Psiholog: Bala tәrbiyeleuding qanday tipteri bar?
«Úyada ne kórsen, úshqanda sony ilesin» deydi qazaqta. Jas úrpaqtyng tәrbiyesining alghashqy týpqazyghy otbasynan bastau alady. Otbasynda berilgen tәrbie balanyng qanday azamat bolyp qalyptasatynyna tikeley әser etedi. Osy rette biz otbasylyq psiholog Balabek Saqtaghanovtan súhbat alyp, bala tәrbiyesi turasynda súraqtarymyzgha jauap aldyq.
Giyper qamqorlyq pen tәrbie beruding aiyrmashylyghy bar
Kóp ata-analar «balalardyng túratyn ýii bar, tamaghyn tauyp berip, súraghanyn alyp berip otyrmyz» dep, materialdyq túrghyda qamtamasyz etudi tәrbie beru dep oilap qalady. Tәrbiyeleu degenimiz – ata-ana men balalardyng ózara yntymaqtasyp, birikken is-әreketining jәne ary qaray algha qoyghan maqsatqa úmtyluynyng kórinisi.
Balagha qamqor boludy da kóbine giyper qamqorlyqpen shatastyramyz. Mysaly, endi ósip kele jatqan bala «nan turayyn» dese, «joq, sen qolyndy kesip alasyn, ózim turaymyn» dep, «ydys juayyn» dese, «joq, sen dúrys jua almaysyn, ózim tez, úqypty juamyn» dep balagha әreket jasaugha mýmkindik bermeydi.
Ata-ana bәrin ózi isteydi de, bala keyin aldynan shyghatyn qiyndyqtar, maqsatqa jetudegi kedergilerden ótuge qabiletsizdeu bolyp qalady. Basqalardyng kómegine jýginedi.
Tәrbie beru degenimiz – balagha jasaghan is-әreketine qaray maqtap, baghalap otyru. Mysaly, bala esep shygharsa, «sen aqyldysyn», ýidegi qoqysty shygharyp kelse, «sen enbekqorsyn», ýidi jinap qoysa, «sen úqyptysyn», toqsandyqqa beske shyqsa, «sen erekshesin, kýshtisin» degen siyaqty әrbir jasaghan is-әreketpen balanyng qabiletin baylanystyryp otyru. Sonda ghana bala týsine bastaydy. Jasalghan әreket pen jaghymdy motivasiya, stimuldy baylanystyrghanda balanyng boyynda birte-birte beysanaly týrde is-әreket jasaghanda, enbektengende ghana olar belgili bir túlghagha ainala alatynyn, ortada elenetinin týsine bastaydy. Giyper qamqorlyq pen tәrbie beruding osynday aiyrmashylyghy bar. Balany qaraptan-qarap maqtay beruge bolmaydy. Qamqorlyqqa ala beruge bolmaydy.
Júbaylar balany dýniyege әkeluge dayyndyq jasauy kerek
Bala tәrbiyesining qay jastan bastalauy degen ýlken súraq. Psihologiyada kóptegen baghyt bar. Transpersonaldy psihologiyada «balany jatyrgha týsken sәtten bastap 9 ay ishinde tәrbiyeley alasyn» deydi. Gumanistik psihologtar «bala ómirge kelgennen bastap tek jaqsylyqty, izgilikti boyyna sinirip, tek qana jaqsyny kórsetip tәrbiyeley alasyn» deydi. Mening oiymsha, bala tәrbiyesine eki júp shanyraq kótergennen kýnnen bastap dayyndalu kerek.
Júbaylar ózderin ruhany әri fiziologiyalyq túrghyda dayarlau kerek. Dúrys tamaqtanyp, izgi ortagha qosylyp, jaqsy adamdarmen aralasyp, balaghat sózderden, qisyq-qynyr sóileuden tyiylyp, temeki, alkogolidi tútynu siyaqty ziyandy әreketterdi tastaghany dúrys. Nashar әreketting bәri adamnyng boyynnan negativ energiya bóledi. Niyeti, jýris-túrysy týzelgen adamnan psihologiyalyq, fiziologiyalyq sau bala dýniyege keledi.
Bala ishte jatqan kezde júbaylar bir-birimen jaqsy qarym-qatynasta bolghany abzal. Ayaghy auyr әielge mýmkindiginshe ynghayly jaghday jasau kerek.
Balany qatqan prinsippen tәrbiyeleu mýmkin emes nәrse
Balanyng minez-qúlqy әr týrli situasiyalargha baylanysty ózgerip otyrady.Mәselen, «balalargha eshqashan ótirik aitpaymyn, osy prinsipti ústanamyn» degen bolmaydy. Ómir bolghan son, bireuding kónili ýshin ótirik aitamyz, qalamaghan nәrsege kelise salamyz. Ghalymdar «adam kýnine joq degende 100-ge tarta ótirik aitady» deydi. Qarapyym mysal, «Jaghdayyng qalay?» dese, «jaqsy» deymiz. Shyndyghynda jaqsy ma, jaman ba ózimizge ayan. Ziyansyz ótirik osydan bastalady. Sondyqtan balany belgili bir qatyp qalghan prinsippen ósiru degen bolmaytyn nәrse. Bәri balanyng minez-qúlqy, temperamenti, tiypine baylanysty.
Eger holerik bolsa, onyng pikirimen sanasyp, qatty ashuyna tiymey sóilesu kerek. Sangvinik bolsa, onymen kýlip-oynap qarym-qatynas jasaysyn. Keyde bir nәrseni úmytyp ketse, oghan keshirimmen qarau kerek. Flegmatik bolsa, ony qattyraq qadaghalap, júmsap, onyng shirauyna, tezirek qimyldauyna, tez sheshim qabyldauyna beyimdeu kerek.
Melanholikke bir júmys tapsyrsan, ol ayaghyna deyin jetkizedi. Biraq aqyryn isteydi. Múnday balalargha qatandyq tanytpau kerek. Osynday mәseleler bar. Bir otbasynda, bir әke-shesheden tusa da, әr balanyng jaratylysy әrtýrli bolady. Onyng әrqaysysyn tәrbiyeleude ózindik tәsil kerek.
Úryp-soghu – tәrbie emes
Úryp-soghyp tәrbiyeleu eshqashan jaqsy nәtiyje bermeydi. Balany úryp-soghu – jazalau, maqtau, marapattau, quantu, syilyq beru siyaqty tәrbiyening bir әdisi. Úryp-soghyp tәrbiyeleu balanyng túiyqtaluyna әkeledi. Bala ishki sezimderin jasyryp, ókpeleydi, yzalanady. Ósip, azamat bolghan kezde ózining tolyq qabiletin asha almaydy. Kókeyinde «bireuding aldynda kinәli bolyp qalam ba?!» degen oy túrady. Túraqsyz bolady, tez ashulanyp qalady. Úryp-soghyp tәrbiyeleuding nәtiyjesinde balanyng boyynda ata-anagha, ortagha degen teris kózqaras qalyptasuy mýmkin.
Balam meni baghady deu – bala sanasyna artyq jýk salady
Balany ómirge әkeludi әke-sheshe sheshedi. Bala ómirge kelgen song ony baghu ata-ananyng mindeti. Balagha beysanaly týrde «osy meni asyraydy, qartayghanda auzyma su tamyzady» dep jauapkershilik artu әli ómirge kózqarasy qalyptasyp ýlgirmegen adamgha artyq, qajet emes jýk bolady. «Áke-sheshemning ýmitin aqtay almay qalam-au» degen oy balanyng әrtýrli qiyndyqqa tap boluyna әser etedi. Múndayda psihikasy búzylyp, agressiya payda bolu mýmkin. Bolmasa ishtey óz-ózine renjip, kónili tolmay , qabiletin tolyq asha almauy mýmkin. Ata-ananyng bala aldyndaghy mindeti – onyng jaghdayyn jasau, dúrys tәrbie beru, osy ómirge beyimdeu, qanattandyru, balagha ruhani, materialdyq túrghydan kómektesu, qoldap otyru.
Balanyng ata-ana aldyndaghy mindeti – bergen tәrbiyeni boyyna sinire otyryp, dúrys azamat bolyp qalyptasu. Ata-ana balasyna asyraushy retinde qaramay, onyng el aldynda dúrys adam bolyp ómir sýrip ketuine kýsh salu.
Bala tәrbiyeleu tipteri boyynsha ata-ananyng tәrbie beruining 3 týri bolady.
Ata-ana «mening ghana aitqanym dúrys, aitqanymyzben jýresin, biz ne әpersek sony kiyesin, sony jeysin, otyr dese otyrasyn, túr dese túrasyn» dep balanyng pikirimen sanaspaytyn bolsa, búl – avtokratiyalyq tiyp.
Demokratiyalyq tәrbiyeleu týri bar : balamen aqyldasa otyryp, balanyng pikirine mәn bere otyryp, ata-ana men balanyng oiyn ortagha salyp, teng dәrejedegi qarym-qatynas ornatu bolyp sanalady.
Al liyberaldyq qarym-qatynas degenimiz – ata-analardyng júmystan qoly tiymey, balalardyng tәrbiyesin tys qaldyruy. Bala ómirge kózqarasyn ózi qalyptastyryp, ne nәrseni dúrys dep sanasa, sol jolmen jýredi. Ata-ananyng róli búl jerde tómendep ketedi.
Balany qatarynan qaldyrmaugha kýsh salu kerek
Áke-sheshe balany ómirge әkelgen son, onyng qatarynan qalmay ómir sýruine mýmkindik tughyzuy kerek. Qazirgi uaqytta ómir kýreske, baqtalastyqqa , bәsekelestikke toly. Sondyqtan balalar da sol bәsekelestikke qabiletti boluy kerek. Qatarynan qalmau degenimiz – balanyng ortasy qanday kiyim kiyip jýr, qanday tehnika ústap jýr, qanday jerlerge baryp jýr degenge sayady. Bala sodan qalmauy kerek. Ózinde bolmay qalsa, ol ózin qatarynan tómen sanaydy. Búl birte-birte balanyng ortada ornynyng tómendeuine әkeledi. Áriyne, búl balanyng býkil aitqanyn oryndau degendi bildirmeydi. Jaghdaydy týsindiruge bolady. Degenmen de tómen otbasynyng balasy joghary otbasynyng balalarymen qatar jýretin bolsa, búl balanyng psihikasyna әser etedi. Ózine, ata-anasyna, qoghamgha, memleketke degen renish tuuy mýmkin. «Nege men osy otbasynda tudym eken, men nege jaqsyraq otbasynda tumadym» degen oigha әkeledi.
Adam oilargha baqylau jasay almaydy, oy aghyny adamgha keledi, ketedi. Balalardy mýmkindiginshe qatarynan qaldyrmaugha, bәsekelestikke qabiletti boluyna mýmkindik jasau kerek. Aytqangha óte qarapayym nәrse, biraq búl balanyng bәsekelestikke qabiletti boluyna әser etedi.
Eng birinshi ata-ana bir-birine degen mahabbatyn kórsetui kerek
Otbasynda әke men ana jyly qarym-qatynasta boluy kerek, bir-birine mahabbaty bar ekenin, sýiispenshiligi bar ekenin kórsetui kerek.
Áke-sheshesi it pen mysyqtay bolyp otyryp, balagha «Sen dúrys bol!» dep aita almaydy. Ózderi araq iship, temeki shegip otyryp «Sen ishpe, shekpe!» dep aita almaydy. Eng birinshi әke men ana dúrys jolmen jýrip, dúrys әreket jasauy kerek. Sony kórip ósken bala da qaytalaydy. Bala otbasynda kórgen tәrbiyesin, is-әreketteri men sózderin eseygenshe dúrys, qalypty dep qabyldaydy.
Balalargha býkil mahabbatty tógu kerek. Kýnine joq degende 5-6 ret mandayynan sýiip, iyiskep, meyirindi kórsetu kerek. Jaqyndap qasyna kelgende qúshaqtap, balany jaqsy kóretininizdi sózben emes ispen bildirip otyru kerek. Bala eshqashan ózin kórshining balasymen salystyrmau kerek. Árbir bala erekshe, әrbir bala túlgha. Balagha artyqshylyqtaryn algha shygharyp, kemshin tústaryn jetildiruge mýmkindik beru kerek. Balanyng pikirin ýnemi tyndau kerek. Aytqanyn sonyna deyin tyndau kerek. Balanyng pikirimen sanasu kerek. Ata-ana balany qúrmetteytin bolsa, bala da eseygende ata-anany qúrmetteytin bolady.
Qaztay Ayana Serikqyzy
Abai.kz