Shәkәrim әulie bolghan ba? Onyng әuliyeligine kózi jetip, ruhany bolmysyn tolyq qabyldaytyn adamdar siyrek kezdesedi. Tipti, kýmәnmen qaraytyndar da bar. Sebebi, әuliyelikti týsinu qarapayym adamgha onay emes. Áuliyelik adamzat qoghamynda siyrek kezdesetin taza ruhany qasiyet.

Áuliyelikti adamnyng týrli syiqyr jasauymen, yaghny tylsymdyq qabiletimen balaytyndar da bar. Olar ózderine týsiniksiz әreketter jasay alatyn adamnyng ghana әuliyeligine senedi, al jasamasa senimsizdikpen qaraydy. Búl senimsizdik zattyq bolmys pen ruhany bolmysty tolyq aiyra bilmeuding belgisi bolyp tabylady. Tylsymnyng zandylyqtaryn, onyng qalay payda bolatynyn bilgen adam qanday keremet qúbylys bolsa da onyng qúpiyasyn týsine alady.

Áriyne, kóptegen әuliyeler týrli tylsymdyq әreketter jasay bilgen. Mysaly, Sopy Mýsirәli ólgen adamgha jan beru, topyraq shashyp jaudy toqtatu, óz denesin kópirge ainaldyryp әskerdi ózen suynan ótkizip jiberu, aghyndy sudy toqtatu, al Ahmet Yassauy Týrkistanda ómir sýrip Mekkege baryp namazyn oqyp otyrsa, Mәshhýr Jýsip ózining óler kýnin bilgen, sopy әl-Hallaj aspannan shelpek týsirip Mekke jolynda jolaushylardy tamaqtandyrghan, músylman qauymynan shyqqan alghashqy әuliyelerding biri Rәbiya aspanda úsha bilgen. Adamzat tarihynda ruhany jetilgen adamdardyng arasynda búnday kórinister kóptep kezdesedi. Sebebi ruhany jetilgen adamda onyng ruhany bolmysy ghana emes, tәni men nәzik bolmysy da jetiledi. Jan dýniyesi nәzik bolmysy arqyly tәnin jaqsy basqaryp, týrli keremetterdi jasay alady. Tylsymdyq kórinister adamnyng nәzik bolmysyna, yaghny onyng sana-sezim, oi-óris, psihikalyq ózgeshelikterine baylanysty. Búlar adamnyng nәzik bolmysyna jatady. Osylay ruhany jetilgen adam bolmystyng nәzik әlemderimen baylanysyp, qarapayym adamgha týsiniksiz týrli keremet әreketter jasay alady. Tylsym degenimiz osy.

Biraq, tylsymdyq keremet әreketterdi jasau tek qana joghary jetilgen adamdar ghana emes, qarapayym adamdardyng qolynan kelui de mýmkin. Tylsymdyq әreketter týrli tabighy zandylyqtarmen bolady. Sondyqtan tylsymdyq әreketterdi jasaudy týrli jattyghular arqyly da ýirenuge bolady. Keyde adamgha tabighatynan beriledi. Býgingi kýnderi onday adamdardy ekstrasenster, baqsy-balgerler, shamandar, magtar, kóripkelder dep ataymyz. Olardyng arasynda ruhany jetilmegender de bar. Onday adamdar ózderining erekshe qasiyetin búrys jolda qoldanuy da mýmkin. Tylsymdyq qasiyetti zúlymdyqqa paydalanatyn «qara magiya» osylay payda bolady.

Tabighattyng zandylyqtaryn tereng bilgen adamgha barlyghy týsinikti, oghan tylsym degen joq. Tylsym týsinigi bilmestikten payda bolady. Mysaly, poezdi alghash kórgende júrt ony «shaytan arba» dep ataghan, qazir olay atamaydy, sebebi bәri týsinikti. Bilgen adamgha  barlyq qúpiya ashylyp, tylsymdyq joyylady.

Áuliyeler ózderining keremet qasiyetterin basqalardan jasyrugha úmtylady. Sebebi, onday qasiyetter adamnyng kókiregin kóterip, kónilin bólip, taza ruhany joldan shygharyp jiberui mýmkin. Ruhany jolda jýrgen adamdar tylsymdyq qasiyetke úmtylmaydy, oghan kónilin bólmey, tipti syrt kózge kórsetpeuge úmtylady. Olardyng maqsaty zattyq kórneu jәne kórinbeytin әlemdermen baylanys emes, ruhany әlemge jetu, yaghny Alla taghalamen baylanysu. Alla taghalamen baylanys tek qana mahabbat arqyly bolady. Sopylar týsinigi boyynsha búl Allagha ghashyqtyq. Ruhany jetilgen adamnyng negizgi qasiyetin Shәkәrimning ózi «Naghyz asyq – әuliye, Keremetke sol iye» dep beredi.

Yaghni, әuliyening negizgi belgisi – Allagha ghashyqtyq. Shәkәrimde de osynday erekshe qasiyetter bolghan. Onyng keybir әuliyelik qasiyetterine toqtalayyq. Ol Alla taghalagha naghyz asyq (ghashyq), bolashaqty boljay biletin kóregen, tilegin iske asyra biletin qúdyretti, Alla taghalagha tolyq berilgen, sondyqtan Onyng shapaghat núryna bólengen jәne basqa da kóptegen qasiyetterge iye.

Onyng búl qasiyetterin ózining jetpis jasynda jazghan «Imanym» atty top ólenderinen kóre alamyz. Aqynnyng búl ólenderi qatardaghy aqyn jaza almaytyn tereng maghynaly, núrly sәule tәrizdi fәny әlemning qaranghy týnegin ashatyn, adam jýregin sauyqtyratyn shipaly dәri tәrizdi. Búl óleng joldary «jazayynshy» degen niyetten tuatyn jasandy sózder emes, jýrek týbinen eriksiz shyghatyn shabyt sezimderi. Búnday siyrek kezdesetin shabytty sәtterdi eshqanday da fәny әlemning sózderi tolyq jetkize almaydy. Shәkәrimning jýreginen shyqqan búnday tereng syrly sózderding maghynasyn arnayy dayyndyq bolmasa birden qabyldau da onay emes. Degenmen shamamyz kelgenshe búl sózderding týpki mәnin paryqtap, Shәkәrimning negizgi әuliyelik qasiyetterine kóz jiberip kórelik.

Naghyz asyq. «Naghyz asyq – әuliye» dep ózi aitpaqshy, Shәkәrimning әuliyeligining eng birinshi dәleli – onyng Alla taghalagha ghashyqtyghy. Búghan onyng ólenderinen kóptegen mysaldar keltiruge bolady. Solardyng birinde ol ózi turaly bylay dep tolghaydy:

Shyn asyqtyng әrbiri,
Ólip topyraq boldy da,
Jaralystyng taghdyry,
Jaratty meni ornyna.

Jarynyng núry qosylghan,
Mol keremet mende bar.
Jalghyz Jargha shoqynghan,
Qayda mendey bende bar?

Mening Jarym qyz emes,
Haqiqattyng shyn núry.
Ony sezer siz emes,
Kózge tasa búl syry.

Jasyryp túr Jar ózin,
Bas kózimen qarama.
Jýreginning ash kózin,
Jannyng syryn arala.

Kórem deseng Jarymdy,
Mas bol, jýrek tazala.
Órtep jiber baryndy,
Qarsy úmtylyp qazagha.

Kórseng oghan bas úryp,
Eteginen airylma.
Ne kórneu, ne jasyryn,
Nәpsisine qayrylma!

Ol ólenining alghashqy joldarynan bastap-aq  ózining qarapayym adam emes ekenin bildiredi. «Shyn asyqtyng әrbiri, Ólip topyraq boldy da, Jaralystyng taghdyry, Jaratty meni ornyna» degen sózimen Allagha shyn ghashyqtar ólip topyraq bolsa da, olardyng tizbegi ýzilmeytinin «Jaratty meni ornyna»  dep ózining solardyng biri retinde kórsetedi. Jaralystyng taghdyry asyqtardyng ólip topyraq bolghan ornyna jaratqandyqtan, Shәkәrim osylay ózin әuliyemin degendi bildirip otyr. Yaghni, onyng negizgi bolmysy – asyqtan. Ári qaray ózining erekshe qasiyetin aita kelip, «Jalghyz Jargha shoqynghan, qayda mendey bende bar?» dep ózining tek qana bir Allagha berilgenin eskertedi. Alla taghala bolmysyn qabyldau dengeyi әrkimde әrtýrli bolady. «Jarynyng núry qosylghan, Mol keremet mende bar» dep ol keremetter Alla taghalany Núrymen bolatynyn bildiredi. Núr Alla taghalanyng quaty, jaratushy aspektisi. Osy Núrdyng ishinde Alla taghalanyng barlyq jasampazdyghy ornalasqan. Búl Núr taza ruhani, materiyamen aralaspaytyn, biraq býkil materiyaldyq әlemdi tudyratyn jasampazdyq quat. Biraq búlardy bas kózimen kóruge bolmaydy, «Kózge tasa búl syry». Shәkәrim «Jasyryp túr Jar Ózin» dep búl Núrdy qarapayym kózben kóruge bolmaytynyn kórsetedi. Sondyqtan qarapayym adamnyng sezuine qiyn, «kózge tasa búl syry». Ony kóruding bir-aq joly bar. Ol – mas bolyp, jýrek tazalau arqyly ruhany kózdi ashu, yaghny ruhany jolgha týsip, Alla taghalanyng shapaghatyn sezinu. Ol ýshin «Órtep jiber baryndy, qarsy úmtyl qazagha», yaghny Alla taghalagha tolyq berilip, búl dýniyening qyzyghynan bas tartu, sopylarsha aitqanda «Ólimnen búryn ólu», nemese, shamdy anyq tanu ýshin shamnyng otyna janyp ketken kóbelektey bolu. Eger búl dengeyge jetsen, artyna qayyrylyp qarama, yaghny nәpsining nәzik jәne dóreki kórinisterin aiyra bilip, olardyng yrqynan tolyq qútyl. Osylardyng barlyghy Shәkәrimning fәny joldy tolyq ótip, әuliyelik qasiyet alghanyn kórsetedi.

Shәkәrimning Alla taghalagha ghashyqtyq dәrejesine jetkenin kórsetetin taghy bir ólenine toqtalayyq.

Sham Senen jaryqpyn dep kýnәli bop,
Sondyqtan týsken onyng tiline shoq.
Ayna Senen asylmyn degen ýshin,
Dargha asylyp, basyna qadalghan oq.

Býtin әlem baylanghan syiqyryna,
Men jyndandym asyq bop sol núryna.
Shirik iman, shyqqan jan arman emes,
Qolymdy bir tiygizsem búrymyna.

Núrgha baysyng núrynnan zeket – paryz,
Men kedeymin, núr súrap qyldym aryz.
Bir qarasan, tiriler óli denem,
Qaramasan, moynynda keter qaryz.

Qyzyrdyng mәngi suyn siya qylyp,
Tamam týndi sauyt qyp qoysam qúiyp.
Osy dýnie tozghansha jazsam-daghy,
Bitire alman erninning syryn bilip.

Nәreste, jas kýnәsiz, kýn men aiym,
Etegine qol tiyse, adaspayym.
Jaratqannyng qúdyreti tolyqtyghyn,
Sening minsiz núrynnan bayyptayym.

Múny menireu tabighat jarata almas,
Deymin de tereng oimen sony oilaymyn.
Sondyqtan jan, imanym bir sen ýshin,
Meyling sók, meyling úna, osy jayym.

Jýz payghambar múghjiza kórsetse de,
Seni kórmey músylman bola almayym.
Sening núryng týspegen sopylardy,
Beyiske kiredi-au dep oilamayym.

(«Sham Senen jaryqpyn dep kýnәli bop»)

Alla taghalamen tenelemin degen sham men ainany mysal retinde keltire otyryp aqyn Onyng sheksiz zor, oghan eshkim tenelip, qarsy túra almaytynyn bildiredi.Tiline týsken shoqtyng arqasynda (janghan piltesimen) sham jaryq beredi, al kýnәsi ýshin basyna oq qadalghan aina qabyrghagha ilinedi. Búl óleninde aqyn Alla taghalanyng hikmetin tereng týsinip, «Men jyndandym asyq bop sol núryna» dep ózining ghashyqtyghyn bildiredi. «Qolymdy bir tiygizseng búrymyna» dep aqyn Jaryna jaqynyraq bolghysy keledi. Sopy poeziyasynda «Búrym» Alla taghalanyng minsiz didarynyng bir qyry. «Men kedeymin» degeni «Men paqyrmyn» degen sózden shyqqan. Sopylar ózderin «paqyr», yaghny ruhany azyqqa, Allanyng núryna kedey dep esepteydi. Olar el kezip, ózderining mistikalyq sipattaryn kórsetip, ózderin paqyr (fakiyr) dep ataghannan keyin, batys elderinde shyghystan shyqqan siqyrshy, illuzionisterdi «fakiyr» dep atap ketken.  «Bitire alman erninning syryn bilip» dep Alla taghalanyng sipatynyng sheksiz lәzzattyghyn bildiredi. «Jýz payghambar múghjiza kórsetse de, Seni kórmey músylman bola almaymyn» dep Shәkәrim óte manyzdy oy aityp otyr. Búl oi: dinning negizgi maqsaty adamdy bir nәtiyjege әkelu, ol nәtiyje – Alla taghalamen baylanys, yaghny Onyng núryna bólenu. Búl núrsyz eshkim de beyiske, yaghny ruhany әlemge jete almaydy. Ol payghambarlardyng kórsetken keremetteri, aitqan dәlelderine qanaghattanbaydy – ol Alla Núryn ózi kórgisi keledi. Mine, Shәkәrimning Allagha ghashyqtyghy ony osynday ruhany dәrejege kótergen.

Dosym Omarov,

shәkәrimtanushy ghalym, filosof

Abai.kz