Sәrsenbi, 21 Aqpan 2024
Kórshining kólenkesi 1947 8 pikir 9 Mausym, 2023 saghat 12:40

«Qazaqstanda qalam degender - qytaysha ýirenip jatyr»

Ilgeride mýiizi qaraghayday bir jazushy aghamyzdyn: «Qytaydan kelgen qandastyng ekeuining bireui aqyn», - dep jazghyra sóilegeni bar. Búl pikir jana memleketting ayaqtan nyq túruyna investordyng manyzdylyghyn kórsetu ýshin nemese túnghysh preziydentting «aldymen ekonomika, sonan song sayasat» taktikasyna qúlay sengendikten aitylghan bolar.

Is jýzinde Qytay reformatory Dyng «aldymen bir bólim adamdar bang» sayasatyn jolgha qoyghanda «naryq zamanynda qazaqqa aqyn boludyng keregi joq» degen synaydaghy kózqarastar Shynjanda da aityla bastady. Shynjang qoghamdyq ghylym akademiyasynyng zerttermeni, әdebiyettanushy, audarmashy Shәripqan Ábdualy aghamyz: «Qazaq poeziyalyq últtan filosofiyalyq últqa ainaluy kerek», - degen әigili maqalasyn jariyalady. Qoghamda qyzu pikirtalasqa múryndyq boldy. Eregeskendey bazar kórgen qazaqtyng jana buyny óleng jazudy qong bylay túrsyn, órshitip jiberdi. Múqaghaly Maqataevtyng óleng jinaqtary 100 myndaghan taralymmen tarady. Múhtar Shahanovtyn, Túmanbay Moldaghaliyevtin, Qadyr Myrzәlinin, jana buyn qazaq aqyndarynyng kitaptary eng ótimdi tauargha ainaldy, kitap óndirisi damydy. Bayan Esentaevalar «toy biznes» dep múrynyn shýiiretin qazaqy iyisi bar әnder jastardyng ruhany azyghyna ainaldy.

Qytaydaghy qazaqtyng aqyndyq qasiyetin joghaltpay saqtauyna dem bergen, shabytyn shalqytqan kýsh – naryq zamanyndaghy toqtyqtyng әseri emes, qazaq elining tәuelsizdigi edi. Núrsúltan Nazarbaevtyng әr retki saparynda Qytay basshylarymen orys tildi tilmash arqyly sóilesui de, búrynghy Energetika ministri Áset IYsekeshevting qytaylar dayyndaghan últy qazaq audarmashyny kerek etpey, orys tildi tilmash talap etkeni de, Qytay qazaghynyng ólenge, ana tiline degen mahabbatyn órshitpese, óshire almady.

Ókinishke oray qara shanyraqta qazir biylik qana emes, jalpy qoghamnyn, elge aqyl aitar ziyalynyng ómeshegi aqynnan góri, invertorgha ýzilip, býiregi solargha búrylyp túr.

Berdibek Saparbaev myrza Aqtóbege әkim bolyp túrghanda qazaq múnayynyng mayly jiligin soryp otyrghan Qytay kompaniya ókilderine: «Nege qazaq tildi audarmashy jaldamaysyndar?!» dep minez kórsetkeni bar. Qazirgi jaghday belgili. Alpauyt sheteldik kompaniyalardy qoyyp «Pinta» barlar jelisining ózi qazaqsha óleng qonggha tyiym salyp, júrt narazylyghyn tudyrdy.

Bәrinende ókinishtisi – ótken 30 jylda Qazaqstanda Qazaq tili, óleni, múqym ruhaniyaty tәuelsiz eldegi diospora ókilderining mәdeny ómirine sinuding ornyna orys tili olardyng resmy qarym-qatynas tiline ainaldy. Qazaqtyng jana óskin úrpaghy da sol aghymmen birge ketti.

«Jyghylghan ýstine júdyryq» degendey, endi, mine, oghan investorlar tili qosyldy. Demokratiyaly elderdi aitpaghanda, Qazaqstangha eng kóp qarjy qúighan el sanalatyn, «adamzat taghdyrynyng birtúlghalanuyn» dәriptep otyrghan kommunistik biyligi bar shyghys kórshining tili kósh bastap túr.

Kezinde Ýlken qyz (Darigha Nazarbaeva) qazaqstandyqtargha tórtinshi til retinde qytay tilin ýirenudi úsynghany belgili. Qytaydyng Uhan uniyversiytetining «qúrmetti professory» ataghy bar Kәrim Mәsimov sottalghanymen, odan basqa da qytay tilin biletin sheneunikter jetip artylady. Aldyda 1 shildeden bastap Qytaymen vizasyz baylanys ornaydy. «Jaqsynyng aitqany kelmeydi, jamannyng sandyraghy keledi» degendey, bir sayasattanushynyng búdan 20 jyl búryn aitqan: «Týbi Qazaqstannan ketem degender aghylshyn tilin ýirenip jatyr, týbi osynda qalam degender qytay tilin ýirenip jatyr», - degen ashy әzilining shyndyqqa ainalar týri bar.

Esbol Ýsenúly

Abai.kz

8 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1525
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1575
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1285