1. suret: Abylay hannyng 1760 jyly sin patshasy Syanilungha joldaghan hatynnyng mәnju tilindegi audarma núsqasy

2. suret: Abylay hannyng 1767 jylghy Sin patshasy Syani Lungha tot-monghol tilinde (qalmaq tilinde) jazghan haty

3. suret: Abylayhannyng 1771 jyly Sin patshalyghyna joldaghan hatynyng mәnju tilindegi audarma núsqasy

4. suret: Abylayhannyng bas sýiegi. Jәne sol bas sýiek arqyly Abylay hannyn  antropologiyalyng tәsilmen  jasalghan beynesi

Qolyma týsip otyrghan tómendegi derekter qazaq halqynyng úly hany -  Abylaydyng eli ýshin atqarghan auqymdy sharualarynyng taghy bir tyng aighaghy dep týsinemin. Jana tabylghan múraghat qújattaryna qarap otyryp, Abylay hannyng asa iri sayasatker әri óz zamanynda iri diplomat bolghandyghyn angharaugha bolady.

1. suret: Abylay hannyng 1760 jyly sin patshasy Syanilungha joldaghan hatynnyng mәnju tilindegi audarma núsqasy

2. suret: Abylay hannyng 1767 jylghy Sin patshasy Syani Lungha tot-monghol tilinde (qalmaq tilinde) jazghan haty

3. suret: Abylayhannyng 1771 jyly Sin patshalyghyna joldaghan hatynyng mәnju tilindegi audarma núsqasy

4. suret: Abylayhannyng bas sýiegi. Jәne sol bas sýiek arqyly Abylay hannyn  antropologiyalyng tәsilmen  jasalghan beynesi

Qolyma týsip otyrghan tómendegi derekter qazaq halqynyng úly hany -  Abylaydyng eli ýshin atqarghan auqymdy sharualarynyng taghy bir tyng aighaghy dep týsinemin. Jana tabylghan múraghat qújattaryna qarap otyryp, Abylay hannyng asa iri sayasatker әri óz zamanynda iri diplomat bolghandyghyn angharaugha bolady.

HVIII ghasyrdyng ortasy Jonghar handyghynyng jer betinen joyyla bastaghan shaghy. Osy bir tarihy kezende Qazaq handyghy men Sin patshalyghy irgeles kórshige ainalyp, bir-birimen tikeley qarym-qatynasta bola bastady. Búl qarym-qatynas bir jaghynan eki elding keybir mýddelerin týiistirse, ekinshi jaghynan birsypyra kýrdeli tarihy mәselelerdi tudyrghan. Mysaly, sol dәuirdegi qazaq biyleushilerining Sin patshalyghyna jibergen әrtýrli sipattaghy hat-qújattary eleusiz shang basqan arhivterde saqtalyp keldi.

Sin patshalyq múraghat qújattary, әsirese ondaghy shaghatay, tot-monghol jәne mәnju tilderinde hattalghan qújattar han Abylaydyng әleumettik jәne elaralyq diplomatiyasy jayynda jana derekterdi qolgha týsiruimizge mýmkindik berdi.

Búl mәselelerding shyn mәnin ashu ýshin ghalymdar tyng derekózderi negizindegi ghylymy taldaular jasauy kerek. Osyghan deyin qúpiya qújattar esebinde saqtalyp kelgen múraghat qújattary tarih ýshin birshama janalyq әkelude. Atalmysh dәuirde mәnju-qytaylar jinaghan Qazaq dalasynyng shyghys bóligining tarihiy-geografiyasyna, sol ólkening sayasi-ekonomikalyq, etnikalyq jaghdayyna jәne qazaq-qytay qarym-qatynasyna qatysty mәlimetterding kóbisi derlik audarylmaghandyqtan nemese әdeyi qúpiya ústalyp kelgendikten osyghan deyin júrtyng nazaryna ilinbegen. Qytaydaghy qúpiya múraghattar arasynan qazirge deyin otandyq ghalymdar 50-den astam Sin patshalyq múraghat qújattaryna saraptama jasap, olardyng negizgizgi mazmúny men tarihy mәnin anyqtady.

Tómende biz Abylay hannyng Sin patshasyna jazghan diplomatiyalyq hattarynyng kóshirmeleri men audarma núsqalaryn berip otyrmyz.

Abylay hannyng 1760 jyldyng sonynda Sin patshasy Syani Lungha joldaghan hatynnyng mәnju tilindegi audarma núsqasyndaghy (1. Suretke qaranyz) bylay delingen eken:

"Elimning qonystary: shyghysy Chorgo jerine, ontýstigi Sharabelge, ortasy Lepsige jetip túr. Úly Ejen mening keleshek úrpaghymnyn, mening balalarymnyng qolynda saqtalatyn qyzyl tanba basylghan hat joldap bergey".

Ekinshisi, 1767 jylghy Abylay hannyng Sin patshasy Syani Lungha tot-monghol tilinde (qalmaq tilinde) jazghan haty bolyp tabylady (2 suretke qaranyz). Hattyng mazmúny mynaday:

 "Búryttar men Erdeny birlesip bizding Úly jýzimizdi shapqan edi, sol sebepten byltyr biz de joryq jasap, búryttardy baghyndyrdyq;—  Búhara, Samarqan jәne sol mandaghy halyqtardyng barlyghy bizben tatu-tәtti qarym-qatynasta, tek batysymyzda túratyn Erdeny júrtymyzgha tynyshtyq bermey, jii shabuyldap keledi;  Álgiler ylghy da qamaldyng ishinde tyghylyp alyp, shayqasqa shyqpaydy. Qamaldaryn qiratayyq desek, zenbiregimiz joq. Osy sebepten biz Úly Ejen Boghda hannan zenbirek jәne әskery kýsh súraymyz".

Abylay hannyng Sin patshasy Syani Lungha jazghan Ýshinshi haty.  Búl hattyng mәnju tilindegi audarma núsqasy bizge jetken (3-nshi suretke qaranyz). 1771 jyly jazylghan búl hattyng mazmúny mynaday:

—"Torghauyt... tútqyndardyng aitularyna qaraghanda, noyan Data Alaq-úla, Qúlja jәne Haynúqsyndy jerlerdegi  uletterdi bastap búryttargha baryp qosylmaq eken. —Torghauyttar Alaq-úladan ketken shaqta, senderding 500 adamdaryndy óltirip ketken edi, endi mine, olar qaytyp kelip maghan joryq jasauda. Sender osylardy ózdering baghyndyryp alsandar.

—[Torghauyttar] Alaq-úlagha bara qalghan kýnde, onsyz da mýshkil haldegi el-júrt qayghyly jaghdaygha dushar boluy yqtimal ‒ búryn Kýnqojy men Ayqoja [kezinde] dәl solay bolghan: olar Yarkentke kirgende, jaghday shiyelenip, tek apat tuyndatqan".

Múnda Abylay han óz kezinde Tarbaghatay men Jetisu jerinen aidalghan Datanyng qaytadan Tarbaghatay óniri men Jetisu jerine baryp, ondaghy qazaq júrtymen jaulasyp jatqan búryttarmen (qyrghyzdarmen) birlesip qazaqtargha qarsy shyghuyna jol berilmeytidigin aitqan. Sonymen birge Abylay hannyng múnda әlgi Data esimdi qalmaqtyng óz kezinde Sin armiyasyn qyrghandyghyn mәnju-qytaylardyng esterine salyp, Sin patshalyghynyng kýshi arqyly atalmysh qalmaqtardy jongdy nemese Qazaq jerinen alastatudy kózdep túrghandyghy anyq bayqalady.

Dayyndaghan - jurnalist  Berdibek Habay

Abai.kz