qoghamdaghy azamattardan qúpiya týrde ótude. Búl ne sonda: preziydentting pәrmenine qarsy sabotaj jasau ma, joq әlde búrynghy talan-tarajdy jalghastyru maqsatynda әli kýnge deyin jalghasyp jatqan astyrtyn ymyranyng belgisi me?!

Barlyq memlekettik qyzmetkerlerge, eng aldymen qúqyq qorghau organdary qyzmetkerlerine halyq atynan tikeley saylanghan deputat retinde eskertu jasaghym keledi: sizder búryn da jasyryn júmys jasadynyzdar, Nazarbaevtar otbasy mýshelerine tiyesili jәne olardyng jaqyndary baqylaytyn jasyryn shekara ótkelderi men keden beketterinde arnayy salyq rejimderin qamtamasyz ettinizder! Endi búlay bolmauy tiyis.

Biz – bir mandatty okrugterden saylanghan Mәjilis deputattary, búdan bylay memlekettik dengeydegi búl talan-tarajgha, milliardtap syrtqa aghylyp jatqan úrlyq-qarlyqqa «baqylaushy-kelisimpaz» bola almaymyz! Biz memlekettik jәne halyqtyq mýdde jaghyndamyz!

Kapitaldy qaytaru, jekeshelendirudi qayta qarau jәne investorlardyng oiranynan qalghan kýireudi joi barysynda, conday-aq últ mýddesi ýshin júmys istep, elding qauipsizdigi men egemendigin qamtamasyz etui tiyis últtyq kompaniyalardyng júmysyn tekseru mәselesinde biz preziydentting bastamasymen odaqtaspyz!

Sondyqtan mýmkindiginshe preziydentting baghdarlamasyna qastandyq jasaugha jol bermeymiz, búl maqsatta azamattyq qoghammen birge júmys isteymiz. Sebebi әleumettik әdilettilikti qalyptastyru maqsatynda kapitaldy elding iygiligine qaytaru iydeyasyn jýzege asyrugha pәrmen beretin preziydenttik biylik institutynan basqa – әzirge basqa quatty kýsh joq.

Qúqyq qorghau organdary júmysynyng tiyimsizdigin bәrimiz de kórip keldik. Ótken jyldarda olar sybaylas jemqorlyqqa jәne halyqtyq qarjyny súghanaq qoldardyng jymqyruyna qarsylyq kórsete almady. Onyng ýstine olar Nazarbaevtar klanynyng úrlyq-qarlyghyna kómekteskeni sózsiz. Olargha senuge bolady deytindey, bizde әzirge dәlel de, ózgerdi deuge – negiz de joq.

Oghan qosa, bizder – azamattyq qoghamnyng kuәgerleri keybir jaghdaylarda úrlyqtyng jasalu joly tetikterin jergilikti prokuraturadan kem bilmeymiz. El azamattary úrlyq faktileri turaly aqparatty kýnde jariyalaydy, alayda tәrtip saqshylarynyng sol faktilerding dәiektiligin anyqtau maqsatynda jedel әreketin kórmeymiz.

Biz, mysaly, Batys elderi yurisdiksiyalarynda Nazarbaev qoryn «saqtaushylardyn» aktivterine tyiym salyna bastaghanyn bilemiz, biraq Bas prokuratura búl túrghyda shúghyl shara qoldanghanyn estimedik.

Sonymen birge biz Pribaltika respublikalarynyng birinde Qazaqstannyng kleptokrattary tyqqan aqshasyn «juyp-shayyp» jatqany jóninde kýdikke ilinip, Preziydent әkimshiligine taghayyndalghan jana basshynyng búrynghy kensesine (Antikor) súrau salynghanyn da bilemiz. Alayda búl túrghyda bizding qúqyq «qorghaushylary» nedey әreket etip jatqany bizge belgisiz.

Mәselen, Latviyanyng qúqyq qorghau organdary Qazaqstan Respublikasynyng jekelegen azamattary salyqtan jaltardy jәne Qazaqstannan zansyz shygharylghan aktivter esebinen Latviya aumaghynda mýlik satyp aluda degen kýdik keltirude.

Atap aitqanda, sóz Qayrat Boranbaev túrghysynda aityluda. Dey túrghanmen, Boranbaev myrzagha qatysty tergeu edel-jedel jýrgizilip, ol Qylmystyq kodeksting birneshe babymen sottalyp ta ketti. Biraq latysh qúqyq qorghaushylarynyng Boranbaevqa baylanysty búrynnan bergi kýdigi Qazaqstannyng tiyisti organdary tarapynan tekserilmedi, sot ýkiminde dәl osy qarjy kriminalyna qatysty tiyisti baptar atalmady.

- Qarjy monitoringi agenttigi Boranbaevtyng Latviya men Europa elderindegi qyzmetin, onyng otbasy men kompaniyalaryna jazylghan syrttaghy aktivterdi nege teksermedi? Boranbaev myrzanyng negizgi baylyghy men aktivteri Batys elderinde tyghylghan edi ghoy, búl jaghday Agenttik pen Bas prokuraturanyng nazarynan nege tys qaldy?

Boranbaev myrzanyng kelinshegi óz atyna jazylghan biznes-úshaqty (samolet) satyp jibergeni sizge belgili me? Maman-ekspertterding aituyna qaraghanda, búl úshaqtyng naryqtaghy qúny 30 million dollargha deyin baghalanady eken. Bizding elding tiyisti organdary osy sauda-sattyq jaghdayyn bile túra, úshaqtyng qanday qarjygha satyp alynghan anyqtaghangha deyin, búl aktivti «múzdatyp» qoigha nege әreket jasamady?

Latysh ókimeti Qazaqstan biyligimen birlesip, Boranbaevtyng mýlkin, kompaniyalaryn jәne esepshottaryn anyqtaugha ýmitti bolghan edi. Biraq bizding taraptan typ-tynysh ýnsizdik bolghan son, búl mәseleni ózderi tekseruge kiristi. Latviya Boranbaevtyng aktivterin «múzdatyp» tastady, ol aktivterding qúramynda býkil Baltiyagha belgili iri golif-klub pen oteli bar. Tekseris barysynda taghy qanday mýlikter anyqtalady – ol jaghy әzirge bizge belgisiz. Búny bizden búryn Qarjy monitoringi agenttigi de bilmeytin siyaqty...

Sol siyaqty «Jusan bank»-tyng iyeleri Qazaqstannan shygharghan iri kólemdegi qarajat Batys elderining birinde «múzdatylghany» taghy da bizge belgili boldy.

- Osyghan baylanysty Agenttik ne istemek, «Jusan bank» oljalaghan aqshanyng izin qua ma? Bas prokuratura men naqtylap aitqanda, Bas prokurordyng orynbasary Úlan Bayjanov (surette) myrza búl prosesti baqylaugha ala ma?

Búl súraqtardy naqtylap otyrghan sebebim – bizding kleptokrattargha úrlaghan aqshasyn basqa jaqqa tyghyp ýlgeruge múrsha berip otyrghan bireuler bar siyaqty kórinedi.

Biz úrlanghan aktivterdi qaytaru turaly zandy birinshi kezekte qabyldaudy basty maqsat etip otyrmyz. Osy zannyng arqasynda biz úrlanghan kapitaldy qaytarudy neghúrlym tiyimdirek baqylaugha ala alamyz jәne memleket ýshin osy kesirli tәjiriybening odan ary jalghasuyna jol bermeymiz.

Ótken jyldyng qarasha aiynda Preziydent Toqaev myrza ýkimetke tiyisti zang jobasyn nauryzdyng 31-ine deyin dayyndaudy tapsyrghan edi. Mine, el preziydenti belgilegen merzimnen bir aigha juyq uaqyt asty, biraq ol zang jobasynan tyrs etken habar joq.

- Siz ýkimet basyna janadan kelgen basshy emessiz, búghan deyingi Ministrler kabiynetin basqardynyz, endeshe Preziydentting tapsyrmasyn oryndau nege sozylyp bara jatqanyn qalay týsindiresiz, premier myrza?

Biz Qazaqstannan úrlanghan aktivter jasyrylghan elderding parlamentterindegi әriptesterimizge qarjyny qaytarumen ainalysatyn bizding memlekettik organdargha barynsha kómek kórsetudi súrap, ótinish joldaugha dayynbyz. Eger bizding memlekettik organdar kapitaldy tez arada qaytarugha kýsh salmasa, biz búl mekeme basshylaryna senimsizdik kórsetu mәselesin kóteremiz. Bizding memleket pen qogham qazir búl aqshagha búrynghydan da múqtaj.

Bizge kóp senim bergen búl zang әli úsynylghan joq. Onyng is jýzinde qalay qoldanylatynyn әli bilmeymiz.

- Ýkimet osy baghyttaghy júmysy turaly azamattardy qalay habardar etpek? Preziydent taghayyndaghan komissiya qalay júmys isteydi?

- Búl komissiya qúqyq qorghau organdarynyng júmysyn qalay ýilestirmek?

Aytpaqshy, qúrmetti deputat myrzalar, osy ózekti súraqtar boyynsha Bas prokuraturanyng esebin tyndaudy úsynamyn. Búl orayda Bas prokurordyng orynbasary – Preziydent taghayyndaghan komissiya tóraghasynyng orynbasary Úlan Bayjanov naqty nemen ainalysatynyn tyndau óte manyzdy. Aktivterdi qaytaru komissiyasynyng qyzmetin jaqsartu ýshin, Parlament is-jýzinde qanday kómek jasay alady? Búl da talqylaudy qajet etetin mәsele.

Sonday-aq memleket mýlkin zansyz iyemdenu faktilerining barlyghyna birdey tergeu jýrgizilmeui de bizdi alandatady. Ishinara iriktep alyp, tekseru jýrgizu synayyn tanytu – búl aldarqatu, qoghamdy aldamsyratu amaly bolady. Mәselen, belgili bir әuejay el menshigine qaytarylghan bolsa, ony kim, qalay iyemdengenin biz nege bilmeymiz? Búl ýshin jauapkershilikti kim kóteredi jәne búl aktivti paydalanudan týsken diviydendter qaytaryla ma? Aytyp otyrghan somalardyng mólsheri qanday?

- Kәrim Mәsimov, Timur Qúlybaev, Aleksandr Klebanov, Aygýl Nuriyeva toby jәne basqalary elden alyp ketken baylanys qyzmetteri naryghyn paydalanghany ýshin diviydendter qashan jәne qalay qaytarylady? Búl jerde birneshe milliardtaghan dollar turaly aitylyp otyr.

Osy orayda, Smayylov myrza, qalay oilaysyz, elimizde jer qoynauyn paydalanu salyghy jәne baylanys qyzmetinen týsetin payda men diviydendterge salynatyn salyqtardyng jana normalary turaly zang jobasyn engizetin uaqyt jetken joq pa?

Elden últtyq aktivterdi úrlau kýn sayyn jalghasyp jatqanyn sizding nazarynyzgha salghym keledi. Qazaqstannyng budjeti kýnnen-kýnge kedeylenip barady. Qarjy sektoryna kómektesu ýshin, memlekettik qazynadan ondaghan milliard dollardyng qalay audarylghanyn eshkim teksermeytinin kórip otyrmyz. Nazarbaevtar otbasy әli de elding strategiyalyq aktivterining qomaqty bóligine iye. Búl aktivter olardyng qolyna qalay jetkenin әli anyqtau qajet. Eger onyng tiyisti aqysy tólenbese, barlyq aqshany songhy tengesine deyin óndirip alugha tiyispiz. Ázirshe olardyng júmysyn baqylaudy bastau kerek.

- El resurstaryna baqylau әli barlyq salada tolyq jolgha qoyylmaghan. El iygiligi ýshin ol resurstar qalay paydalanyluda? Qanday da bir offshorlyq qúrylymdar arqyly ma nemese shetelderden basqaryla ma?

- Ýkimet pen onyng organdary eksportqa qalay baqylau jýrgizip jatyr? Al búl resurstar bizding daghdarystaghy ekonomika ýshin óte manyzdy. Memleket baylyghyna múqiyat jәne jauapkershilikpen qarau – el azamattarynyng senimin saqtaudyng kepili.

Eksportqa baqylau ornatu – tipten onay. Temir jol men avtomobili kóligine arnalghan barlyq kedendik ótkelder belgili. Endeshe ýkimet ýshin eksportty baqylau qanshalyqty qiyn? Eger sizder osy qarapayym nәrseni jasay almasanyzdar, ýkimet retinde nesine qajetsizder?

Biz әrbir saylaushydan «nesiyege» senim aldyq jәne oghan núsqan keltirmeuimiz kerek. Ártýrli memlekettik emes úiymdardan (NPO) keletin signaldargha qaraghanda, import ta jetkilikti týrde baqylanbaydy.

Búghan kim kinәli? Nelikten aktivterge ie bolghan «investorlar» manyzdy resurstardy tútynu ósken jaghdayda súranysty óteytindey óndiristi úlghaytpady? Onyng ornyna, týsken paydany shetelge shygharugha, sol jaqta zәulim ýiler túrghyzugha, yahtalarda demalyp, memlekettik kompaniyalar esebinen otbastaryn jeke úshaqtarmen tasymaldaugha olardyng mýmkindigi qalay bolyp otyr?

- Osy jyldar ishinde «QazMúnayGaz» naqty ne bitirdi, tapqan paydasy qayda ketti?

- «Qazaqmys» kompaniyasy qazba baylyq resursynyng 30 payyzyna qalay ie boldy? Songhy on jylda búl kompaniya osy 30 payyzdyng esebinen qanshalyqty baylyqqa keneldi?

- Sol siyaqty, qúramynda nazarbaevtyq klannyng ýlesi bar «Euraziyalyq top» halyqtyq baylyqtyng 40 payyzyn qalay iyemdenip ketti? Atalghan osy eki kompaniya songhy on jyl kóleminde qazynagha qansha salyq tóledi? Búlar iyemdengen shashetek baylyqtyng (tiyisinshe – 30 jәne 40 payyzdyn) qansha bóligin biz elding iyeligine qaytara alamyz?

- Osy kәsiporyndardyng óndiristik-qarjylyq qyzmetin qadaghalauy tiyis «Samúryq-Qazyna» Últtyq qory jәne onyng bólimsheleri qanday әreketter jasap jatyr?

Mine, aktivterdi qaytarugha qatysty mening deputattyq saualymda birneshe súraq kóterildi. Osy súraqtargha baylanysty ýkimettik týsinikteme jauapty jazbasha týrde qayyruynyzdy súraymyn.

Ermúrat Bapiy,

QR Parlamenti Mәjilisining deputaty,

Búl talap-saualdy deputattar – Qazybek Isa, Abzal Qúspan, Rinat Zayytov, Janarbek Áshimjan qoldaydy.

Abai.kz