Konferensiya qonaghy  - Múhtar Tayjan oqyrmandardan kelip týsken saualdargha jalghasty jauap berip otyr.

Últtyq partiya qúru dy qolgha alugha baylanysty saualgha jauap bere kele Múhtar Bolathanúly bylay deydi: «Ol ýshin әrbir qazaq azamaty belsendi boluy kerek. Ádette, biz, bir kósemdi tandap alamyz. Ol kósem bizge bәrin sheship, dayyndap beredi dep ýmittenip jýremiz. Sosyn ol kósemge onday iske kýshi jetpeytini anyq bolady. Sóitip, әlgi kósemge el ókpeleydi, yza bolady. Sóitip, ol kósemnen kýderin ýzip, kelesi kósemdi kýtip otyra beredi. Sondyqtan әrbir azamat  әr iste belsendilik tanytpasa, eshnәrse ózgermeydi. Eger halyq belsendi bolmasa, tipti qoghamdaghy bas kóterer azamattardy eshnәrseni ózgerte almaydy».

- Últshyldar biylikti syrtynan ózgertui kerek pe, әlde biylikke kóptep qatysyp, ishinen ózgertui kerek pe?

- Otanymyzdaghy sayasy jýieni syrtynan da, ishinen de ózgertuimiz kerek.

- Tilimizdi qysqa merzim ishinde  memlekettik dәrejege qalay jetkizuge bolady?

Konferensiya qonaghy  - Múhtar Tayjan oqyrmandardan kelip týsken saualdargha jalghasty jauap berip otyr.

Últtyq partiya qúru dy qolgha alugha baylanysty saualgha jauap bere kele Múhtar Bolathanúly bylay deydi: «Ol ýshin әrbir qazaq azamaty belsendi boluy kerek. Ádette, biz, bir kósemdi tandap alamyz. Ol kósem bizge bәrin sheship, dayyndap beredi dep ýmittenip jýremiz. Sosyn ol kósemge onday iske kýshi jetpeytini anyq bolady. Sóitip, әlgi kósemge el ókpeleydi, yza bolady. Sóitip, ol kósemnen kýderin ýzip, kelesi kósemdi kýtip otyra beredi. Sondyqtan әrbir azamat  әr iste belsendilik tanytpasa, eshnәrse ózgermeydi. Eger halyq belsendi bolmasa, tipti qoghamdaghy bas kóterer azamattardy eshnәrseni ózgerte almaydy».

- Últshyldar biylikti syrtynan ózgertui kerek pe, әlde biylikke kóptep qatysyp, ishinen ózgertui kerek pe?

- Otanymyzdaghy sayasy jýieni syrtynan da, ishinen de ózgertuimiz kerek.

- Tilimizdi qysqa merzim ishinde  memlekettik dәrejege qalay jetkizuge bolady?

- Ol biylikting niyetine baylanysty. Ákem aitqanday, Nazarbaev týske deyin tek qana qazaqsha sóilese, týsten keyin barlyq biylik jýiesi qazaqsha sóilemese de, qazaqsha manyray bastaydy.

Qazaq tilin memleket dәrejede ózgertuge qolayly barlyq jaghday bar. Halqymyzdyng sany – 70 payyz.  Til turaly zang bar. Al, aqparattyq sayasatty da ózgertuge bolady.  Biz, halyq dayynbyz. Osynyng bәrine tek niyet qana qajet.

- Elimizdegi basqa halyqtardy qalay qazaqtandyramyz?

- Kýshpen qazaqtandyramyz dep aita almaymyn. Óitkeni, ol -  jalghan jol. Olargha týsindiru júmystaryn qolgha aluymyz shart. Sebebi, osyghan deyin biylik múnday isti jasaghan emes. Jasaghany bylay túrsyn, bir bayandamanyng ózin eki týrli aitady: qazaqshasy basqa, orysshasy bir bólek.

Qazaqtandyru, qazaq tilin ýiretude ózge últtardyng qyzyghushylyghyn tudyratyn әreketterge baru kerek. Mysaly, jekelegen adamdar men kompaniya, firmalargha bir jyldyng ishinde qazaq tilin ýirenip, memlekettik tilge kóshse, salyqtan jenildik jasaugha bolady. Múnday әdis halyqaralyq tәjirbiyede bar. Sosyn bizge tildik orta qalyptastyru qajet. Mәselen, sapaly oqulyqtar, mulitiymedialyq qúraldar shygharyp, Gollivudtyng jana shyghyp jatqan filimderin qazaq tiline audaryp, europanyng әrtýrli baghyttaghy telearnalaryn qazaqsha sóiletuge tiyispiz. Múnyng bәrin iske asyru ýshin qarajat kerek. Al, ol qarajat bizding elde bar. Mysaly, europanyng biz oryssha kórip otyrghan arnalary Polishada, Gruziyada sol elderding memlekettik tilinde ghana kórsetiledi. Demek, ony bizge de jasaugha bolady. Jәne әlemdik filosofiyany, kórkem әdebiyetti, ýzdik ekonomistterding enbekterin qazaq tiline audaryp jariyalauymyz kerek-aq.

Bәri de biylikting niyetine kelip tireledi. Mәselen, qazaq tilin damytugha bólinetin bir jyldyq qarjy 19 mln. dollar bolsa, «Astana» velosport klubyna bólinetin qarjy – 24 mln. dollar.

- Halqymyzdy auylda bolsyn,qalada bolsyn,qalay júmyspen qamtamasyz etuge bolady?

- Bizding elde metroqúrylymnyng 80 payyzy joyylyp ketti. Búl – resmy statistika. Elimizdegi tasjoldardyng jaghday qanday ekenin bәrimizge mәlim. Al, auyldan kelgen qazaqqa  baspana baghdarlamasy auaday qajet. Ýlken qalalarda ýy alu – qiyamet is. Bir ghana joly – bankterden nesie alyp,  ýy alghanymen ony óteu ýshin bankting qúlyna ainalasyn. Sol ýshin qoghamdyq júmys baghdarlamasy kerek. Júmystyng múnday týri AQSh-ty Ruzvelit basqarghan tústa bolghan. Mәselen, joldardy, infroqúrylymdy jóndeu, salu múnyng bәri halyqqa júmys qoy. Memlekette aqsha bar. Últtyq qorda 60 mlrd-tay dollar jatyr. Yaghni, bes-alty jyldyng ishinde elding infraqúrylymyn qayta salyp, janartu shyghugha bolady. Al, ol degeniniz, әrbir adamgha júmys.

-  1. Qazaqtyng jerasty, jerýsti baylyghyna kim ie bolmaq? Osy mәselening sheshu joldary qanday?

- Qazba baylyqtargha baylanysty jasalghan barlyq kelisim-sharttardy ashyp, qarauymyz qajet.  Mýmkin kelisim-sharttar da memleketting mýddesi shynymen qorghalghan shyghar, kim bilsin! Ókinishke qaray, biz ony bilmeymiz. Sebebi, kelisim-sharttar qúpiya. Ózge elderding tәjirbiyesine qarasaq, múnday kelisim-sharttardy  parlament qabyldaydy. Biz onday emes.

-   Jemqorlyq mәselesi. Býgin ministr qylady, kedendi basqartady, erteng jemqor bop shyghady. Osyghan kim jauapty dep oilaysyz? Kadr tandaudaghy aghattyq pa әlde klandar arasyndaghy sayasy oiyn ba? Kóbine orynbasarlary shatylady, al basshysy nege jauapqa tartylmaydy?

- Búl birinshiden, jeke memlekettik qyzmetker, ekinshiden, jýiege baylanysty.Jemqorlyq mәselesinde shabaqtardyng tútylyp, sazandardyng qútylyp ketu ol – әdeyi úiymdastyrylyp, solay jasaqtalghan jýie. Bәri sonyng kesiri.

Dәuren Quat «31» arnadaghy kabiynetinde: "Euraziyalyq ýshtik pen Vladimir Kimning Qazaqstannan ketemiz, Batys birjalaryna qatysyp qana otyramyz" dep jýrgen sózderin aityp qaldy. Búl adamdar qazaqstandyq emes, bizding elge keldi de baylyghymyzdy tespey soryp alpauyttargha ainaldy. Endi olardy sol qalpynda jibere salugha bolady ma? Qazaqstangha esh paydasy bolmasa, olargha biylik nege mys pen aluminiydi berip qoyyp qarap otyrdy?

- Búl mәsele de biylikting niyetine baylanysty.  Strategiyalyq nysandaghy óndiris oryndaryn jarty jyldyng ishinde memleket menshigine qaytaryp alugha mýmkindigimiz bar.

- Múhtar bauyrym, tәuelsizdigimizge jiyrma jyldan astam uaqyt ótse de, qazaq últynyng irgeli mәseleleri (jer, til, din, azat sana) әli sheshilmegen siyaqty. Myna ghalamdanu dәuirinde tipti barymyzdan aiyrylyp últqa tәn belgilerimizden ajyrap bara jatqandaymyz. Osy prosesti toqtatau ýshin ne isteuge bolady?

- Ol ýshin әrbir qazaq azamaty belsendi boluy kerek. Ádette, biz, bir kósemdi tandap alamyz. Ol kósem bizge bәrin sheship, dayyndap beredi dep ýmittenip jýremiz. Sosyn ol kósemge onday iske kýshi jetpeytini anyq bolady. Sóitip, әlgi kósemge el ókpeleydi, yza bolady. Sóitip, ol kósemnen kýderin ýzip, kelesi kósemdi kýtip otyra beredi. Sondyqtan әrbir azamat  әr iste belsendilik tanytpasa, eshnәrse ózgermeydi. Eger halyq belsendi bolmasa, tipti qoghamdaghy bas kóterer azamattardy eshnәrseni ózgerte almaydy.  

- Bizde qazaq mýddesin batyl kóterip qorghaytyn últtyq partiya qúru mýmkindigi bar ma?

- Bar. Eger halyq belsendi bolsa. Mysaly, partiya qúru ýshin myng adam kerek. Al, qyryq myng adam degen ne? Az ghoy. Biraq, bizding halqymyz últtyq partiyanyng qataryna kiruge qol qoya ma? Joq, taghyda sol sayasy ýreyding qúshaghynda otyra bere me?  Al, ýrey degen – qúldyng sezimi. Qúldyng qasiyeti.  Keshirinizder, biraq qúl qorqyp otyra berse, oghan kim kómek bere alady? Eshkim.  Sondyqtan әrbir adam batyl әri belsendi boluy shart.

(Jalghasy bar)

Abai.kz