(ashtyq qúrbandaryna arnalady)

...Sol jyly es bilip qalghan eki úldy ertip, elge barghanym este. Naghashy әjeleri - Dәnipanyng ýiine ene salysymen eki úldyng erkelikteri tipti, ýdep ketti. Tap-túinaqtay jinalghan shaghyn bólmening shanyn shygharyp, biraz oinaghan song 4-6 jastaghy ekeuin әjeleri shәigha shaqyrghan. Ájemizding dastarhany әdettegidey berekeli. Qúrt, may, tandyr nan, jana pisken bauyrsaq degender dóngelek ýstelding sәnin keltirip, jaynap túr. Qalanyng asta-tók tәttisine tandaylary ýirenip qalghan balalardyng dastarhannan bólek birdeneni izdegeni de anyq. Ýiilip túrghan dәmge nazar audarmady da.

-Kele ghoy, kýnim! Myna ystyq kýlshege may jaghyp bereyin. Qarnyng ashyp qalghan shyghar? Mә, asap jiber!

Ájesining kónilin qimay alaryn aldy-au kishisi. Ýlkeni qyrsyghyp basyn shayqady. Dәnipa apam kýle sóiley jýrip búryshtaghy sandyghyna bettedi.

-Qysta kelgende kórip qoyghan ghoy, myna qu!..Qazir, qazir, kýnim!

Sandyghynan bir uys tәttisin alyp, ekeuine bólip berip jatyr. Kishisi tәttini kórip quanghanynan may jaghylghan kýlshesin bosagha jaqqa laqtyra saldy.

-Oybay, mynau ne istedi? Pissimilla! Qúdayym keshire gór! - dep әjemiz nandy jerden kóterip, jantalasa ýrlep, tazalap ýstelge qoydy. Eki úl jýgirip syrtqa oinaugha ketti. Ájemiz әli «pissimillasyn» aityp otyr.

-Qúday kesirinnen saqta! Bala ghoy olar...Keshire gór! Pissimilla!...

Ornynan qayta túryp janaghy nan qúlaghan jerde qalghan bir-eki qoqymdy jinap jýr. Jaratqanyna jalbarynuyn da toqtatpady.

-Apa! – deymin. - Bizding Narynqolda ashtyq bolmaghan siyaqty edi...

-Bolghan joq! - dedi apamyz otyryp jatyp... - Biraq, ashtyqtan qashqandar, tiri qalghandary bizding auyldan ótti. Keybiri qyrghyz asty, keybiri Qytaygha ketti. Qúrsýiek bolyp qalghan sonday pendelerding talayyn kórdik. Talayynyng auzyna su tamyzyp, bir shaynam nan berip, ajaldan da alyp qaldyq. Onyng bәri eshtene emes eken! Bir kórgen súmdyghym ómir boyy mening kóz aldymnan ketpeydi. Bireuge aitpaq týgili esime týsiruge qorqamyn. Pendelerindi keshire gór, jaratqan! Uh!..

...Apam ýnsiz qaldy. Shәiin soraptap oilanyp otyr.

-Apa, aitynyzshy! - deymin. - Ashtyqtyng súmdyghynyng bәri ashylyp boldy ghoy! Ýsh million qazaqtyng basyn jútqanyn da juyrda jariyalady. Búdan ótken súmdyq joq shyghar!

-Eng súmdyghyn sender әli bilmeysinder, - dedi Dәnipa apam. - Ony qazirgiler aitugha qorqady. Bәlkim aitqylary kelmeydi...Ol kezde jiyrmanyng tóniregindegi jas kelin edim. Bir kýni qayyn atamyzdyng shәiin qaynatyp, esik aldynda jýr edim, kishkentay úlyn jetektegen, ýsti alba-júlba, ashtyqtan tek qu sýiegi ghana qalghan bir kelinshek sýiretilip bosaghagha jetip, súlay ketti. Múndaygha kózimiz ýirenip qalghan. Asa abyrjy qoyghan joqpyn. Ýiden adamdar shyghyp, jabylyp jatyp әlgilerdi ishke kirgizdik. Auyzdaryna aq tamyzyp, azdap nan jegizip, jan shaqyrghan song baryp shәigha otyrghyzdyq. Kelinshek kóp sóilemeydi eken. Ýidegilerding bәri sonyng auzyna qarap otyr. Ol bolsa sýt qatqan shәidi soraptap ýnsiz jútuda. Bir-eki keseden song mandayy shyp-shyp, sosyn pora-pora bolyp terlegeni. Terin sýrtetin oramal bereyin dep ornymnan túra bergenimde әiel qaltasynan bir shýberek shygharyp, ózi sýrte bastady. Sol sәtte shýberekten bir kishkentay nәrsening domalap dastarhangha týskeni... Qol! Kәdimgi kishkentay balanyng qoly!

-Astapyralla!

Atam syrtqa atyp shyqty. Qalghandary da sonynan. Jýregim auzyma tyghylyp men otyrmyn...Áyel enkildep jylap qoya berdi.

-Almatydan beri shyqqanda kýieuim óldi. Kózi júmylyp bara jatyp «ózdering ólsender de úlymdy aman alyp qalyndar!» dedi. Úrpaghyn oilaghany shyghar! Shekaragha jetkenshe ashtan óletin be edik... Úldy qaldyryp, qyzdy...Sonyng qoly ghoy! Kishkentayym-ay! O, qúday keshir meni!

Atamdardyng artynan men de syrtqa jóneldim. Sodan beri qanshama jyldar ótti. Dastarhan ýstinde jatqan kishkentay qyzdyng qoly esimnen shyqpaydy. Alaqanyn jayyp nan súrap jatqanday...Anasyna balasynyng etin jegizgen súm zaman-ay!

...Ájemiz auyr kýrsinip, nemeresi tastap ketken kýlshege qarap ýnsiz otyr. Suyp qalghan shәiimdi almaqqa qolymdy sozghanmyn. Súmdyq-ay! Kózime dastarhanda beykýnә sәbiyding jayylghan alaqany jatqan siyaqty kóringeni...Qyzdyng qoly!

Arman Sqabylúly

Abai.kz