Ata sonau bir kezde sәlemning әrqilysyn tarqatyp aitqanymen, kelin sәlemine toqtalmady. «Mensiz de bilesin» dep syrghyta saldy. Jay syrghytqan joq, «biledi» dep maghan senim artqanday bolyp edi... Tuyp-ósken auylyng men tәlim-tәrbie bergen ata-anadan kórgenin, estigenin, kónilge toqyghanyng bar degendey, mening de óz әlimshe azyn-aulaq bilgenim bar ekeni ras. «Bilgenindi bilmegenge aitpasan, ol da - kýnә» deushi edi qariyalar. Endi sony әngimelep kóreyin. Bireu bolmasa, bireuding kәdesine jarap qalar...

Ata sonau bir kezde sәlemning әrqilysyn tarqatyp aitqanymen, kelin sәlemine toqtalmady. «Mensiz de bilesin» dep syrghyta saldy. Jay syrghytqan joq, «biledi» dep maghan senim artqanday bolyp edi... Tuyp-ósken auylyng men tәlim-tәrbie bergen ata-anadan kórgenin, estigenin, kónilge toqyghanyng bar degendey, mening de óz әlimshe azyn-aulaq bilgenim bar ekeni ras. «Bilgenindi bilmegenge aitpasan, ol da - kýnә» deushi edi qariyalar. Endi sony әngimelep kóreyin. Bireu bolmasa, bireuding kәdesine jarap qalar...

...«Qyz - az kýngi qonaq» deydi halqymyz. Qonaq qansha syily, basy ardaqty bolghanymen kisi ýiine syimaydy, ketip tynady. Kóp jatqan qonaqtan qadir ketui mýmkin. Qyzdyng da boyjetip, uaqyty kelgende sәn-saltanatymen ketkeni - ata-anasy ýshin de, ózi ýshin de bir baqyt. Qyz bala ata-ana, bauyr-tuysqa qansha ayauly bolghanymen, búla ósken qyzyqty qyz dәurenimen qoshtasyp, ózge bosaghany attap, kelin atanady. Ol endi búrynghyday bas iyip sәlemdespeydi. Kelindik sәlem rәsimine qadam basady. Kelin sәlemi qyzdyng kәmshat bórki men ýkili taqiyasy әke ýiinde qalyp, qazaq arularynyng qasiyetti sanalatyn sәukelesin kiygende, qayyn ata ýiine engende bastalady. Jana kelgen jas kelindi kýieu jigitting eki jengesi, yaghny búdan búryn týsken osy әuletting kelinderi eki jaghynan qoltyqtap, qayyn ata shanyraghynyng tabaldyryghynan ong ayaqpen attatyp, ýsh qaytara sәlem salghyzady. Sodan keyin halqymyzdyng úrpaqtan-úrpaqqa úlasyp kele jatqan súlu da ómirsheng dәstýri - «betashar» bastalady. Aqyn nemese jyrshy til ónerining túnyghyn sýze tógildirip, әueletip әketedi. Eng aldymen, talghamdy oidy inju sózdermen kómkerip, kelindi kelgen jerine tanystyrady. Kelesi kezekte kórkem sózding kestesin órnektep, kelinge kelgen elin, auylyn, qadirli qarttaryn, qayyn ata, qayyn ene, qayyn agha, abysyn-ajyn, qayny, qayyn sinlilerine deyin atap ótip, ýlkenderge sәlem jasatady. Sol kýnnen bastap jas kelin kýieuinen jasy ilgerilerding bәrine ong qolymen ong tizesin basyp, iyilip sәlem etetin bolghan. Júbayynan jasy kishige kelin sәlem salmaydy. «Betashardan» song kuәlardyng qatysuymen nekesi qiylyp, kelin otqa may qúyady. Ot lapyldap janghanda kiyiz ýidi kere otyrghan qauym ony zor quanysh etip: «Baqytyng ottay laulasyn!», «Ottay opaly bol!», «Qosaghynmen qosa aghar!» - dep kelinning bir oshaqtyng iyesi bolghanyna bata-tilekterin arnaydy. Sóitip, keshegi qyz bala býgin aq nekeli kelin bolady...

...Ata-babalarymyz ayaghy auyr kelinge sәlem salghyzbaghan. Kóp rette qayyn aghalar onday kelinderding aldynan ótpeuge tyrysqan. Sebebi, búryn ýnemi sәlem salyp jýretin kelin qysylmasyn, iymenshektep ynghaysyzdyqty sezinbesin degeni eken. Sonymen birge ayaghy auyr kelinge ómirge úrpaq әkeler bolashaq ana retinde qúrmetpen qaraghan.

«Kelini jaqsy ýiding әr keregesining basy bereke» degendey, atasynyng kebisine ayaq súqpaghan, ene kiyimin baspaghan, kelgen jerining әuletin de, aruaghyn da syilaghan tekti kelinder zirat túsynan eshqashan atpen ótpepti. Kem degende qyryq qadam jerde attan týsip, jayaulap, ómirden ótip ketken aruaqtardyng ruhyna ýsh qayyra sәlem salyp, bet sipaydy eken.

Qazaq kelinderining amandasu maghynasynan basqashalau, izet-qúrmet retinde kórinis beretin týri bolghan. Ýlken kisilerge shay qúiyp, qyzmet jasap otyrghan jas kelinge qariyalar dastarqandaghy dәmderden kesege salyp úsynady. Kelin ornynan túryp, ózine kórsetilgen meyirimge rizashylyghyn bildirip, sәlem etedi. Ýlkender: «Qúday mandayyna bersin!», «Basyna baq bersin!», «Ýbirli-shýbirli bol!» - dep batalaryn baghyshtaydy. Sol siyaqty ýlken dastarqannan qaytqan tabaq ta kelinning ýlesine tiyip, sәlem jasaydy. Ádette tabaqty sol ýiding eng kishi kelini alady da, qalghan kelinderge atalar men әjelerdin, syily agha-apalardyng sarqytynan auyz tiygizedi. «Asa qadirli, auzy dualy adamdardyn, kópti kórip kóp jasaghan ónegeli-ónerli kisilerding jolyn bersin, jasyn bersin, iygi qasiyetteri júghysty bolsyn» dep kelinder dastarqannan tabaq alyp, sәlem salghan. Qazaqtyng búl salty Qytayda, Mongholiyada túratyn qandas bauyrlarymyzda әli kýnge deyin saqtalghan. Qazaqstanda kiyeli Syr elinde osy bir izetti saltty qaymaghy búzylmaghan kýii jalghastyryp keledi.

Ýlkenning kishige degen kenpeyil yqylasyn, kishining ýlkenge degen qúrmetin bildiretin әdep-ibanyng últtyq ýlgisindey bir ólshemin kórsetetin sәlem saludy últtyq tanym-nanymnan, jón-jobadan bólektenip qalghandar «eskilik» dep sanaydy. Oryssha oqyp, oryssha tәrbie alghan talay dýbәra kelinder ýshin qanday qasiyetti, ardaqty adam bolsyn olardyng aldyndaghy dastarqannan qaytqan dәmnen auyz tii óz basyn qorlaghanmen birdey kórinedi. Esesine, ýlkendermen soghystyryp ishimdik ishudi mәdeniyettilik, jeke bastyng bostandyq erkindigi, tendigi sanaydy. Búl tektes araqatynasta eki jaqtan da syilasym әlsireydi. Birge otyryp, bótelke bólisken song bir-birine beti ashylady, ýlken-kishining arasyndaghy shekara búzylady, auyzdan artyq-auys sóz shyghady. Onday ýlkenning aghalyqqa ne sәni bar, onday kishining kelindikke ne sәni bar?!

...Qazaqta kelin týsip, toy ótken song auyldaghy atalar men әjelerding «kelinning tәtti shayyn ishemiz» dep arnap keletinderi bar. Kelinning otyrys-túrysy, shay qúyy, qay qolmen qalay úsynghany, dastarqan mәziri - bәri kózden tasa qalmaydy, yaghny kelin qonaq kýtuding alghashqy synaghynan ótedi. Shay ishilip bolghan song atalar bata beredi. Ájeler bolsa: «Qaraghym, qúday qolyna quat bersin, biz sekildi aq shashty, sary tisti әje bol! Mynany «itayaghyna» sal», - dep saqina-jýzik, bilezik siyaqty kýmis búiymdardy kesege salyp, kelinge úsynady. Kelin ornynan túryp, iyilip sәlem jasap, iltipat bildiredi. Keyin túnghyshy dýniyege kelip, balany qyrqynan shyghararda sol kýmisterdi sәbiydi shomyldyratyn qyryq qasyq sugha salady.

Qazaq әielderi ózining jas erekshelikterine qaramay jasy ýlken qarttargha sәlem saludy borysh sanaghan. Jas kezimde bizding ýimen aralasyp túratyn Hadisha degen apay bolyp edi. Sol kisining jasy toqsangha kelgen enesi qaytys boldy. Mening sheshem qazaq jolymen Hadisha apaydy «kónilshaygha» shaqyrghanda: «Mәke-au, apamnyng oryny ýnireyip bos qaldy, ertengiliktegi jasar sәlemim ýzildi. Bir týrli ýige syimay jýrmin», - dep kóz jasyn syghymdaghanda tanghaldym. Apaydyng eki úly, kelinderi, bir top nemeresi bar bolatyn. Osynyng bәrine tәube demey, ózi kekse basymen enesin joqtap jylaghanyn ersi kórip, oilarymdy anama aittym. Ol kisi: «Óitip sholaq oilama, Hadisha tәubesining joqtyghynan jylaghan joq. Ol saghan kempir bolyp kóringenimen, enesining aldynda sәlemi ýzilmegen kelin bolatyn. Ómir boyy birin-biri qadirlep, bereke-birlikterin búzbaghan. Sol eneli-kelindi eki әielding yntymaghy, adamgershilik qasiyeti Hadishanyng eki kelinin «kórgendi kelinder», «uyzyna jaryghan kelinder» atandyryp jýr. Onyng enesine jasaghan adal qyzmeti - salghan sәlemine alghan batasy qazir aldynan shyghyp, enbegi janyp, ózi de kelinderining qyzyghyn kórip otyr. «Ne eksen, sony orasyn» degen - sol», - dep edi.

Keyin, múnda ózim kelin bolyp jýrgen kezde jogharydaghy әngimege úqsas jaghdaydy taghy kózim kórdi. Taraz qalasynyng irgesindegi Asa auylynda atanyng jaqsy kórip, ardaq tútqan naghashy inisi Jigitekov Rahmetqan kókemiz túrady. Rahmetqan kókem men Qaldykýl jeneshem - úldaryn úyagha, qyzdaryn qiyagha qondyryp, nemere-shóbere sýiip otyrghan ýlken shanyraqtyng iyeleri. Sol kisilerding әje qolynda ósken Túrghyn deytin túnghysh úldary әke-sheshesimen agha-jengesindey әzildese beredi. Bir joly sol Túrghyn anasyna:

- Jeneshe, ózing de qartaydyn, darday generaldyng sheshesisin, soghan qaramay shal-kempir kórseng boldy enkeyesing de jatasyn. Osy әdetindi qoyatyn uaqytyng jetken joq pa? Bir kýni beling shoyyrylyp qalsa, qaytesin? - dedi әzil-shynyn aralastyryp.

Kókem men jeneshemning ekinshi úldary Núrjan Jigitekov osy әngimeden biraz búryn general shenin alghan bolatyn.

- Qoy ary! - dedi jeneshemiz qolyn sermep. - Senderge qausap kórinsem de, sol jaryqtyqtardyng aldynda kelinmin. Onsyz da qatary azayyp, biren-sarany ghana qaldy. Áli de sәlemimdi alyp, bata beretin qariyalardyng bolghanyna tәube! Alladan búiryq kelgen kýni kim ótpeydi búl ómirden?! Babalardan qalghan dýniye, bәrimizden ótetin jalghan dýnie ghoy búl tirshilik. Kónekózderding sarqyty birjola sarqylmay qarayyp jýrgenine shýkir! On jeti jasymnan beri jasap kele jatqan sәlemimning kýni býginge deyin jalghasqany ýshin Jaratqangha alghysymdy aityp, minәjat etemin. Al endi generaldyng sheshesi sәlem jasamasyn degen zang joq. General qazaqtyng saltynan ýlken emes. Sәlem jasap, belim shoyyrylsa, ortan qolday dәrigersing ghoy, emdep jazyp berersin, púlyn alsang da, - dep jeneshem erulige qaruly sózin әzilge oiystyryp jauap berdi.

Qaldykýl jeneshem taghy birde ózining sheshen sóileytin әdemi tilimen:

- Ýlkenge iyilip qúrmet kórsetetin kelinder kórer kózge biyazy, әdepti keledi. Nege desen, olar ýnemi bata alyp, aq alghysty bolyp jýredi. «Atannyng botasyn alma, batasyn al. Bota ólip qalady, batamen baghyng janady» degen eken Esey batyr. Bata, alghys, tilek jandy jadyratady, kónildi gýldentedi, adamdy iygilikti is isteuge úmtyldyrady, batagha say bolugha qúlshyndyrady. Al jaqsylyqqa boy týzep, soghan qadam basqan pendeni Jaratqan iyem kem qylmaydy. Erte me, kesh pe, aqjarylqap kýn tuyp, tilegi qabyl bolady. Qúdaygha shýkir, bireuden - ilgeri, bireuden keyin tirshilik etip, Allanyng bergen nesibesimen myna jaman qaralardyng qyzyghyn kórip jýrgenim - aq batanyng sharapaty, - dep edi.

Jeneshem keshendi, oily sóz aitty. Óz basym soghan qúlay senemin. Alla kóp kórmesin, mening de ilgerindi-keyindi bolsa da, mandayymnyng ashyq bolyp jýrgeni atalar men әjelerdin, aghalar men apalardyng adal peyilimen bergen batalarynyng ruhany kýsh-quatynyng arqasy dep oilaymyn.

...Bәkeng ekeumiz túrmys qúrghanda alghash kelin bolyp Bәkenning naghashy apasynyng qolyna týstim. Úzatylardyng aldynda anam búrynnan aityp kele jatqan nasihattaryn taghy da qúlaghyma qúiyp jatty.

- Kýn shyqqansha úiyqtama, apannan búryn túr. Beti-qolyndy jumay ot jaqpa. Ot - ýiding imany, otty taza qolmen jaghady. Kýnde tanertengilikte enene sәlem jasa. Qayyn ata, qayyn aghalaryna, ýlken kisilerge kezdeskende «sәlemetsiz be» dep betine tik qaramay, iyilip sәlem et. Kelinning sәlem jasauy - búrynghy-songhy analarymyzdan jetken múra, solardan qalghan ósiyet joly, - deydi anam.

Qazaqtyng salt-dәstýrin, әdet-ghúrpyn, tanym-nanymdarynyng qylshyghyn qisaytpay ústau býkil tabighatyna sinip ketken shesheme qarsy dau aitpay, tynday berem. Sonda mening joghary oqu ornyn bitirip, qyzmet istep jýrgenimde de, óz zamanymnyng ereje-qaghidalarymen ómir sýrgim keletininde de sharuasy joq.

Sonymen, kelin bolyp keldim. Anama bergen uәdem boyynsha erte túryp, dastarqan әzirledim, apagha sәlem jasadym.

- Aynalayyn, auylgha barghanda sәlemindi jasay berersin. Búl ýide qyzym siyaqty jýre ber. Maghan sәlem salmay-aq qoy, - dedi apa.

«Jaraydy, aitqany bolsyn, men paryzymnan qútyldym» dep oiladym. Apa «qara tyrnaghyna» deyin qalanyng adamy bolatyn. Almatyda tuyp-ósken, alghashqy pionerding biri bolghan, Mәskeude oqyghan, keyin «halyq jauynyng әieli» retinde Sibirding dәmin birneshe jyl tatyp, tau asyp, tas basqan, taghdyr mashaqatyn kóp kórgen kisi edi. Mening kelindik alghashqy sәlemim mәresine jetpey, osylay ayaqtaldy. Birazdan keyin apam bizdi bólek shyghardy. Sonda ýiimizge birinshi ret ata keldi. Qorqa-qorqa sәlem jasadym. Ata: «Baqytty bol, balam!» - degende kózime jas toldy. Alghashqy sәlem saludan betim qaytyp qalghandyqtan, onyng ýstine aiday әlemge aty belgili aibarly qayyn atanyng aldynda túrghandyqtan bútagha búqqan panasyz torghayday býrisip-aq bitip edim. Atanyng sәlemimdi alyp, tilek aituy mening jolymdy ashqanday, ýlkenderge sәlem etuden kýni býginge deyin aiyrylgham joq.

Mening sәlem jasauym auylda tabighy týrde qabyldanatyn da, qaladaghylargha ol kezde bir týrli ersileu kórinetin. Keybireuleri «men sovremennyy adammyn» dep shamdanyp qalatyn. Endi bireuleri «joghary bilimdi adamgha búl jaraspaydy» dep aqyl aitatyn. Al bir parasy sәlem jasaghanymda sasqalaqtap, ne aitarlaryn bilmey, qolyn úsynatyn. Endi ózing qysylasyn, ýlken kisining sozghan qolyn almayyn deseng - ynghaysyz, alayyn desen, kelin basyna úyat kórinetin. Kelinderding sol kisilerdi sәlem jasap qaryq qylmaghany, kelin sәlemine kózin ýiretpegeni badyrayyp túratyn. Biraq kelinderdi kinәlaugha bolmas. Solargha aityp úqtyratyn, ýlgi kórsetip ýiretetin analar men eneler, tipti әjeler Kenes ókimetining kelinderi edi ghoy.

Adamnyng jaratylysy qyzyq, jaqsy nәrsening jaqsy ekenin ishi bilip túrsa da, «basqalar istemeydi, maghan ne joryq» dep ózgelerding qataryna túra qalatyn jalghan namys, pendeshilik bar. Maqtanghanym emes, sol kenes zamanynyng dәuirlep túrghan kezinde de «qatargha» túrghanym joq. Talay tentústarym betime tura aitpasa da, kóz tasalap sybyrlap sóz etip, kýletinderin bilip jýrdim. Sonda da «atagha jaqqan sәlem salu ózge qazaqqa da únaydy» degen senim boldy. Óitkeni ata meni alghashqy kórgen kýnnen bastap, ómirden ótkenshe iyilip salghan sәlemimdi yqylaspen qabyldady. Jaratqan iyem meni qazaqtyng nebir dara túlghalaryna, jaqsysy men jaysanynyng aldynda sәlem saluyma nәsip etipti. Sol asyldardyng batasyn alyp, alghysyn estigenim atama jaqqan joldan taymaghandyqtan, halqymnyng saltyn ústaghanymnan dep oilaymyn.

Teginde salt-dәstýr, jón-joralghylardy tek bilip qoy az. Ony saqtap, kýndelikti ómirde qoldanyp, úrpaqtyng boyyna sinirgende ghana bayandy bolady. Bir ózing bilip, ony keyingige ýiretpesen, bilgening ana dýniyege birge ketpey me?! Allagha shýkir, tәuelsiz qazaq elinde últtyq qúndylyqtardy janghyrtyp, jana ghasyrgha beyimdep, jarqyrata paydalanugha barlyq mýmkindik bar. Búrynghyday Mәskeuden rahym kýtip, kózimiz jәutendep otyrghan joq. Noqta-tizgin qolymyzda. «Endi ne arman, erkindikke qol jetti, eki bilekti sybanyp, últtyng joghyn izdeuge kirise ber» deytindey-aq kezen. Ókinishke qaray, últtyq múragha kelgende sol noqta-tizgindi myqtap ústay alatyndardyng qarasy az. Dәstýr jalghastyghynyng bir kezde jútaghan, joghalghan oryny ýnireyip bos túr. «Bos oryngha shaytan ýiir» degendey, kýni erteng ózeginnen teber ózgening qansyghymen tolyp, ony keyingi úrpaq mәdeniyetke sanap jatyr.

Qazir óz últynyng ruhany qazynalaryn biluge qúshtar, óreli de namysty jastardyng qatary kóbeyip keledi. Biraq solar últymyzdyng ózgeshe ýrdisterin qaydan ýirenip, qaydan alarlaryn bilmeydi. Áyteuir ýzip-júlyp ana jer, myna jerden qylang bergendi amalsyzdan qanaghat tútady. Onda da tek syrtqy týrin әspetteu bar da, ishki mazmúnyn úqtyratyn adam siyrek. Alysqa barmay-aq qazirgi toylardaghy kelin sәlemine nazar audaryp kóreyikshi. Ángimemizding ózegi de osy taqyryp edi ghoy.

Kez kelgen toyda elding bәrin asyqtay ýiirip, «betashar» aitugha jútynyp asaba shyghady aldynyzgha. Bilegi men jotasy, keudesi aiqara ashyq aq kóilegin kiyinip, basyna fata ne bir sharshy kapron oramaldy jaba salghan kelin keledi búralyp. Jagha-jeni jabyq kóilek kiyse, sәn-saltanaty kemip qalatynday keudesi jartylay jalanash jas kelin ýlken-kishi beytanys júrttyng aldynda denesining bir bóligin kórmege qoyyp túrghanda onsyz da ashyq jýretin alaqanday betin jasyru nemenege sәn, nesi últtyq dәstýr ekenin týsinbeysin?! IYә, sonymen, kelin kelip kýieuining qoltyghynan ajyraghan son, ol qoltyqqa eki kelinshek ie bolady. Jigitting eki jengesining eki jaqtan túruy mindetti ekenin bәri biledi. Alayda nege solay boluy kerektigin túrghyzghandar da, toygha kelgender de jete úqpaydy. Qazaq halqy eshteneni oisyz, maqsatsyz shygharmaghan. Árbir dәstýrdin, salttyn, tiytimdey kәde-yrymdardyng astarynda mәn-maghyna, tәrbie kózi jatady. Janaghy eki jenge - jana týsken kelindi qoltyghynan demep, bilmegenin ýiretip, úqpaghanyn týsindiretin aqylshy, kenesshileri boluy kerek adamdar. Búlar - osy әuletke myna kelinnen búryn kelgender. Sondyqtan shanyraq dәstýri, әdetteri basqa ýiden kelgen, kelindik tәjiriybesi qalyptaspaghan jas kelindi qamqorlyqqa alatyn abysyndary. Al qazirgi toylardaghy jengeler jol kórsetpek týgili óz basyna tәrbie jetpey jatqany kózge úryp túrady. Bastary jalanbas, talaylarynyng búttarynda - shalbar. Oghan ózderi eshbir qymsynbaydy. Shalbarly abysyndardyng kelinmen birge sәlem salghanyn iyildi deuden góri, keshirinizder, tonqaydy degen dúrysyraq shyghar. Sonda búl shirkinder jas kelinge ә degennen ne ýiretip jatyr dep oilaysyz, búl jerden qanday últtyq ýlgi kórip túrsyz?!

Keybir toylarda kelinning janyna kim túratyny aldyn ala eskerilmey, «sen túr, men túr» bolyp, birin-biri iyterisip te jatady. Týsinemin, toydyng qarbalasy kóp, degenmen, bir estiyar jaqyn adam osyny erterek qamdap qoiy kerek emes pe?! Kýnde kelin týsirip, shartarapqa jar salyp jatqan joqsyz, qazaqtyng toyynyng saltanatty kórinisi osy - «betashar» ghoy. Kelindi demeytin eki kelinshekke eki oramal, eki kamzoldy búrynyraq dayyndap, «betashar» barysynda sony bir sәt kiyip túrsa, qanday jarasymdy bolar edi. Sonynan: «Qúday senderdi de kelin týsirip, qyz úzatugha jetkizsin!» - dep eskertkishke syilap jiberse, olardyng kónili kóterilip qana qoymay, sonymen birge ary qaray ózderi de úmytpay jalghastyrar edi. Ónege aitudan emes, kórsetuden boygha daridy.

«Betashardy» kóbinese asabalardyng ózderi atqarady. Búl endi - baryp túrghan qan bazar. Kelinning alghashqy sәlemin asaba satady, biz aqsha berip satyp alamyz. Asaba úzyn-sonar tizimning bas-ayaghyna shyghyp bolghansha, onsyz da eshqashan uaqytymen bastalmaytyn qazekemning toyynyng bir bóligi ótip te ketedi. Jaghyn sauyp, janyn jaldap, dombyrasyn sabalap, asaba da toqtay qoymaydy. Aty atalghandardyng bәri kezegimen «jarnasyn» tólep, birining artynan biri sabylady. Eresekterdi bylay qoyghanda, bes-alty jasar balagha deyin sheshesi qolyna ústatqan tengeni tabaqqa salady. «Áttegen-ay...» dep qynjylasyn. Sol býldirshinder osy toyda qazaq saltynan qanday tәlim aldy? Eshqanday! «Sen - maghan, men - saghan» degen saudany kórdi. Kelinge kýieuinen jasy kishige sәlem salghyzbaytyn ghúrypty asaba elemeydi. Bala ma, basqa ma, tabaqqa aqsha kóbirek týsse boldy. «Betashar» - onyng biznesi.

«Kelinning betin kim ashsa, sol ystyq» dep, kelinning betin ashqan adamdy qazaqtar erekshe qúrmettegen. Kelin týsken shanyraq shama-sharqynsha túrmys dengeyine qaray syi-siyapatyn úsynyp, rizashylyq bildirudi paryz sanaghan. Ár nәrsening jarasar óz orny bar, at mingizip, shapan jaba ma, jamby ústata ma, týie jetektete me - ony toy iyesining patsha kónili biledi.

Naryqpen birge kelgen aqshaqúmarlyq toy ýstinde kórinis berip, kelin sәlemining qadirin, izgilik sezimin júrday etetin daraqylyqtyng bir sebepkeri - ózimiz. Toy iyesi toyyn josparlap, asabamen sóileskende: «Aynalayyn, kózge sýikimsiz kórinetin aqsha jiyar tabaghyndy qoyma. Asabalyq qyzmeting - óz aldyna, «betashardyn» jolyn bólek beremiz», - dep bauyr-tuystarymen aqyldasyp, retine qaray asabany riza etse, bolady ghoy. Sodan keyin «betashardyn» eldi jalyqtyrmaytynday qysqa әri dәmdi bolghany toy qyzyghyn kóriktendirip, mәnin asha týser edi...

(Jalghasy bar)

Abai.kz

Kitapty satyp alam deushiler 87016520613 (Aygýl) telefonyna habarlassa bolady.