Elimizde ajyrasu deregi joghary. Sarapshylardyng aituynsha, jylyna orta eseppen 140 myng shanyraq qúrylyp, onyng 50 myny ajyrasyp ketedi eken. Ajyrasu ýlesi jalpy tirkelgen neke sanynyng 34,4%-yn qúrap otyr. Múnyng sebebi nede? Ajyrasudyng aldyn-alu ýshin ýili bolugha bet búrghan júptar ne isteui kerek? Jәne basqa da súraqtardyng jauabyn alu ýshin psiholog maman Gýljan Amangelidinovamen súhbattasyp kórdik.

Otbasylyq ómirge qanday dayyndyqpen baru kerek?

– Otbasyn qúrar aldynda әr adam psihologiyalyq konsulitasiyadan ótse, kem degende 20 konsulitasiya alyp, sol jerde «nege osy adamdy tandap otyrmyn, nege dәl qazir túrmysqa shyqqym keledi/ýilengim keledi, men onyng otbasyn bilem be, men onyng kemshilikterin qabyldaymyn ba әlde tek jaqsy jaghyn ghana kórgim kele me» degen súraqtardyng jauabyn tapsa, búl otbasylyq ómirge dayyndyqtyng basy der edim. Eger adam óz sezimderin týsinetin bolsa, basqanyng da sezimderin týsine alady, qolday alady, sóilese alady degen sóz.

Mening praktikamda bar joghy 7, 8 júp ýilener aldynda konsulitasiya alugha keldi. Sonyng beseui ary qaray otbasyn qúrugha barmady. Bir jyldan keyin «biz ózimizben júmys istedik, endi taghy bir ret otbasy qúrugha dayyndyghymyzdy teksergimiz keledi» dep kelgen júp boldy. Mening oiymsha, búl jaqsy nәrse. Ajyrasu sany azayady, jaraly jandar azayady. Bir-birin jete týsinbey otbasyn qúryp, keyin balaly bolyp ajyrassa, ol balagha psihologiyalyq soqqy әkeledi. Otbasynyng qúldyrauynan saqtap qalatyn kómekting bireui osy bolar. Ekinshiden, qarjylay dayyn boluy kerek. Qazirgi zamanda matarialdyq jaghday kóp nәrsege úiytqy bolady. Otbasyn saqtap qalugha, baqytty, jenil ómir sýruge kómek beredi.

Taghy da aita ketetin nәrse. Qazirgi kýni әleumettik jelilerde blogerlerding «sen óz ómirinning qojasysyn», «sen patshayymsyn», «sen patshasyn», «ózing eng birinshi orynda túruyng kerek» degen siyaqty messedjderdi beredi. Onyng bәri, әriyne, dúrys. Biraq adam ony týsinedi? Mәsele osyda. Mening aitqanym ghana boluy kerek dep týsinetinder bar. Búl qiyn jaghday. Onday júptardyng bәri ajyrasyp ketedi demeymin. Ajyraspaytyn júptar da baar. Óitkeni olar psihologiyalyq túrghydan bir-birine sәikes kelip birge ómir sýrip ketui mýmkin. Biraq qazirgi jaghdayda qaraytyn bolsaq, júptar kóbine ajyrasyp ketip jatyr. Sebebi qazir әleumettik úyat degen nәrse qoghamda azdau, sondyqtan ajyrasu búrynghy kezge qaraghanda onayyraq.

Áriyne, sosyn әr jastyng tuyp-ósken otbasy dayyn bolu kerek. Bizde endi ýilengen song júbaylar jalghyz túrmaydy, ýlken otbasynda túryp jatady. Sondyqtan kelin alghan otbasy da, kýieu bala kelgen otbasyda birin-biri úghyna aluy kerek. Jas júbaylardy qoldap, kómek kórsetip jýrui kerek. Eki jastyng ortasyna týspey, kerisinshe tatu boluyna jaghday jasauy qajet.

Mysaly, ýilenbey túrghanda eki jastyng oi-pikiri, kózqarasy sәikes siyaqty bolyp, keyin shanyraq kótergen song kózqarasy ekige aiyrylyp jatady. Janjal tuady. Sonyng sebebi neden?

– Eng birinshi biz ghashyq bolamyz. Jýregimiz eljireydi. Ol adamsyz ómir sýre almaytynday, qayta-qayta kórgimiz, kezdeskimiz kelip túrady. Keyde qyzghanysh sezimi tuady.  Ghashyqtar sol uaqytta ýilenip ketip jatady. Biraq otbasy bolghannan keyin tandaghan júbynyng kemshilikterin bayqap, ony qabylday almay jatady. Al endi, kózqarastar sәikes keldi deyik. Ýilenip, balaly-shaghaly bolghannan keyin de qiyndyqtar, janjaldar tuyndaydy. Nelikten? Adam ózgeredi, damidy. Zamangha say, tehnologiyalyq aqparattargha say kózqarastar qayshylyghy tuyndaydy. Onyng ýstine әr 3-4 jyl sayyn otbasynda daghdarys bolady. Sondyqtan otbasyn mindetti týrde janalap túru kerek dep aitamyz. Ol ýshin úmytylyp ketken sezimderdi janalap túru kerek. Mýmkin otbasylyq ómirge romantikany qayta әkelu kerek shyghar. Kózqaras neden ózgeredi? Júbaylardyng bireui algha basyp,  damidy. Ekinshisi, mysaly, ýide otyryp qaluy mýmkin. Sol kezde biri ekinshisin qúnsyzdandyra bastaydy. Búl jerde de konfliktter payda bolady.

Eki adamnyng júp qúryp, bir shanyraqtyng astynda ýilesimdi ómir sýrui – ýlken júmys.  Kóbisi «men ýilendim, boldy, júmys osymen bitti» dep oilaydy. Búl qate oi. Sondyqtan eki jaq ta otbasyndaghy birlikti saqtau ýshin kýsh salu kerek.

Otbasyn qúrugha ýlken jauapkershilikpen kelu kerek ekeni belgili. Oghan ata-ananyng bergen tәrbiyesining mәni zor. Balany azamat etip tәrbiyeleude ata-analar qanday qatelikterge jol beredi?

–Otbasy balagha qanday modeli berse, bala sony boyyna siniredi. Eger bala óse kele «men otbasymda kórgen qatelikti jibermeymin» dese, onda basqasha otbasyn qúra alady. Otbasynda ata-ananyng jiberetin qatelikterining biri – balanyng sezimderin týsinbeu, mahabbatty kórsetpeu, әkening ne sheshening emosionaldy týrde suyq boluy. Balagha balagha shek qoya da, rúqsat bere de alu kerek. Bir shekten ekinshi shekke ketpeu kerek. Balany qyz, úl dep bólmeu kerek, oghan bala dep qarau kerek.

Mysaly jii kezdesetin jayttardyng biri – birneshe qyzdan keyin tughan úldy shekten tys erkeletip jiberedi. Qyzdardy tym qatty ústaydy. Ákesining «týf, taghy qyz ba?!» degeni balanyng ózin kereksiz sezinuine alyp keledi. Bala ózin kerekti sezinip ósui kerek. Ózin jaqsy kóretin adamdardyng bar ekenin bilui kerek. Áke sheshening maqsaty – óz-ózine jauap bere alatyn, tәuelsiz balany ósiru. Tәuelsiz bolu degen ol bireudi basynu, qarsy sóileu emes, ol ózining sezimderin týsinetin, kez-kelgen adamnyng sózine erip ketpeytin, ózine ne keregin biletin adam.

Sondyqtan da ata-ana balany infantilidi etip ósirmeu kerek,  giyper qorghashtau  degen bolmau kerek. Bizde balany tym qatty qorghashtau, ne tym qatal ústau bar. Bir shekten ekinshi shekke ketu bar. Árdayym balans ústau kerek. Áke-sheshe balagha syilastyqtyng qanday bolatynyn kórsetu kerek. Konfliktke kelgen kezde, úrys, aighay, balaghattau, tóbelesu, úryp-soghu arqyly emes, jay ghana otyryp, sóilesip sheshse, balanyng miynda sol saqtalady. Balamen de konflikt bolghan kezde, ony da sabyrmen, aqylmen sheshu kerek.

Bala bayqamay ydysty qolynan týsirip aldy, teledidardy syndyrdy, shkafty qúlatty deyik, onday kezde baryp dýrse qoygha bolamaydy, birinshi baladan  súrau kerek «Qorqyp qalmadyng ba? Amansyng ba?» dep. Balanyng qúndy ekenin sezindiru kerek. «Abaylamadyng ba, endigi kezde bayqa» deniz. Bala týsinedi. Tehnikanyn, zattyng qasynda balanyng birinshi orynda ekenin kórsetu kerek. Osylay biz tәuelsiz, psihologiyalyq sau adamdy tәrbiyelep, qatargha qosamyz. Qyzdy da, úldy da syilau arqyly ósirsek, ol balalar azamat bolghanda óz otbasyn dәl solay qúrady.

Bizge konsulitasiya keletin adamdardyng qiyndyghy: emosiyasyn shyghara almau, ishki renishin aita almau. Renishti aitpaghannan keyin tars etkizip bastan bir qoyady  nemese aldyndaghy dastarhandy audaryp jiberedi. Áyel bolsyn, er kisi bolsyn. Ony kórgen bala da sonday agressor ne bolmasa ózin qúrban rólinde ústaytyn adam bop ósedi.

Ajyrasu bala psihologiyasyna, minezin-qúlqyna  qalay әser etedi?

– Áriyne, balalargha ýlken әserin beredi. Óitkeni eki jaqsy kóretin, ýirenshikti adamdary eki jaqqa ketip jatady. Ol ózin tastandy sezinip, endi osymen bәri bitti degen oigha kelui mýmkin. Keybireuler kerisinshe moyyndamaydy. «Eshtene bolyp jatqan joq, maghan bәribir» degen siyaqty ishki sezimderine ýnilmeydi, ashulanady. Keybir balalar depressiyagha týsedi, al endi bireuleri ata-anasyn jarastyrugha bar kýshin salady. Kim kinәli degen súraqqa jauap tapqysy keledi. Eng qiyny, eki jaqsy kóretin adamynyng bireuin tandau. Sol jerde ol qatty qinalady. Odan keyin bala regressiyagha týsui mýmkin. Regressiya degenimiz, mysaly, balanyng jasy 13-te bolsa da, 6-7 jasar balanyng is-әreketin jasaydy.

Balanyng jasyna baylanysty әrkimdiki әr týrli ótui mýmkin. Mәselen, regressiya baqshagha baratyn jastaghy balalarda jii kezdesedi. Ajyrasqannan keyin, tósekke kishi dәretin jiberip qoydy shygharuy mýmkin. Sausaghyn sorady. Ajyrasu bolghangha deyin әke-sheshesinen bólek bólmede úiyqtap jýrgen bala, ata-anasynyng janynda jatqysy keledi. Yaghni, ózining jasyna say emes, ózinen birneshe jas kishi balanyng qylyghyn jasaydy. Óitkeni bala konfliktti kótere almaydy. Ishki sezimin bólise almaydy. Áke-sheshesi ne bolghan týsindirmeydi. Týsindirgen ózinde balagha ony qabyldau óte qiyn bolady.

Mektepke baratyn bolsa, sabaghyn oqyghysy kelmeydi. Bullingke de osy kezde úshyrap qalyp jatady. Keybir jasóspirimder jaman jolgha týsip ketui mýmkin. Ishimdikke, temekige salynyp ketu, nashar ortagha tap bolu degen siyaqty. Biraq әr bala jәne әr otbasy әrtýrli bolghandyqtan onyng effektileri de әr týrli bolady. Ol jerde otbasy búl mәseleni qalay alyp shyghady? Olar janjalmen ajyrasyp jatyr ma, әlde bir-birin syilap, tynysh ajyrasyp jatyr ma? Búl faktorlardyng bәri balagha qatty әser etedi. Tipti bala «men bәrin týsinemin, bәri dúrys» degenning ózinde balada ishki stress bolady. Ásirese kishkentay balalar qatty oilaydy. «Ata-anam mening qatelikterim ýshin úrsysyp, mening qatelikterim ýshin ajyrasyp jatyr. Men jamanmyn» degen oi, sezim ishinde qalyp qoyady. Búl balanyng ómirdi qabyldau prizmasyna baylanysty. Mysaly, bala oinap jýrip ta әkesining jeydesin býldirip qoydy. Bir-eki kýnnen keyin, әke-sheshesi janjaldasyp, ajyrasatyn bolyp sheshim qabyldaydy. Bitti. Bala «úrystyng bәri sol kóilekten bastaldy» oilaydy.

Otbasyndaghy úrys-keristen әbden sharshaghan adamdar ajyrasugha bel baylap jatady. Biraq ajyrasu otbasylyq mәselelerdi sheshedi dep aita alamyz ba?

– Ajyrasu – konfliktti sheshuding bir tәsili ghana. Ajyrasu arqyly otbasyna qatysty býkil mәsele sheshilip ketpeydi. Ár adam ózining ishki jan dýniyesin týsinbey ajyrasyp ketip jatsa, tura sol qatelikke qayta-qayta keledi. Nelikten? Keybir adamdar 6-5 retten ýilenip/túrmysqa shyghady. Biraq túraqtay almaydy. Bir ssenariy qaytalana beredi. Óitkeni ol adam ózimen júmys istegen joq. Onyng balalyq shaghynan alyp kele jatqan әdet-ghúryptary bar, sezimderi bar. Ishki jan-dýniyesindegi mәseleni sheshpeyinshe, bir oqighagha qayta-qayta kele beredi. Ajyrasu, iyә, konfliktti sheshuding qúraly dedik. Keybir adamdar bir-birin tanymay ýilenip, keyin mýlde eki týrli kózqarastaghy adam ekenderin úghyp, ajyrasady. Keyin ekinshi ret otbasyn qúrghanda gýldenip, baqytty ómir sýrip ketedi. Yaghny ol adam ózine say partnerdy tapqan. Psihologiyalyq ýilesimdilik bar. Bir-birine qoldau bere alady, týsinedi, qiyndyqqa birge moyymay shydaydy. Sonda ol otbasy gýl siyaqty qúlpyryp, órkendeydi.

Abai.kz