Senbi, 23 Qarasha 2024
Ádebiyet 3022 0 pikir 23 Mausym, 2023 saghat 12:51

Júmabay Bilәlúly. Qonyr taudyng kýngiri

Suret: aqmeshit-aptalygy.kz

(hikayat)

1

Anghal arqardan tartyp qúba qúzdyng baryp túrghan taqbezeri – qúlan shirkindi, tipti kózinning qiyghynda túrmaytyn kókting qúsyn, býkil on segiz myng ghalamdy qoyyp eki ayaqty әuliyening ózin jaratqan panasyna, Jer atty keremet qúdiretting úly denesine jazylmas soydaq-soydaq tyrtyq týsip jaralap, ózegin ýngip, ishki dýniyesin, ókpe-bauyryn qúrt bolyp kemirgen, túlymyn júlyp iskektegen, osy bir shyrqy búzylmaghan ejelgi pәk, erkin dýniyeni endi qaytyp әuelgi jaralmyshyna kele qoymaytyn esil ghalamdy, Haua Ana men Haua Atadan qalghan songhy shóberening bas salyp qúrtyp tauysugha súghyn qadaghaly qay zaman?!

Sharighatta solay jazylghan: jer ýstindegi ýlkendi-kishili maqúlyqat ataulynyng qay-qaysysynan búryn perishteler jaralghan. Áuelde olardyng qansha ekendigin bir Jaratushynyng ózi ghana biletin sol әmir әkelushilerding «Ayatqa» týskenderi tórteu boldy.

Ázireyil – shyr etip dýnie kórgenning dәm-túzy tausylghan tústa janyn alugha, Jәbireyil – kýnәiindi tergeuge, Israfil – tyng tyndap dýniyejýzin kezuge, Mikayl – ghalamdy tenshep túrugha, osy tórteuining nesibesine qyzghanysh bildirgeni sebepti bir auyq mindet ótep bolghan song túlan túta qalghan Ázireyil sonynda perishtelikten et pen terining arasyndaghy shaytangha ainalyp kózden ghayyp bolghan.

Tórteuining berekesi búzylmaghan tústa, óz iyesinen, jer jýzining aralary sonshalyq alshaq kýngey-teriskey betinen, әli eshkim estip kórmegen, búryn-sondy jaralmaghan, «adamzat» atty nәrsening eki birdey beynesin, birin әielge, endi bireuin erkekke porymdap mýsin jasau turaly olargha asa jasyryn pәrmen týsiredi.

Tórt perishte qúrlyq pen múhiytqa, eshbir patshalyq ataulygha bólinbegen, súrausyz, tekteusiz sәby deneli jer qyrtysyn tintip jýrip, sondaghy bes týrli topyraqtyng qospasynan kәdimgi adam pendesining aq, qara, sary, kýlgin kýngirt rendi, kristall týstes kók topyraqtan, osy bir kýrdegi qospadan qúiylghan kerish denesin jasady, sonan song tórt perishte kózderin júmdy. Sol-aq eken әlgi eki birdey aralary dóidala alys, jat mýsinderge әuelde jayymen qimyldaghan qozghalys payda boldy da, bara-bara býkil denege jeke-jeke jan kirip ýlgerdi. Jahan jerding arghy betinen bergi betindegi birin-biri ómir boyy jýzdespegen, kýnәgha da batpaghan, jalanash uyz ettterding býlkildegen oiymshalary qaraday qyzynyp-suynghan, ón boyyn ózderi de bilip bolmaytyn bótenshe taghatsyz, dәrusiz qúmarlyq biylegen, qazirgi bar aiyrmysh mosqaldyghy men kóz túnytqan sýikimdiliginen basqa qiylysa ketuge ynghayly túrghan abyrottarynda qalghan sol eki paqyrdyng úzaq sandalyp, ózara yntyzar túrde didar kóruin kimning batyly baryp shimirikpey qaz–qalpynda aita alsyn.

IYә, sol eki ghaziz úzamay-aq qaydaghy bir kólemine kóz jetkisiz kók jaltyr múz ýstinde úshyrasty ghoy shirkinder, әuelde birinen-biri shoshynghan shyghar, azdan song aqyly kirip tandanghan bolar, qymsynyp-qymtyrylyp úyalghan da bolar, sonan song oimaqtay qalghan ezulerinen kýlki kórinip, kózderinen quanysh jasyn ýzdirip baryp birin-biri sonshalyq sabyrsyzdyqpen qúshaqtaryn aiqastyryp qauyshqan shyghar. Tótenshe әlsiz diril aralasqan, ýzilip-ýzilip shyqqan keyingige múra bolghan mahabbat demin búrq etkizip tildesken bolar, sonan song úzaq әurege týsip mastanghan shyghar. Býkil buyn sinirleri bylqyldap bosaghan tejemi joq adamzattyng alghashqy lәpsini túsynda, Haua Ata jaryqtyq toghyz taraudyng qospasyna bitken tomarday ghana tobyghynyn, iyintek etsiz tizesinin, al Haua Ana atalghan ana jaryqtyq jayadan tómengi eki jambastyng qalyng etterining qalay múzdaghanyn eleng qúrly kórmey-aq, endigi adam túqymynyng ghana sólin jasaghandaryn bayqady deymisin, tipti ózinen songhylardyn, dәl sonday eki nәsilding tize, qúiryghy súp-suyq tastay qalypta múz bolyp mәngilikke ketetinin barlady deymising bayqústar, onday úrpaqqa qalatyn súmdyqty әuelde sezgen bolsa ghoy kókshegenek múz ýsti emes, kópirgen kók japyraqty kónirsigen búta týbin tósenish etpes pe edi?!

Aspannyng alty qabatyn týgel sharpyghan perilerden búryn jer ýstine adam úrpaghynyng qojalyghyn jýrgizu ýshin ósimtal jaralghan sol túqymnan bir er, bir әiel ylghy egiz tuylghan qyryq par úl men qyzdyng emshek attap baryp qosyluynan kýlli ghalamgha taralghan bólekshe túqym jeti yqylym dýniyeni shyrq iyirdi. Qyryq par úl men qyzgha qyryq týrli minez, úqsamaghan beyimdik bitti. Adal oily momyndar, alayaqtar, aldyndaghy asyn qoryp ishe almaytyn, ózgening ghana iyleuinde jýruge dәn riza ynjyqtar, obyr kózdi ýiirli jauyzdar, neler súrqiya qanisherler men kýnәdan aulaq jýretin mashayyqtar, ghajayyp boljamshy әuliyeler sol qyryqtyng ishinen shyqty.

Áueli aita berseng sol aghayyndylar әpke-qaryndasynyng óni súluyna talasyp qyrqysa bastady. Ózderining porymdary da basqasha boldy. Qara nәsil, aq nәsil, ónkey bozghyldar, súrghyltym jiyender jaraldy. Ala-qúla qarashyqtar, aspan týsti kók kózder, sol әuelgi úqsamaghan bes týrli topyraqtyng nili pende balasynyng kóz ayasy bolyp, adam pendesining tóre mýshesi júmyr bastaghy mandayda júzdyzsha janyp jarqyrap túrdy. Ei, pendening úrqy, sharighat zanynyng osy tәpsirine senbeytin de jóning bar, óitkeni sen әu bastyng ózinde perishte bolghanynmen sonynda azghyndyqqa úshyraghan et pen terining arasyndaghy әzәzilding azghyruyna jolyqtyn. Kýni býgin de bóten dúghanyng arbauyndasyn, alayda bir auyq bolsa da oilana qalatyn jóning de bar shyghar. Býkil boyyndaghy ottegi men su qúramyn, temir men altyn ertindisin, kalisiy men hlordyng qospasyn, myrysh pen túzdy...qoyshy әiteuir qazir tanbalary qoyylghan әlemdegi jýzden artyq elementting barlyghyn qaysy bir әkeng óz qolymen baqyrshagha eritip qospalap tegistep, sonshalyq eptilikpen qan tamyryna qúya qoydy deysin.

Haua Ana men Haua Ata jaryqtyqtar tәn lәzzatyna dәnikken song jan lәzzatynyng qyzyghyn kórmese búl dýniyede jasay almaytyn boldy da, ózderinen búryn jaralghan ýlkendi-kishili tirlik ataulygha kózining qúrtyn týsirdi. Biraq qolyna ósimdik ataulydan basqa tiri jan-januardyng týsui múng boldy, qús ataulygha qol sozyp edi úshyp tyndy. Ang ataulygha úmtylyp edi, aldy ózin jaralap, arty qaydaghy bir jynysqa yaky qúba týzge kóz taldyryp bosa jóneldi.

Sonday taryqqan, jýregi qarayghan, әl-dәrmeni qúryghan tústa eki әuliyege aldymen, ishtey janashyrlyq bildirgen it shirkin boldy. Kýnning qaydaghy bir shyjyghan ystyghynda, ainala aqjalyn qúm ortasynda, kitirlegen shiyki ósimdik әbden qaljyratqan, sonan song tynyshy ketken ekeuding búta týbindegi kólenke astynda kýisiz jatqan túsynda, ózine ie tappay jalghyz jýrgen aq qanshyq kelip aldymen anaday jerde sileyip az túrdy. Búta týbindegi әleminen zaurat kýtken ekeuden sherlestik sezdi, ayaqtaryn aqyryn basyp kelip antaryla qarap otyrghan Haua Anany iyiskedi, qúiryghyn búlghap mýlәiim túz kózderin túndyryp erkeledi. Dәl sol minutta әlemdegi adam anasynyng tek Haua Atanyng ghana qasang etin sipaghan aq sausaghy túnghysh ret tórt ayaqtynyng tóresi bolyp kóringen it túqymyna tiydi. Teginde it bayqústyng búl dýniyede qúrmetke ie boluy da sodan shyghar. Aq qanshyqtyng sezimtaldyghy, arbap bayqaghyshtyghy ózgeshe bolghan song ghalamgha endi jaralghan eki jynysty pendening ishindegi әiel ataulyda ózgeshe bir meyirim, basqasha júmsaqtyq barlyghyn sezgen shyghar. Biraq dәl sol tústa ózinen basqagha iyisin júqtyryp kórmegen serigining seskenip, әlde qalay úshynyp týsuine shoshyghan, ish tartqan Haua Atanyng óninen zәr tógildi, itke kәrlendi. Boljal aqyl týsken Haua Ana auzynan arasha bildirgen kesim shyqty: «Tiyispe januargha, dәmeli janarynda bir týrli mýlәiimdik, jaqyndyq bar sekildi, ekeumizding әzirshe jat dýniyeden taba alghan janashyrymyz, adamzattyng alghashqy túqymynyng kýnkóris ermegi osydan bastalatyn shyghar».

Ózge tórt ayaqtylar ýrke jónelgende qúiryghyn búlandatyp, meruertshe qúbylghan kózderinen ózinshe erkelik jaqyndyq bayqatqan januargha serigining sózine ery qalghan Haua Ata jaqyn bardy. Itting týbi tikshe, úshtary qayqighan shayyr iyisti jýzin syrtyldatqan dauys shygharyp sipady. Onyng da ishi jylydy, әlgindegidey emes, dos kórdi.

Jaratushynyng Haua Ana men Haua Atany ondaghany sol boldy, itpen birge yrys qondy, sodan tartyp eptep jýrip ózge hayuandy ýiretkenning syrtynda ong men soly ýiirip-shúbyrghan ylghy egizding ortasynda qaldy. Biraq baq artynan sor tudy, az ghana jyl ótken song aldynghy egizding biri Ádilge atastyrylghan, ózi de ózgesinen óndi jaralghan qyzgha, bir sharanadan juylyp tazartylghan Ghadyl ghashyq bolyp soyqannyng ýlkenin tudyrdy, ata men ananyng aqylyn almaghannyng ýstine aghasyn «jekpe-jekke» shaqyrdy.

Ardan bezgen song Qúdaydan qoryqpaytyn sol azghyndyny ata qarghysy ondyrghan joq, bar qaharyn jiyp túryp ishki qapiya óksigin búrq etkizip edi, zәr týkirik aralas laghynet oqylghan dem týniliktey ghana qara dauylgha ózgergen kie qarghys Ghadyldy qalpaqsha úshyryp ala jóneldi. Dәlirek aitqanda, sol bir shókim kesepat búlt ishinde Ghadyl, qara tenbil japyraqsha qalyqtaghan boyy kóz úshyndaghy kóldeneng túrghan kermal qara jartasqa baryp soghyldy, jayymen túrghan ejelgi jer shormaly qaq jarylyp qayta jabyldy. Ghadyl sonda kirip joq boldy, al ózgeler arly-berli timtinip jýrdi, beti bólek jatqanymen jasyryn jer astynda bederi jalghasqan jer jýzindegi jartas ataulygha sodan tartyp asa jasyryn yzynmen qosa jarysa shyqqan janghyryq bitti.

2

Sodan beri sanap tauysqysyz jyldar ótti, әuelgi ekeuden ósken pendening úrqy, óz qylybyn san ózgertken, myng jasaryp myng týlegen, últqa, nәsilge, kinәsizdikke, taypa men rugha ydyrap jer ýstinde qonyzsha órdi. Áuelgi kileng shapaghattyng salmaghyn qara dýrsindep baryp әdisin ózgertken jauyzdyq basty.

Hayuan ataulynyng ishinde aldymen adam yqylasyn alghan, ata men balagha seriktes-miras bolghan it túqymynyng biri, әr jaghynan at aghyzatyn ýlken ózen say taghanyn soyghylap kelip kóldeneng kezikken ýlken bir jartasqa kelgende, kólemi shaghyn bolghanymen asty shynyrau kól qúraghan, asa bir eleusiz beynede búrynghy erneuden birtindep molayyp óse bastaghan qasiyetti mekende mynany kórdi.

Jaralmyshy bógde it túqymdastyng ishinde basqashalau jauyzdyghyna estiligi men kónimpazdyghy jasyrynghan, boy túrqy da jýgiriske jaralghan sidam, tyrna porymyna tayau keletin, etsizdeu dene túrqynyng ózi tym yqsham, tamaghy kinәzdau, qyzyl qúrym janarynda beyuazdyq túnyghan qanshyq tazy ayaq astynan qanghylestep bóten bir auyldyng arlanymen adam nazarynan, qyzghanysh bildire qoyatyn ózge hayuan kózinen aulaq bir qyrqagha baryp emin-erkin ýiigip qaytty. Kýiiti kelip mazasy kelgen tústa kereginen shygha ketken arlan tazymen qyryq iynesin qosaqtap matalyp úzaq jýrdi, birin-biri kezek sýirelep bastaryn teris qaratqan beti izderin taptap qysqa qyzyqtyng jarym kýndik sandalys beynetin kórdi. Jipsiz mataudan bosaghan song jýnderi jyltyrap týlejimdep sala berdi, ayaq astynan óndendi, birtýrli tynysh taghatty mauqyn basqan sol az ghana kýnning artynda, oiystau túratyn qabysynqy japyraq býiirleri oqtaulanyp qaldy. Sonan song bauyr túsy bileu tartyp, barmaqshasy qyzarang tartyp torsiya bastaghan segiz býrtik emshek shyghardy, tipti songhy kýnderi búrynghy sidam súlu siqy ózgerdi de balyq qaryndap, ózi de jýdeng tartty, aqyry ýsh ay degende ónkey qyzyl shaqa kýshik tudy.

It túqymynyng da kýn kórer iyesi, ósip-órbiytin jeri bolady ghoy.

Búl ózi ainalasynda auyzgha týser jemtigi molan, arqa túsynda qansha qar jausa da ýnireyip, kýniresip jatatyn kiyeli shormal nәn jartastyng etegindegi, әiteuir sol Haua Ana-Haua Atalardyng әldeqanday bir túqymynyng aulasy bolatyn.

Basy búdyr kóstek jazyqta ýiilgen shóp, qalqighan otyn, týtini budaqtaghan ónkey jantyq morjaly tamnyng irgesindegi, ýstine qalyndap shóp tastaghan song qatty qiyrshyq topyraqpen myqtyp býrkeuli jerden qazylghan tayaz quystaghy, әli kebe qoymaghan jalqaghy jalbyrsha shúbalghan bes kýshikting ortasynda ózgesinen eresek kóringen denesi kesek taghy bir aq kýshik jatty.

Áuelde olardyng bәri de ýzdik-sozdyq etip asa jinishke әri ayauly júmsaq qana salghyrt qynsylaghan qúlaqqa jaghymsyz, keyde sybyzghynyng sarynyna úqsap ketetin ýn shygharysty. Dymqyl borsyghan iyisi bar taransha borsyghan ýngir ishinde sýiekteri qata qoymaghan shemirshek denelerin bylqyldatyp qoyyp, tús-túsqa órmelep, keyde alasalau tik qabyrghadan qúlap týsip, baqyrysyp jatty. Sonan song taghy da әldenege ansarlandy. Beybereket aunap týsip silkinip te qoyysty. Biltesi jazylmaghan úsaq úlpa bókebayynyng úshyndaghy qospaqtalyp qata bastaghan sarshýkir sharanalaryn qabartyp sýimenning úshynday kók shulan túmsyqtarymen ainalany, qasyndaghy úyalasynyng irinshe kólkildegen júmsaq denesin beybereket týrtkiledi. Sóitip jýrip tótenshe jyly әri birtýrli jaghymdy iyisin búrqyratqan ene bauyryna úzaq jabysty. Qyrynan jatqanymen ýstingi eki ayaghyn kósilip tastaghan alaqanday oiqyly bar shayyrly tar qoltyqta úzaq adasa jýrip әreng degende alghashqy uyz shertken emshekti tapty. Sóitti de qobysy bozarynqy ýshil tilimen qarta tandaydyng arasyna salyp jútqynshaghy býlkildep sora bastady, sonan song tosyn tapqan lәzzattan dene tappay aiyrylyp qaldy da bajyldap qoya berdi. Taghy timiskilendi, taqyrsha tósin in tabanyndaghy jasynqy saghdargha tyrnatyp úzaq sendeldi, dóidala adasty, әli de sol qalpynan ainymaghan siresken ene bauyryn, qúrghaq qylshyqty aldynghy qoltyqty, qayta shalqyp artqy taqyr shaptyng úzyn, tipti jýnderi tebenshilegen astynghy aryq qabyrghany – osynyng barlyghyn sabyryn tauysyp baspalap bolghan song ainalasy shiqansha talauraghan tezin bizdemshening búrdyryna oiysty. Tandayy taghy da qylq etti. Ezulerine úsaq otau oinatyp qadala týsti, bir tәuiri, búl joly kópke deyin aiyrylghan joq, әudemning ózinde-aq ishine sól týspegen ash qaryn alghashqy qong uyz barghan song torsiyp shygha keldi. Qalay desek te it bolghan song qúrsaghy jibiydi ghoy, qaydan tynysh jatsyn, ol ónkey úyalasynyng ózgeden bedeli Aqtúighyn, ózi de sezbegen qalyppen bólekshe bir shәuil shygharyp ýlgerdi, dauysy jarqashtanyp shanq ete týsti. Kózderin ashyp bauyryn kótermegen (ózgeler de solay istegen bolu kerek) bәri de bir-bir emshekti silekeylep kergilep bolghan song qyp-qysqa qynsyl aralastyryp tús-tústan shulap sala berdi. Sol mezette aqburyl jýnin teristikke bergen, in artyndaghy nәn qonyr súp-suyq shombal tastan birtýrli shәuildegen ýn shyqty.

On segiz myng ghalamdy qúldana baryp qúrtugha ainalghan song keremet ósimtal óz kindigining jer ýstine simay bara jatqan, aq, qara, kýlgin sary, kýngirt týsti qalyng nópir, birining qanyn biri soratyn Haua Ana men Haua Atanyng songhy úrqy bylay istedi.

Ózge qaraket ataulyny, kýndik qúlqynynyng qamyn jóndestirip bolghan sol tәkappar eki ayaqty maqúlyq ayaghyn aqyryn basyp Aqtúighyn jatqan bayaghy tam týbindegi jer ýngirge keldi. Boyauy kýlgin tartqan kishileu kózderin endi ashyp, salynqy ghana bauyryn kótergen kýshikterdi, targhalang auzyn dymqyl dem sharpyghan auzynan ýnilip qyzyqtady. Sóitti de minut sayyn neshe qúbylghan obyrlyq sharpuly kónilin búzdy, sonan song syrttaghy dabyrgha әli kóne qoymaghan kýshikterdi aldamalap shaqyryp jýrip óz boyyna ýiirlestire bastady. Áueli in auzyna ýrip shyghyp it oinaqqa auysqan, borbanday jýgirisken, arsalandap oinay bastaghan nemelerdi jiyirkenbesten arly-berli aunatyp qoydy da jelkesinen shymshyp ústap silkiledi. Ózinshe taghy bir týrli aila istetti, endi olardyng jip-jinishke sidym qúiryghyn qos sausaghynyng syrtyna bir shiyrshyqtap orap aldy, bilekterin tik kóterip tolghap-tolghap jiberdi. Sóitti de solardyng ishinen qalay mytuyrlasa da ýn shygharmaghan, ózining mazaghyna әbden kóngen, jer soghary solynqy, aldynghy ayaqtary qysqalau, artqy qos serbegi kósilinki kelgen bayaghy aq kýshikke tónip úzaq túrdy. Jayanyng ýstindegi qos sausaqtyng syrty qatar sighan eki jambasynyng alshaq jatqan qospasyn ólshep kórdi, ózge beseuine bitpegen, qara qústan tartyp aldynghy qos jauyrynnyng úshyna toqtaghan qatty qylyshty jalshagha sýiindi. Oiqyl tartqan tamaq astyndaghy su soghargha jalghyz bitken sedeudey úzyn tebensheni ústap kórdi.

Mineky ainala tirlik ataulynyng bar qyzyghyn jalmaugha jaralghan sol eki ayaqty maqúlyqat, endi Aqtúighyndy eki bútynyng arasyna qysyp túryp bayqústyng qata qoymaghan úsaq qabyrghalaryn ishine qaray mayystyryp qatty qysty. Sonan song kýshikting súp-suyq silekeyli túmsyghyn joghary kóterip terisi bosang astynghy iyekti sozdy. Artynan ersili-qarsyly aiqasyp bitken týbi juantyq tórt soyausha tisin sholyp bolghan song ýstingi tandaydyng qaraltqym tartqan jeti qartasyn sanady.

Sóitip mine, jer ataulynyng jemir iyesi úzaq tolghana kele Aqtúighyngha ghana sýiindi. Tek sonyng ghana ýshkil jylan porymdy basynyng taghantaq sary saghal úsaq qylshyghy ekige jarylghan, ortasy oiqyl mandayyn aramsynbay sipady da inge tastady. Ózgesine birtýrli tótenshe tasbauyrlyq etti de bajyldatqan qalpy tabanyna myjyp túryp ótkir ústaramen bauyzdap tastady. Sonan song әldebir aulaqtaghy әngekke aparyp kómip qoydy. Kýshigine ara týsken song tayaqtyng astynan alyp quylyp jiberilgen qapylys tústa zaual tapqan túqymyna qamyqqan, aldyna kelgen asqa da, kesektep tastaghan qyzyl jemtikke de kónili soqpaghan sonday bir del-sal kýide, ishin tartyp qynsylap qoyyp úyasyna juymay qansha tintise de, kýshigining iyisin tappay kýizelgen del-sal ene bauyrynda Aqtúighyny jalghyz qaldy.

Bóten óksheler, úqsamaghan siri ayaqtar taptaghan, qorysy shyqqan, ózge tónirekti qoyghanda it túyaghy syzghylaghan in auzynan úlyghan it dausy estildi.

Irgedegi ar jaghy jayqyn su atam zamanghy zәulim tastan әlde bir yzyng shyghady, saryny búzyla bastaghan su dauysy estiledi.

3

Qysqa qylshyqty bauyrynan bileulenip bólek shyqqan qanshyqtyng úzynsha omyrauy etteri talauraghan qalpy astaushalanyp, ýsh kýn syzdady, ózi óz bolyp jaralghaly kórgen beyneti osy shyghar. Úyada jylghyz qalghan qyp-qysqa úlpa mamyghy uyzgha toyghan song denesi sýmbile tartyp qonglana bastaghan Aqtúighyn emin-erkin mol sýtti tauysa almay, denesi salghyrt tartyp omyrauy syzdaghan ana qanshyq in auzyna shyghyp arly-berli aunap aldy da betkeldi jorta jóneldi. Áuel anaday bir aulaqqa baryp, agharang tartqan dymdy túmsyghyn kóterip iyek astyndaghy taqyrang jotanyng qúrghaq ýrdesin kóshirgen aq shanyt jelemikting iyisin sordy. Sóitti de erepaysyz sekem jaralghan qyzyl qatpar keujiri mol soraptan kýshikterining tanys iyisin sezdi, sezdi de, kómeski bolymsyz sarynnyng sorabyna qaray eskektey jóneldi. Tym úzaghan joq, atam zamanghy eski qoranyng týbindegi týbin tarang shyrmauyq býrkegen әngekke baryp sendelip az túrdy da, artqy serbegin jazyp jiberip sarjan boyy ýngirge yrshyp týsti, topyraghy dym tartqan eski ýngirshening bos qoryghyn ersili-qyrsyly tarpyp jibergeni múng eken, ar jaghynan bauyzdalghan beti kómile salghan jýnderi úipalang tartqan, denesi mýldemge siresip qalghan kýshikterin tapty. IYiskep kórdi, sonan song ekeuin qabatynan týirey tistep eki qaytara jol jýrdi de inine tasydy. Ol ózining óli kýshikterin sol bayaghy dýnie kórgen apan týbine әkelip alghan song epti jaralghan ayaghymen týrtip arly-berli aunatyp úzaq әurege týsti. Syzdaghan omyrauyn qimylsyz kýshikterge tósedi, bauyryna qysty. Endi mine ana qanshyqtyng jan dýniyesine bir týrli kýnirengen qimyl payda boldy da, ishin tartyp qynsylay jóneldi.

In ishinen taghy da úlyghan sozalanqy sýikimsiz dauys shyqqan song syrty taptandy in auzyn tarpyldatqan, ózinen-ózi ata zirkil salghan qaharly bir qimyl bayqaldy. Ana qanshyq әlgi bir úlyghan ýnin qoya qoydy da in týbinde shóke týsip jatyp alghan. Dybys berilgen syrtqy aldanyshqa aldymen anghal Aqtúighyn atyp shyqty. Sol-aq eken, ózge óli kýshiktermen qosa әzirshe aman túrghan jalghyz túqymyn qyzghanghan sorly doldanyp baryp ózining aqyl iyesin alyp tastady. Gýrildegen aibatty bir qimylmen kez kelgen jandy jerden qauyp ýlgerdi.

Ózinen basqa ózge syrtqy dýniye, әueli qasyndaghy jalghyz túqymynyng da týsinuine jazbaghan tarlan tazynyng qas-qabaghy dogha tartyp ózgere qalghan. Az kýnning ishinde ayaq astynan jýdeng tartyp qabyrghasynyng bilemderi kórindi, qyrsha jýnining qylshyqtary tikshelenip týlegen, qos býiiri solynghy tartyp aulaqty, jotany kezdi. Ayaq astynan qaghyndy kórdi. Óitkeni hayuannyng yqylasyn alghan arghy tegining qarghysy tiygen, ózin oilamaghan jerden itke qapqyzghan aqy iyesining jarasy asqynyp baryp qútyryqqa shapty. Itting tisi tiygen, adam denesining qaydaghy bir sheten jeri bir kýnning ishinde ózge mýsinge býlik saldy da zoroker paqyrdyng ajaly sodan boldy. Qoradaghy uyl-shuyldyng arasynda, alysqa ziratqa shúbyrghan adamdardyng qatuly biri abaysyzda aq qanshyqty qan qaqsatty. Qolyna týsken әldeneni bar qatuly kýshimen jiberip qaldy, sóitkenshe bolghan joq, shyrq ýiirilgen qysqalau qatty kespeltek ysyldaghan qatty dauys shyghardy da tarlan qabyrghanyng túsyna kelip sart ete týsti. Kәri tazynyng qanqyldaghan ýni jer jardy. Ayaq astyndaghy sartap iskeuik jasynghy shóp ýstinde búrqyraghan bir shoghyr qatty qylshyq qaldy.

Sodan bastap adam ajalyna sebepker bolghan ana qanshyqtyng sonyna qalyng qughyn týsti de, úyada qalghan Aqtúighyndy qaydaghy bir týn ishinde úrlanyp kelip emizip túrdy. Ondayda tynymsyz qapersiz Aqtúighyn enesining jotasyna shyghyp alyp qannen qapersiz erkelep jatty. Áueli segiz emshekti jalghyz soryp qútyryna bastaghan bir tústa ózining endi et jara bastaghan shemirshek tisimen narau kónildi aq qanshyqtyng qayyzghaq qúlaghyn qyrshyp alghany múng eken, jany jadau januar, ainalasy qyrtys tartqan auzyn tez ashyp óz maqúlyghyn ózi qanqyldatty.

Tau týnining túnjyraghan sonday bir sәtining shyrqy qatty búzyldy. Úya ishinen Aqtúighynnyng qan qaqsaghan dauysymen qalyng dybyr indi qorshap aldy. Ajal týrtken aq qanshyqtyng moynyna búghalyq týsti, qylqynyp qyryldaghan, ayaqtaryn beybereket typyrlatqan sol qol tarlandy dyryldatqan beti aulaqqa apardy, taghy da qanq etken eng aqtyq dybystyng sony sozylyp baryp mýldemge tyndy.

Biraq týngi tau ishi silkinip sala berdi, anaday jartastan týsiniksiz janghyryq, saqau shýldir ýn estildi, angharyna qalyng ashkózder tóngen sol bir dýnie әlemning úly qarauyly, búdyrsha jýzin qús ataulynyng ýlkendi-kishili aq tomar sanghysy japqan, ystyq pen suyqtan, jel men janbyrdan, tolassyz qanqu shuyldan onyng da úly denesine jaraqat týsken sýp-sýiir jer asyly syzattanyp tyndy. Áldekimder bedireygen bezeu tasty «mylqau» deytin shyghar, onyng da dili bar, dili – onaylyqqa mújylmaytyn qattylyghy, janghyryghy taghy sol arnany soqqan doldanghan su saryny.

4

Bauyryn kótergenine alty ay bolghan, boy túrqy da sergek, qústyng týsi sekildi kógerinki keudeden tartyp qysqalau aldynghy ayaqtary tikshe, al artqy baqayy kósilinki kelgen, etsizdeu jylan mýiizgek jalshasy bar qaz moyyn, qúlaq jýni shashaqty qysang qabyrgha Aqtúighyngha sol iyisting ózinen ie shyqty. Erekshe baulysyn kórdi. Bayaghy borsyghan jer ýngirden kәdimgi eki ayaqty әuliyening bosaghasyna kóshirildi. Aldyna әdeyilip shyghyryqty shaghyn mys elegen qoyyldy da, ózine arnauly tamaq isteletin boldy. Bir tәuiri, endi ghana azu jarghan aiqysh-úiqysh tórt birdey qaru tisining mýjilip doghaldanbauy ýshin shemirshekten basqa qatty sýiek berilmedi. Tary kóje, shala pisirilgen et, irkindi sýtpen ýsh uaqyt arnayy kýtimge alynghan son-aq qoyan jondap sala berdi de, úzynsha shújyq qúiryghy az kýnning ishinde-aq oqtaulanyp shygha keldi. Qúrghyrdyng ózi de tym aqyldy bolmasy bar ma? Arly-berli jýrgen, myng sapyrylghan ayaqtardyng soqpasynan aulaqtau keng bosaghagha tastalghan júmsaq bóstekting ýstinde Aqtúighyn siraghyn sozyp esinep jatty. Key kýnderi abajaday keng ýiding tórindegilerding asy ishilip, óz nesibesi kelgenshe kósile tastaghan júp-júmyr aldynghy ayaghynyng ýstine qabaqshasy dogha tartqan qyp-qyzyl qúrym kózin jaudyratyp qana jylan basyn sozyp tastap qynq etpesten sәnimen jatatyn.

Sonday bir eskerusiz qalghan, әbden ashyqqan tústa oqiyat bir sebeppen buy búrqyraghan ystyq as keltirildi. Ashyqqan Aqtúighyn ornynan tez kóterilip úzynshalau etekti tilimen ilip-tartyp zorlanyp ishti. Sol-aq eken, tazynyng aidarsha úzyn jýndi júqa jalpaq qúlaghy solghan japyraqsha alaqany oiqyl tartyp býristi de qaldy. Babymen baghylghan ertengi ermekting núqsanyn kórgen әldekimning baybalamyn aitsanshy, it qúmar bayqús býkil dýniye, mal-mýlki otqa týsip shoq bolyp ketkendey-aq býiirin tayanyp bajyldap sala berdi. Mólsheri itke ystyq jaqpaytynyn úqpaytyn as qúyushyny meylinshe yanattaghan sekildi. Qalyng әri mosqal taqtaylarynyng betinde baltanyng izi bar auyr esikti eptep ayaqtarymen ózi ashyp ózi kiretin, ýy ishinde qyryldap jótelmeytin, tipti buyntyq-buyntyq qiynyng ózin adam kórmes alysqa, qaydaghy bir búta týbine tastap qaytatyn Aqtúighyndy ózi atqa qonghan aqyl iyesi bir kýni ertemen dalagha erte jóneldi. Úzyn qayyng qúryqtyng jinishke jip taghylghan solqyldaq úshyna, qaydaghy bir erte aulanghan qarsaqtyng sholaq qúiryghyn baylap alyp art-artynan qylandatyp aldy da erikken Aqtúighynnyng nazaryn soghan audardy. San týrli tosyn búltaq shygharyp ekpetinen týsirip úghyndyrdy. Ong men solgha kezek yrshyp, keyde jele jortqan at aldyna sekirip týsken óli qúiryqty Aqtúighyn yryldap kelip bas salady da aiyrylyp qalyp yzalanady, birge shorshidy. Jyra-jyqpyldyng qaydaghy tiken týbinen anda-sanda búlang etip kórine qalatyn sol aldauyshty Aqtúighyn osylaysha úzaq qudy, qata bastaghan moyyn sýiegin júmsartty, omyrtqa bilezikshesi arasyndaghy sinirdi bosatty, at jýirik, qimyl ailaly bolghanymen Aqtúighyn bәribir ony qútqarmady. Mine osylaysha óz silesi әbden qúryghanymen, sonsha jýgirse de býiirin soqpaytyn, tipti tilin salaqtatyp pәlendey entikpeytin it nәsilin kórgen iyesi mәz-meyram edi ghoy, shirkin!

It túqymdas bolghanymen minezi bólek jaralghan mýlәiim kýshikti zordyng túqymy taghy bir qily únasymdy ónerge ýiretti: Kýzding búlynghyr tany ata bere qaz moynynda әdemi kýmis qarghy syldyrlaghan balashyqty sary qyltan jazyqshagha aldamalap alyp bardy da, ózi atynan jerge týsip jep-jenil Aqtúighyndy sýisinip túryp qoltyghyna qysty, sóite túryp qorjynnan bir kesek nan shyghardy da, onysyn barlyq qorlaugha әbden kóndikken juas minezdi jylqynyng jazyq sauyryna qoydy, kózin qyzyqtyrdy. Sol-aq eken júldyzshalanghan janaryn qúbyltyp, qúlaghyn tike qalghan Aqtúighyn shegirtkeshe sekirip at ýstine qarghyp shyqty. Endi qúbylma aila iyesi atqa ózi qonyp artynan taghy da nan kórsetti, taghy da dәndendirdi. Mine osylaysha at sauyry alaqanmen qaghyldy boldy, qaghylez qandykóz iyesining artyna qona qalatyndy tapty. Sol kýni ana qúrsaghynan tuylghan beti aila men azyqqa qatar emingen Haua Atanyng úrqy ózining sol serigine dúghalap túryp bir shaqpaq qant asatty. Ózine mýldem jadylady.

Kóktemde bastalghan bayany qysqa tabighat jerigining toqtau shegi, salqyn kýzding kersamal týnining bir túsynda kýndizgi jan qyzyghyna әbden mastana jýrip týnge tәn lebining siqyryna boyyn aldyrghan qazirgi jer ýstining әuliyesi boyyn salqyndatyp dalagha jelbegey shyqty. Qonyr tauda taghy sol kýzding sary jeli, qarsydaghy qara barqyn dәu jartastan eleusiz ghana yzyng estiledi. Alystan búrynghyday emes, molaya bastaghan su saryny.

Ey, pende nәsili, әlem ataulydaghy ózinnen ózge jan iyesin sen solay jadylaysyn, ermek etesin, әiteuir qalay da yrqyna kóndiresin. Al ózindi tidausyz sanaghanyng astamshylyq sekildi. Óitkeni bóten bir tórt ayaqty hayuan emes, ózing sekildi, әueli kýni keshe dýniyeni neshe silkilegen myqtylardan óneri, býligi anaghúrlym astam, anaghúrlym ailaly eki ayaqty myqtylar seni de dәl solay Aqtúighyn sekildi auzyna qant tastap, myqtap qarghybaudan shyjymdap túryp dedektetuge dayyn túr. Sen sonday zaualdy kórmey onbassyn, sirә! Endi bar yntyzary aldydaghy ang qyzyghyna aughan tәtti qiyal ortasyndaghy әuelgi taghdyr ertenin dúrys boljaugha jazbaghan ór keude, jartasty soqqan sol saryldy úqqan joq.

Su dauysy ýdey týsken dalada, taghy sol jartas yzyny.

5

Eki qarysqa jetpeytin jinishke sary saqtiyandy júmsaq bylgharymen astarlap túryp taramyspen birkelki jiyilep tepshigen son, úsharyna ýlkendigi jýziktey ghana eki temir shyghyryq ornatqan kýmis qarghynyng ortadaghyúzynsha túiyghyna jep-jenil syptyghyr qayys shylbyr iline ketti. Sóitti de Aqtúighyndy ózge emes, ózining tanys jadygóiiatyna minip jetektey jóneldi. Bayqústyng tumysyndaghy alghash kórgen qorlyghy sol boldy, әuelde aspangha tik shapshydy, tynysy tarayyp qylqynghan tústa, tipti ózegi kókshil tartqan aq shúlan qarmaq túyaghyn jayyp jibergen qalpy arghy kómeyinen әldeqalay ýn bayqatyp tórt ayaqtap tabandap kórse de taqymgha salghan qatuyr qol bosamady, aita berseng buyn-buyny әbden qúryp, kózine qan qúiylyp sylq ete týsip edi qabyrghasyn әldeqashan qurap semgen bútanyng túmarshasyna, búdyr tasqa syzdyrtyp dyryldatqan beti aldygha qaray soza jóneldi. Ólip ketse de rahym eter týri bolmaghan song Aqtúighyn esin tez jidy da, atyp túryp aldygha sekirdi. Sol-aq eken, qyl moyyndy qylqyndyrghan qyspau bosay bastady, jelbezegin syrtyna teptirip dem tartty, qylshyqtarynyng úshtary qayqiyp, býkil denesi busana qalghan jan terge týsken Aqtúighyn, endi eki jaqqa kezek tenselip baryp búl baulysyngha da ýireneyin dedi.

Beyuaz ghana jan iyesine osyny istegen júlymyr ne oilady eken?! Jetekke jýrmese yaky attyng sauyryna shoqiyp otyrmasa, esil-derti dala taghysyna aughannyng andyghanyn ýrkitedi, artyq jýris tazynyng ózin sharshatady, tipti bolmaghan da ózi tektes kóldeneng kezikken taghy bir búralqy júlqylap әure qylady, ayaghyn shaynaydy. Oilanghangha ol daghy solay shyghar-au, shirkin, sholaq dýniye-ay deshi! Qanday bir jan iyesining jipsiz-kýrmeusiz óz betimen qanghuyna, qabaq qaghystyruyna, shekteusiz, zekusiz jýruine ne jetsin?! Eki ayaqty men tórt ayaqty maqúlyq ataulynyng barlyghy, óz aldyna әlgindey shirkeu-matau týse qalghan sәtinde eki kózi alayyp aspangha qaraydy da kók jýzinde qanatyn suyldatyp, betkeldi úshyp jýrgen qús ataulyny arman qylady. Búl ghalamda tek sony ghana baqytty sanaydy. Biraq olar sol kók erkesining taghy da ózinen shyqqan әuletti bir u tyrnaqqa jem bolyp, onyng da keudesi býlkildegen tústa ne oilaytynyn qaydan bilsin? Ol mýmkin, jer ýstining jegiqúrttaryn baqytty sanaytyn bolar. Tabighat dýniyesining aldauysh jaralmyshyn bireudikin bireuge qúshtarlyqqa beyimdep qoyghan song sharang ne?!

Jinishke moyyny talaurap, jelke men tamaq astynyng úsaq qylshyghyn auyr qarghy úipalaghan Aqtúighyn zordan kelgenge kónbesine sharasy qalmady. Sóitse de onyng ylghy úsaq qyzyl qúm oinaghan túp-túnyq janarynan ynyrshaqsha dogha tartyp býktele qalatyn qabaghynan bir týrli jabylyq ketken joq. Týbi kimde-kimning jaby jýrgeni, onyng jelkesin janyshqan әldebir asa auyr syryn zil-salmaqtyng ýnsiz dedektete kele býkil jigerin qúm qayraqtap tәube týsirip otyrghanyna ne jetsin? Ol tek sonda ghana ózge dýniyege óshige týsedi.

Alghashqy kýz yzghary biline bastaghan búlynghyr kýnning alakeuim shaghynda Aqtúighyn sol ishki qúsany qanmen judy. Qalay ekeni belgisiz, osydan bir kýn búryn ghana keshinde tarynyng qara kójesimen qúrsaghyn jibitken Aqtúighyndy tanerteng ishegin shúryldatyp jel kóbik shygharghan beti esik aldyndaghy oiqylgha qaray dedektetip ala jóneldi.

Qara kýz bolatyn, ertengi búta basynda úsaq ashy týstes shanyt túniydi, eki taraulary eleusiz úsaq qaraghan bútaly oipang ortasyndaghy tildey ghana alanqydan әldebir ala bóten iyisti, qalay da ózi tim óshigir mysyqtan az-aq qalghan ýlken, taqyrsha denesinen sholaqsha jýndes qúiryghy qomaqty kóringen bir nәrsening qylpyn kórgen Aqtúighyn oqsha atyldy, qarghy qospasyndaghy sidam shylbyrdyng úshy shyghyryqtan bosap sala berdi.

Babyna kelgen kýshik әuelde aptyghyp qaldy, bauyryn tolyq jazghan joq. Kóz kórim jerdegi qalyng seleuli aq tanau túmsyqqa qaray saghymsha josyghan aq tarlan ana qarsaq úzay berdi. Mynau bir aldynan kezikken ortasy tarlauyt jol seki tastyng shúghyl ailanbasynan óte bere keregelene qalghan ýshkir qyrlau qysqa qabyrghanyng terisin soydyryp ta aldy, «qanq» etken dauys shyghardy, albyrt kýshik armanda qaldy. Álginde ghana osy soqpadan ótken úshqyr qimyldy qarsaq, it túmsyghy astyndaghy bolymsyz tanaushagha barghanda artyna oqys búryldy da jataghan ýngirge kirip joq boldy.

Aqtúighyn da qara izben kelip, auzyn aqsaghal múrt basqan auzyn inge tiredi. Ishinen qonyz iyisi búrqyraghan aq shymdy zamanghy eleusiz ýngirdi qolma-qol iyiskep ýlgerdi. Aryda әldenening tynyshy ketip tyqyrlaghan taqyr jer dauysy, jenil tartylghan bóten dem bayqalyp edi, túmsyghy boylaghanmen shyghynqy qos shyqshytyn tiregen qara tamyrly indi obyr, aryndy kýshik opyra bastady. Sol sәtte eki etegi dalbandaghan, tipti jerge týsken bas kiyimine de qaramaghan sabyrsyz әmir iyesi atyn entiktirip in auzyna jetti. Sóitti de anaday búta arasyn tintti, shermendegen qalyppen shamasy jetken tas kóterdi, indi myqtap túryp bitep tastady, Aqtúighyndy sonda qaldyrdy, ózi alysta búldyr saghym ishindegi auylgha tartty.

Qojayyn ainalyp kelgenshe kýshikting sabyry әbden ketti. Birde kelgen izdi, bolmasa, ózi túrghan alasa tóbeshikting tóniregin iyiskelep alas úrdy. Áueli in auzyna keptelgen qynasyz, jarym betining dymqyly keppegen tasty sýzgilep bebeu kýige týsti. Bir qauym uaqyt ótken song әlginde auyldan әkelingen ketpenning alaqany ýstine tong jýrmegen tayaz inning dәl tóbesin opyryp týsti de, bauyr jýni әbden súiqyldap taralyp tozghan, tek jýninde ghana ýkibastanghan óli bilte jýni bar, óler aldyndaghy jýzin teris qaratqan qarsaqty aduyn qol sýirep shyqty. Aldymen ór túmsyqtyng qanyn saulatyp әlsiretip bir siraghyn otynsha opyrghan song sabyry ketken kýshikting aldyna tastady. Aqtúighyn qashugha shamasy joq alghashqy óshigirin bas salyp kez kelgen jerden arsyldap qauyp jatty. Bir tústaghy jan dәrmen ýstinde esine tez kelip auyz júmsaghan dala mýsәpirin taghy sol adam ailasy sharghylady, túmsyghyn qabystyryp buyp ýlgerdi. Jauyzdyghy shegine jetken jer ýstining Haua Atadan qalghan jemiri bir beyuazdy shimirikpesten osylay qinady. Aqyl-esinen әli aiyryla qoymaghan shala-jansar jansebil qimyldy әlginde ghana sayran salyp shauyp jýrgen saghymnan jýirik jon erkesin sendeltip qana qoya berip qyzyqtap otyrdy. Ýsh ayaghymen eki qarghyp baryp sýrinip týsken tiri tútqyndy Aqtúighyn atyp baryp erkin silkilep jatty, shynghyrtty. Moyyn týpten bir ilip jalmanynan týsirgen song dәl qylqa tamaqty qyrshyghan beti jii tolghap eze berdi, eze berdi...

Kózin ashqaly asa zildi búghaudan, zekuden tughan ish qústa belgisiz qúmarlyqty Aqtúighyn aldyndaghy ayaqtary serendep basylghan ózi tektes tórt ayaqtydan aldy. Býlkildegen jinishkeleu túmsyqtyng demi tausylghan bir sәtte óli dýniyeni júlmalauyn toqtata qoydy. Áueli endi odan jiyirkendi, qonyrsyghan bóten bir iyis sarayyn titiretti, týrshiktirdi. Sonan song qan-sól júqqan súp-suyq tanauymen ara tisti syrtqy ernindegi, jer soghar tamaq astyndaghy qyzarang sóldi jata qalyp, jabaghy shópke ýikedi. Sóitti de denesi siresip qata bastaghan úlpa jýndi qarsaqty qayta bir iyiskep kórip toyat jasady. Birtýrli búldylyq bayqatty, óz iyesine túzsha túnghan kóz núryn tógip jiberip, kerilip-sozylyp erkeledi. Sonan song adymyn serpip tastap, anaday aq úlpa terisken týbine synar sanyn kólbey tastap saryp aldy. Sabau qúiryghyn kóterip túryp, shonqiyp otyra ketip ýzdik-sozdyq tomar tastady, silekeyi sozylghan tandayynan qara beldeuin qylang etkizip esinep qoydy.

Aynalasyndaghy qybyrlaghan jan iyesining oppasy, úly taudyng bir quysyndaghy jer qystaudyng tóbesinde sorayghan qatar-qatar aghash qadanyng ýstindegi bileulep soyylghan, ishine eski jasyq shóp tyghylghan, ózining tiri kýndegisinen de juandap kerilgen, qyrylyp-jonylghan alkýreng qarsaq ishikti kiygen song qútyryna qalghan sol ónirding etine bólekshe jylu kirgen әiel zaty – Haua Ananyng qazirgi úrqy mauyqqan mysyqsha mәuildep jatty.

Sol týngi kýzding suyq jeli azynaghan ýreyli keshte, eseye qalghan song tirlik izdep qaydaghy bir shyrqaudan oralghan ana qarsaqtyng ýsh kýshigi jetimdik kórdi. In auzynda soyylyp tastaghan jalanash et aldynda kómeyinen qayyryp qarghasha shiqyl shyghady. Sol sәtte kóz kórim jerdegi bayaghy zil jartastan shyqqan әlsiz janghyryq Aqtúighyn jatqan aulagha sebildi.

- Ei, pendening úrqy, arany ashylghan kónilge sap týsirmeseng ghalam ataulyny qúrtasyng da, ózine ózing jýgiretin kýn tuar, ózindi uyldyryq qúrt qalpynda bes jyl beline saqtaghan әkennin, on ay kóterip omyrtqasyn ýzgen anannyng etine ausaryng auar, óitkeni aranyng ashylyp, azyp barasyng emes pe?

Alysta, ayaq astynan kókjayyq tartqan su saryny.

6

Sol kýnnen bastap Aqtúighyngha it ataulyda myng da bir kezigetin sergektik bitti. Esil-derti býkil ansary ózi baulysyn kórgen dalagha audy, qan soqtagha tiymese tisi qyshydy. Qaydan bolsa da óz әli jetetin yaky jetpeytin әldenening tirsegin bir júlmasa búl kýnderi ózin әbden baghyndyrghan әmirshining kónilinen shyqpaytyn boldy. Aytqanday aituly sol kezenge de jetti-au әiteuir.

Alghashqy aq mamyq sonardan bir kýn búryn úzaq kýnderi ózining ishki sarayynda asa bir jaysyz kónil ainytar zil salmaqtyng barlyghyn sezdi. Ara-túra qaraday loqsydy. Maqsatsyz, baghdarsyz jota-jondargha jele jortyp dóidala qanghityn, bóten qoryqtaghy ózi tektestermen qysqa ghana uaqyt ishinde sonday shapshang júlqyp ótetin bir tústa, sonau aulaqtaghy ózen boyyndaghy, basy qyrqylghanymen, týpki úsaq talshasy әli sol jasang qalpynda túrghan bir top shiyding qiyaghyn epsiz tisterimen tyrsyldatyp júldy, jelkesin kejireytken qalpy kózderin júmyp túryp zorlanyp shaynaydy, kóbik aqqan sýikimsiz ezulerin yrsyldatyp bóten dәminen qaraday jiyirkendi, bauyryn kótergeli auzyna tiyip kórmegen dala jelkegi bóten dәm kinәz tamaghynan әreng ótse de, shala shaynalghan taramys sekildi qasang shópti qinalyp túryp týbimen qylghydy.

Sol kýni óz babyn ózi biluge Jaratushy sonday bir qasiyet bergen Aqtúighynnyng әuelde toghayraghy týiilip auzynan az-tola ashy su tamshylady da, bir aulaqta, búryn-sondy ystyq-suyq berilgen as ishinde ketken ólqaya qyl-qybyr, qaydaghy jýn-júrqanyng jiyndysy, oq porymdalghan úzyn bunaq qoya tastady, dene kýiin tenshep jenildenip aldy.

IYesi de baptaghan, itting de kýiine әbden kelgen song sol kýzding alghashqy sonarynda tannan búryn at sauyryna qonghan beti ashkózdengen Aqtúighyn aq qarly dalany at ýstinde tintti. Mólsherli jerge kelgen song iyesi ony jerge týsirip erkinshe qoya berdi. Kóp jetelep zaryqtyrghan joq.

Sóitip mine týlkisi qalyng jortatyn qatar týsken alasa ýsh jotanyng toghyspasy túsynda ersiligi-qarsyly josyghan birneshe iz kezikti de, jortqanyna úzaq bolmaghan tipti andyp basatyn tengeshe týlki tabanynyng qar ýstindegi jylymyq dymy tolyq suymaghan úzaq jortaqtyng birin Aqtúighyn әdeyilep túryp túmsyq sýze iyiskep aldy da, býryn qar býrkegen baqal bútany alastay jóneldi. Qym-quyt birneshe shiyrdan ótti. Mine, әueli әlgindey emes, әldenening jer ýstine tarala qalghan iyisin sezgen de bolar, artynan ysyldaghan dauys qaldyryp yrshy jóneldi. Sóitti de anau alasa belegir ýstinen arghy eniske qaray saqpynyng tasynsha zulaghan baran noqattyng sonynan myqtap týsti. Bar kýshimen doghasha býktetile oqsha atyldy. Qaytkenmen qyrannyng úrqy ghoy, әlginde týlki kóringen belegirge shygha bere sonau qiys týsken kýngeyge kóldeneng tartqan әlgi asyghynyng túsyna ózi quyp kele jatqan izdi tastap tóteley jóneldi. Aqtúighynnyng taghy da tisi qyshydy, aranday ashylghan auzynyng úsaq iyreginen, sozyla týsken tilining úshynan iyleuit qar ýstine shúbarlap týshy su tamdy.

Kilky qalghan kózdegi kilegey tayaghan sayyn sary saghym noqat etip kórsetken búldyr qimyl әuelde úzay jónelgen sekildi bolatyn. Kóldeneng týsken ózge san porymdy adyrshadan bólekshe biyik kóringen qoshqar túmsyq qara shoqygha tayaghanda, arqan salym aldydan odan basqasha jayymen tyshqan aulaghan taghy bir bóten beyne úshyray ketti. Áuelde anghaldyq istegen kýshik basqa bir túsqa jónep bergen sonyng artynan it sarym uaqyt ergen son, qalay ekenin kim bilsin, kilt búrylyp búrynghy sorapqa qayta tartty, әlgindey emes, denesi jenildep serippeshe sekirdi. Kóp úzaghan joq, bayaghy tanys qarasyngha qayta kezikti, mineky tipti týlki jýnining ysqyrghan dauysy estildi. Taghy sol qonyz iyis túmsyq jardy. Ózin qayray týsken, adymyn sarjan boyy tastaghan tas minez qyran, sasqalaq bitken týlki jaza basyp bir búralannan óte bergende tóteley soghyp bir shalyp ótti. Biraq anghaldyq istedi, jattyqpaghan qandykóz Aqtúighyn tayay bergende ózine mýlde tanystyghy joq dala taghysy kilt toqtay qaldy da, kishileu kózderinen qulyq oinatyp ózining sabalaq qúiryghyn qoqityp aldy, tisin syqyrlatyp túra qaldy. Onyng da bar aibary jendi bilektey qúiryq bolghan song tazy aldymen auzyn soghan salyp edi, týlki sonshalyq tezdikpen bir jaghyna búray tastady, kýshik óz ekpinimen tonqalang asty. Ornynan túrghansha shylbyr salym úzay jóneldi.

Jer soghary men moyyn týbine ónkey úsaq syqpa jabysa qalghan Aqtúighyn búl joly órshelene tiyisti. Aldymen aghyndap baryp týlkining aldyna shyqty. Keyin artyndaghy attygha qaray tyqsyrdy, oraghytyp kelip bir shalyp qaldy, búl joly búltaq qúmar ailalynyng tarlan qabyrghasynan týbit týbi aq shulan bolghanymen úshtary qyzarang tartqan bir uys úlpa júlynyp qar ýstinde qaldy da, júqaltang aq kóbik jer ýstin shúbarlap shenber tastaghan ýlkendi-kishili súr soydaq iz týsti. Endi ózi de entigip boldyra bastaghan jas arlan bar kýshin jidy da moyyn týpten qapsyra tistep alyp úrdy. Ózinshe ol daghy bir týkpirding azulysy bolghan song jenil arsyl bayqatyp Aqtúighynnyng túmsyghynan bir qauyp ótti. Yzasyna ot týsken, artyndaghy aighayshysyn demeu tútqan dýley kýsh iyesi, endi qúlaq týpti qapsyra tistedi de eki silkip astyna basty, gýrildep kep alqymynan aldy, art jaqtan yrsyldaghan at tanauy men aighaylaghan adam dybysy estilgende qan satala kóstek túmsyghyn týlki jalbyratqan Aqtúighyn alar jauyn jayratyp bolyp kýrtildegen syqpa qardy asap jatqan. Endi mine ol úzynsha sabau qúiryghyn búlghap qoyyp solay úshty, quanghan balasha arsalang qaghady, әueli qynqyldaghan sybyzghy ýndes qylyq bayqatyp attyng tanauyna shapshyp edi, әnsheyinde sauyryna shyqsa da bylq etpeytin qazirding ózinde jany qinalyp kele jatqan ón boyy aq kóbik at qúlaghyn jymyrandatty. Aqtúighyn jylqynyng bir qyrynan kelip әli attan týsip ýlgermegen iyesining ýzengiligine shapshydy. Sóitti de aq júlyq tartqan mayjyltyr kón etikting úshyn qas-qaghym uaqytta sulap ýlgerdi. Sol sәtte etekteri dalbyrlap qol-ayaghy qaraday erbendegen dal kónil pende, jyrta qarys erinderin qayshylap jiberip at ýstinen qarghyp týsti.

Ang balasyna bitpegen asa bir qaghylezdigin, әdisqoylyghyn, jýiriktigin Aqtúighynnyng aqsighan tórt tisine sorghyzyp tynghan son, óli jýni biltelenip qalghan asa baghaly oljadan búryn, qojayyn túmarshalanghan qara qyrtys etining quysyna sarysu irkile qalghan jaraly túmsyqqa alaqan tiygizdi, artynan shyghynqy kelgen tóbe sýiegining qayratty qysqa jýnderin sytyrlatyp erinbey-jalyqpay sipap qoyady, әldenelerdi aityp kәukildedi. Sóitti de bir siraghyn býginkirep baryp shala kerilgen qalpy jan ýzgen, ýlkendigi qúnan itke jaqyn arlan týlkige sespen qarap alghan song bir týrli sabyrsyz beynede artyna búryldy. Qorjyn ishinen bir kesek pisken et shyghardy, auzyndaghysyn Aqtúighyngha tastap әldeqanday emirendi.

Aynalasyndaghy qybyrlaghan jan iyesining oppasy, úly taudyng bir quysyndaghy jer qystaudyng tóbesinde sorayghan qaz-qatar aghash qadanyng ýstinde, bileulep soyylghan, ishine eski jasyq shóp tyghylghan, ózining tiri kýndegisinen de juandap kerilgen, sonan song iylenip uqalanyp qyrylyp jonylghan qyzyl kýreng týlki tymaqty kiygen song sol ónirlding jigit ataulysy Haua Atanyng qazirgi úrqy kóktemdegi kýili búqasha sidang qaghyp auyl-auyldy kezip jýrdi.

Dәl sol bir alghashqy aqsha túsynda, týlen tauynyng osynau bir túghylynda, syrttay qaraghanda ózara otaspaytyn eki ayaqty men tórt ayaqty hayuan arasynda bir týrli jaqyndyq sezim bayqaldy. býkil ishki dýniyesining mol jartysyn jauyzdyq, paydakýnemdik, menmendik ataulynyng qalyng bújyr bezderi siregen pende balasynyng boyynan tótenshe bir túraqsyz shalqyghan ot sekildi meyirimdilik búrq etti.

kýzding týngi suyq yzgharyna boyyndaghy ystyghyn aldyrghan, dalada túryp әndetken sol kýngi olja iyesining juan daysy irgede túrghan jartasqa soghyldy. enkeyistegi aulagha taghy bir jasyryn lep sebildi:

- Pendeshim, sen daghy sonday bir әtuәrsizding birisin, óz qúlqynyng ýshin jýgirgen hayuandy qyzyn alghansha iba tútatyn qaynynnan artyq kóresin. Alysta tosylghan shýldir ózen, tola bastaghan su saryny.

7

Aqtúighyn auyzdanghan alghashqy jyl aldynda tolassyz jaughan janbyr suy әbden terendep singen jer betin tútqiyl qauyp ótken qatty suyq shegenektep tastady. Tong qalyng jýrdi. Onyng ýstine ýskiriktep eki júma boyy torghay bastap qar jaudy. Býkil dala aqsylau jylmaghay boldy da shygha keldi. Búta basy iyilip etektep ketken kók yrghaq múz syqpanyn kótere almay mayysyp jerge qabysty. Áueli tal basynyng ózi, aq týnilik jamylyp say jylghalardaghy ýrdesin ýstine at maltyghyp ombylap jatty. Ejelgi jasyryn til janghyryq iyesi búl kýnderi ainalasy morlanyp túmshalanghan, úshar basy buazyp doghal tartqan súr jartastyng ón boyy torghay arbaghan jylanday buyntyqtap kýp bolyp isinip túrdy.

Búl kýnderi dәuleti dәurendegen, kiyeli tabighat ataulynyng bir púshpaghyn jalghyz kemirgen taulyq ýshin osy bir ýlken qyzyq esepteledi.

Qar astynan qara týiir dәn, quraghan bútanyng býrshigi syrghasyn tappay ashyqqan song túla boyyn suyq alyp etteri ayazdaghan sarbauyr kekilik pen kersaghal shyl degening sol tau payghambarynyng shulaghan úrqy ýiirimen ústap, kópirgen jýnderin dirildetip júlyp ýiitip jatty. Qyzyghy mynau boldy.

Ózge ang ataulynyng bәrinen búryn kózge týsetin, jyl sayyn ózen boyyndaghy aq úlpa qar ýstin temiretkilep taptandy jol salghannyng ýstine, kisi qyzygharlyq ónkey sary monshaq kebir qilaryn óz sýrdegine shashyratyp tizip tastaytyn qoyan ataulyny, osy bir әlsiz, jýreksiz momyndy Aqtúighyn qynadyy qyrdy. Qay-qaysysyn eki atpaydy, kópirgen qar ishinde ýsh sekirip baryp kómilip jatqan jerinen mayaday baqyrtyp shaynaydy da, ong men solgha kezek silkip bayaghy sol sodyr taulyqtyng kónilin tauyp jatty.

Átteng qyrsyq-ay deshi, әnsheyinde jazdyng kýni yaky qar atauly júqalang týsken zaman bolsa ózine әdeyilep súghyn qadaghan qús ataulydan basqagha shaldyrtpay zymqar edi ghoy, shirkinder, zәudeghalam ózgelerden quyndy kórse jynoynaghynyng ainalasyndaghy tanys jýlgeden búltaqtay sekirip ashylghan aranynan qútylyp-aq keter edi ghoy. Tipti sonday bir úshqyr qimyldy zordam nemeler tyqsyryp kele qalsa, bir týp shengeldi yaky tikeni týbine bitken baqal dolanany, it túmsyghy ótpeytin sary aghashty bolsa da ainala qashyp sýrindiruge, әueli qaydaghy bir shúghyl búrmaly pyshaq qyrly tasy bar әngekke soghyp bәlemning ózin qanqyldatyp zapylaugha bolady ghoy. Biraq búl joly búl aumaqtyng qaraday qausaghan qoyandaryn Aqtúighyn týgelimen jýnshe týtti.

Irimshik isti qoyan soqtasyn auzyna búiyrtpaghan song bir týnderi Aqtúighyn úrlanyp qana esikten eppen shyqty. Ayaz úrshyghyn siregen aighayshyl qalyng mosqal taqtay esikti sanlaulap qana ashty, byik tabaldyryqtan yrs etken ýirenshikti ýnin de shygharghan joq. Oqsha zulap ózen boyyna bardy. Alystaghy biyikten qúlay jortyp oyandy sipaghan qyzyl ýskirikke túmsyghyn sozyp iskep kórdi. Qaydaghy bir týtinnin, kónirsigen qoranyn, әlde bir kýiik bayqatqan qalyng qospa ishinen ýirenshikti ýienki júpar lep búrq ete týsken song sol sarynmen az jýrip edi, aitqanday-aq ózen boyynan qabyq kemirgen jalghyz dara aqsaghym kózining qúrtyn qozdyrdy. Yrshy jóneldi, bayqausyzda endep qar jasyrghan tasqa soghylyp aunap týsti, taghy zymqady, qoyan keshe jýrgen qyzyl seng ýstimen órley úshty, búttary jan-jaqqa ketip tayyp týsti. taghy da taqymday jóneldi, ózining ýirenshikti qalyng iyir jymymen qashqan dala perishtesi kәri bútaqtarynyng syrty qobyraghan juan aq terekting týbine kelgende adastyryp ketti. Arly-berli aiqaylap Aqtúighyn az jýrdi, sonan song qúiryghyn qoyqityp buazyghan jym terekting shirigen ózegine túmsyghyn tyqty. Sol-aq eken, úzynnan súlay jabysqan quystaghy zildey auyr kókshe qoyandy bajyldatyp alyp shyqty, silkiledi, janyn shygharyp shaynady, qatyrlatyp sýiegin kemirdi, tipti әudemning ishinde etsiz júqa terisi jalbyraghan qoqa basyn qaldyryp kekirelep shygha keldi.

Qaydaghy bir kýiik tatyghan qonyrsyghan tyshqan iyisinen kónili ainityn týlki men qarsaqtyng qara qúrym etindey emes, uyzsha ýlbiregen mynau bir júmsaq jasyq Aqtúighyngha asa dәmdi sezildi. Orman ishin jele jortyp qarauytqan túraghyna bettedi. Taghy da әlgindegi dabyrdan, qoyannyng jan ýzerdegi sýiek qapqan bajyldaghan ýninen, tynyshty búzghan tosyn qimyldan shoshyndy kórgen týn qúsynyng qonqu aralas bóten dybysy, arasyna qalyng múz qatqan song ýstine su jýgirip astausha saydy kernegen aldy bógeu alapty titiretti, taghy sol jayau janghyryq, adam túrghan aulagha sebiledi. Qorqaq bolghanymen bauyrymdaghy qútymday kórushi em, ony da qúrtugha ainaldyn, kiyelining birine soqtyqpasang edi, onyng bylbyraghan torghyn etine qúnyqpaghanyng abzal, aqyly kem bolghanymen arghy atang alyp edi ghoy, nәpsindi teje!

Alysta eki jaqtaghy biyik jotany múz sireulegen su saryny.

8

Búl kýnderi qasang etteri irkindi bola bastaghan, ezuligi qúlaq týpke sozylyp úzarghan, syrtqa tebinki kózderining oimyshy jarlauyt tartyp, auzy qandana týsken Aqtúighyndy sol bir zordam kýsh, jaz bolsa jer taghysy emes, aspan serisining ózgeshe týrine, әlde qalay qanatyn taldyryp úshyp kelip bógde bir elusiz asa qiyn qúsqa auasha kólshik yaky onaylyqqa jat iyisi ayaq basa qoymaytyn shymyrlaghan iyirim ortasyndaghy aralshagha úya salghan kókqútan men tyrnagha salyp qyzyghyn kórdi.

Bәrinen qiyny, qús atulynyng kelbettisi, kók erkesining ana týiesi, dala sәni bolghan osynau tauly ólkening ara-túra úshyraytyn jazyqshasynda man-mang basqan bir top qaz taban duadaq bolushy edi. Sol shirkinning ózinde qúrtyp tyndy. Júmyrtqanyng pisken sary jemigi ispetti búlshyq etterin býlkildetip kóz kórim jerge deyin jer ýstinde synapsha syrghityn túraqsyz dala tobyghyna dәnikken ozbyr, astyndaghy toghy qashqan úshqyr atyn janyp jiberip, eleusiz belegir astyndaghy jayylyp jýrgen duadaqqa búghyp kelip tap berdi. Kýmis qarghynyng qospasyndaghy úzynsha shyghyryqqa iluli syptyghyr qayys shylbyr da bosap sala berdi. Jusandy jazyqshada óshkin shang kóterildi. Ekeuley úmtyldy. Aldymen at ýstindegi maqúlyqtyng ózi auyr deneli jayqabyr, dalanyng aqtoghanaghy, әuelde sekektep jorghalap alghan song bayau kóterile bergen duadaqtyng birin shalyp ótti. Qolyndaghy shyp etken әldenemen jýnin dodyratyp úryp týsirdi. Ot ornynday jerding shóp basyn alaulap aq mamyq úsaq jýn shaldy. Dәl sol sәtte arany ashylghan Aqtúighyn da endi qalghannyng ekeuin birdey anaday aulaqqa irkes-tirkes júmarlap jatty. Jalghyz ghana boz noqattanyp úzay bergen sau qalghan ekeuding qanqyldaghan qazgha da, ýirekting bydyq ýnine de úqsamaytyn juan qarym qanqyly estildi. Alysta boz seleuin endi kýltelegen juan týpti qyltannyng úsaq týkti shashaghy eleusiz ghana silkinip túrdy. Bar ailanyng atasy óz qolymen úryp týsirgen oljasyn asyghys-ýsigis bauyzday salyp qanjyghasyna baylanyp jatqanda, úshtary doghal keng etekti, juan qauyrsyndy jýnshe búrqyratqan Aqtúighyn, eki duadaqtyng songhysyn júlmalap jatty. Tabanymen tirep túryp, jauyryn sýiekterin kýrbiytip alyp ýsh-aq tolghady, úzaq qylghyndy. Qol tumasyn әdeyilep ash ústaghanyna ókingen iyesi at entiktirip jetkende, qandy ezuin úsaq mamyq qauyrsynyn jýlgelegen Aqtúighyn eng songhy bújyr sirne júmsaq siraqty, qalaqsha basyn eki jaqqa kezek tónkerip kirtildetip shaynap jatty da, kәpersiz erkelep ýirengen minez bayqatyp iyesine qynsylap qoydy. Biraq keyigen bir týrli zeku ýn shyqty. Sol-aq múng eken. It ensesin týsirip kózin joghary tónkerdi de, ayaghyn narau tastap keyin shegindi.

Álginde ghana asa bir arsalang minez bite qalghan kinәmshil beybaq osylay jasy berdi de, bauyr jýnderi bileziktenip búdyr beldeu tartqan juan doghalsha tartqan túmsyghyn anda-sanda kóterip qoyyp tiri jatqan duadaqty iyesi bauyzdap bolghansha, shylbyry shúbalghan at aldynda narazy kózin qiys tónkerip úzaq jatty, sәulesi synynqy kózderin júmdy.

Osydan kóp úzamay Aqtúighyn aspan qúsynyng taghy bir aitaghyna úmtyldy. Sol bayaghy zil qara dәu jartastan qiys alystaghy ejelgi bir qyrman basynan qashan da ketpeytin bir júp tyrna jýretin. At ýsti búgha jýrip bir tasany órley soqqan jeljúmyr, tóniregi iyneshe tatyrangha júmyrtqa tastaghan, kókshulan qarasaghal týz keruenine Aqtúighyndy tap bergizdi. Tas laqtyrym jerden saghymsha jarq etken jýirik «ә» degenshe bireuin ilip týsird, seriginen aiyrylghan synar tyrna ýsh kýn boyy úzaqqa deyin ýy ailanyp shyqpay qoydy.

Aynalasynyng aq shanytyn shygharghan on segiz myng ghalamnyng tәnir solay jaratqan ónkey tajaldy, qús etine qúnyqqan song bir-birimen torghaysha shaghylysty. Kýnder óte kele búl ónirde ózderi de ónkey kók doly, dala bezer, jemsauyna temir týsse de eleng ghúrly kórmeytin, ózara qyrqysqysh, qan shengel, qús tanday qalyng kemtar bir top pende qara qúrtsha órip jýrdi.

Jazdyng qonyr samal typ-tynyq týni mýlgiydi. Qaranghylyq qonlanyp solayghan sayyn jaydaq qystau artyndaghy tóniregi topyrdan tozghan, úshar basy sidalanyp jalanashtana týsken qushyq etek, aspan týiregen nәn qara tas alasara týsti.

Synarynyng iyisin qughan jalghyz tyrna tóbeni qalqyp tyraulap ótedi. Taghy bir janghyryq jasyryn kýbir shyghady. Irgede irkildegen su saryny.

Alma kezek dýniye, erteng adam sening basyng keler tym úzamastan... aspan jýzin kók týtinge, jer qabatyn qangha boyaghan búrynghydan jýz ese qaterli kólemdi qyrsyqtyng tumasyna, yaky auyldar-qalalar boyynsha týtini týgel óshken ótkir obanyng taralmasyna, sende sóitip synarynnan mýldemge aiyrylyp, úrqyng úyada jusaghan kýn tumasyna kózing jete me, adamzat!

Irgedegi dolylana kópirgen, eki jaq jonnyng biyik jaqtauyna kýrt órlegen su saryny.

9

Qolyna, kózine kóringendi qoyyp kóldeneng qyrqanyng astynda, qaydaghy bir laqtyrghan iyne sinbeytin samsyghan nu ishindegi iyisten sezip, ýstinen jazbay basatyn qyran týsken, ózine jeterlik oljany kórgen song qanaghat tútatyn ata niyetining azghyndasy, sol yndynsyz bortighan qysqa siraqty, ónkey qúj moyyn sireu, jondarynyng qylyshy jalsha taratylghan bir ýiir kók bórte borsyqqa jolyqty.

Kýndiz bolatyn, aldydan ysqyryndy bóten dauys bayqaldy da, astyndaghy at ýrikti, sóitkenshe bolghan joq, ýlken-kishili týie keneshe toqyrandaghan jayylystaghy borsyqtar boz qaraghan ishinen úitqyp shyghyp, oiystaghy astyn su orghan quysqa qaray josyldy. fyaghyn andyp basatyn tau jylqysy qamshy tiygen son, kedir-búdyr úsaq oppadan sýringen joq. tyqsyryp quyp jetti. Etekti qu túyaghymen әldebireuding may basqan denesin bylq etkizip janshyp ótti. Taptandygha jolyqqan jansebil hayuan eleng qúrly kórgen joq. Sýiegi synghandy qoyyp etteri de auyrmaghan sekildi. Aq tandaq salaq bauyryn jarq etkizdi de, ornynan atyp túryp búrynghy betalysyna qaray qúnjyng qaghyp úsha jóneldi. Dәl osy tústa kesek deneli, qylshyqtanghan jalshasy bar arlansha ysqyryp arttaghy dýbirge aibar jasady. Tipti qyp-qysqa úrugha da ebdeyli qayyng soyyl jonyna tiygende, keninen búrylyp alyp tisterin aqsityp at bauyryna shapshydy.

IYesining qinalghan jәne keyigen, namysy qozghan, әueli azdap jýreksingen, jalghyzsyraghan túsynda әlginde ghana kóz jazdyryp ketken Aqtúighyn jetti. Aldymen etekke úrshyqsha ýiirilip qúlay soqqan tas sekildi ekpinimen borsyqty bir soghyp ótti. Tisin daryta almady. sonan song qayta qarpu kórsetti. Gýrildep kelip auzyna týsken baqal siraqtan qapsyra tistep alyp úrdy. Bir tústa shoshqa porymdy shekene qorbang dene de tazyny qanq etkizip qauyp tastap bayaghy sol ózine әbden qanyq in jaqqa eki attady. Aqtúighyn aldyn orady. Sonynda aldy-arty qamauda túrghan borsyqtyng ózge emes, jan jeri eng osal júqa jaralghan qauipti mýshesi – qara túmsyqqa soyyl tiydi. Esengirep baryp qúlap týsken dýleydi Aqtúighyn erkin júlmalady. Ádetinshe ózge úly denening terisin syzbastan qysqa siraghyn qyltyndatyp úzaq alqymdady. Mine osylaysha, búl ónirde Aqtúighynnyng ayaghy jetpeytin jýirigi, auzy tiymeytin any qalmady. Tau arasyndaghy súr taqyrdyng qara qúiryghy, jalama kerding arqary, mýiizderi arbighan tau tekesi osynyng barlyghy sharbysy aqtarylyp shabynan jarylyp jatty. Osyny kóre qalghan jemtikting jasyghyna, ystyq qangha dәndegen san-sanaqsyz ózge it atauly da solay istedi. Býkil dala qan sasydy. Kýn kózin qúnqyldaghan qalyng qúzghyn qaptady da, adam panasyn qylghan ýy ataulynyng sóresi qara kemik ang etin kótere almay mayysyp túrdy.

Su saryny, irgede taghy da sol saqau janghyryq.

- Al endi pendeshim, sanap tauysqysyz jyldar boyy erkine qoydym. Esey sony eriguge, tótenshe bir úshqyr damugha, jer әlemnen basqa da qiyrdaghy jaralmyshty býldiruge jetti.

Asyqpa, ailasy aldynda... óz tentegimdi ózim tiyamyn. Eki jaqtaghy tau órkeshi aldyndaghy zәulim alyp ker jartasty tityqtaghan kók doly su dauysy.

10

Ar jaghynan alystaghy aq qarly taudan qúlaghan ýlken ózen, tau sýiegin qatyrlatyp mýjip kelip aldynan kóldeneng túra qalghan etekti biyik su jartasqa tosylghan. Úzaq jyl arpalys kórgen. Solaysha sýti sorghalaghan tabighat emshegining kól qúrghaghan irkindi sóli әuelde úzaq túnyghanymen, sonynda kópirship tasyghan alapta kýtpegen jerde mynaday oqigha tuyldy.

Týn bolatyn. Qasiyetti jer mýiizining kәdimgi eshkim týsinip bolmaytyn jasyryn kýngiri shyghyp túrghan, ózge boten dybys joq, mýlgigen týnning shyrqy búzyldy, ile-shala ókirgen siyr men pysqyryp kisinegen jylqy shúryly, ozandap baqyrghan eshkining baya dauysy shygha qaldy.

Áuelgi jaralmyshta solardyng ózine ghana búiyrghan yryzdyghy, qaptaldyng qonyr any men oiqyldyng týlki qarsaghyn, borsyghy men búqpa suyryn qúrtudyng syrtynda, óz ýiirindegi bir top qanshyqty, ózge qyrannyng arlanshasyn  tipti in ishindegi bauyryn kótermegen bóltirikti, ejelgi tau perisining túqym-túqiyanyn barlyq esil serigin birden tauysqan Aqtúighynnyng túraghyna býkil iyistesinen júda bolghan, onyng da basy әbden qanghyrghan qúsalanghan, sonan song óz ajalyn ózi tapqan aiyqpas derttke jolyqqan jalghyz kók sholaq, qanghyp kelip qan qaqsatty. Aytargha tili, jylargha kózining jasy joq hayuan kýii qanday ayanyshty, oidaghy zardy tilimen tógip, boydaghy dertti kózining jasymen jughandy jaratushy sol shyrkinderge nege jazbady eken?!

Áueli múqym ýlken bir qaptaldyng әr quysqa ondap-bestep kýshik tastaghan ýiirsheleri bóltiriginen aiyryldy. sol iyisqor Aqtúighyn jeti qyrqanyng qabatyndaghy quysqa timtinip keldi de sonyndaghy jer ýstining jemirin ýstinen týsirdi, in auzyndaghy ónkey terisi sypyrylghan tyrjalanash shala-jansar bóltirikter jusap jatady, ondayda ozandap úlidy, jer tarpidy. Birining auzyn biri jalap emin-erkin shulaydy. Sóite jýrip taghy da dala jortady, jorta jýrip andaugha, ajalgha jolyghady, qúryp bitedi. Aldymen sol Aqtúighyn qaghuyldap kelip qaydaghy bir jan jerden oryp jiberedi de, sonyndaghy andushynyng myljasyna tastaydy. Taghy da solay bola beredi. Áueli ózgening ýiiri, onan song ózining toby birden-ekiden azaydy. Jylda kóretin kýni solay bolghan song arlan sonynda ózi jortyp tauyspaghan shetsiz jer ýstinde jalghyz qaldy. Onyng basyna solay bir zaual tudy, әbden mazasy ketip zerikti. Kýndi týnge jalghap ozandap túryp tolassyz úlidy, sherge toly býkil ishin qúsa kernep dónbekshiydi, arly-berli aunady, arsyldap túryp aidalada jalghyz ýrdi. Sóitti de sonynda kózine kóringenge auzyn saldy, qatyrlatyp tas kemirdi, ormannyng qabyghyn shaynady tipti tóbesinde úshyp jýrgen qúsqa shapshydy. Kerek dese yzyndaghan shybyndy da saq etkizip qaghyp tastady. Solay úzaq kýn ótti, ózining ash-toghyn da sezgennen qaldy, sóitti de qúlaghy shulap kózine qan qúiylghan, býkil júlyn-jýikesi әbden saldyrap qapalyqta qara qúsy irindegen sәtte qútyryp tyndy. Qúlday jortty, jorta jýrip Aqtúighynnyng meken-túraghyna alghash úiqyda kelip tiyisti. Qimylynda, býkil qozghalysynda tótenshe asqynghan uyttan syrt bólekshe ólermen shiryghu bayqatqan doly, әudemning ózinde ong men solyn jayratyp saldy. Tónirekting tórt búryshy qan sasydy. Qong etteri oiylyp tastalghan, kózi jәudiregen shalajansar jylqy, júqa shaptan doldana ýngigen sol bir suyq túmsyq ishki ókpe-jýregin suyryp әketken siyr, arqansha shúbatylghan ishek-qaryndary shúbyra shópke bylghanghan eshki men qoydyng buy búrqyraghan jemtikteri әr jerde sereyip jatty.

Say-saydyng quysynan әldebir daual týbinen qyzyl óneshtep totiyayyn týsti shóp nili sorghaqtaghan, qyryldaghan dauystar shyghady. Áuelde qapersiz bolghanymen artynan qalyng qiqu shygharghan ýirenshikti doly kýshke qasha jýrip jaltarys jasaghan dala jyrtqyshy arynyn basyp múratyna jetken tústa taugha qaray josy jóneldi. Artynda saghymsha qúbylghan aq noqat bayqaldy.

Búl kýnderi birneshe qarbasqan, barshyndaghan kezinde talay arlannyng sonyna týsken qartang tazy jay qozghalghanymen, qalyng qansoqtanyng ishinen shyqqan shonaydyng sonyna myqtap týsti, úzatqan joq, bir qyrqada quyp jetti. Áuelde óz aghynyna ie bola almaghan Aqtúighyn sarghalang tartqan bauyr jýnin búta taraghanmen, kók targhyl jelke jýni ýrbiygen dýbir ayaqtyng aldyna ótti. sóitti de tez qayyrylyp kóldenennen kiyip әketti. Jalghyz ret qana ars etken dauys shyghardy da yryldap qana túra qalghan jasqanghan arlannyng juandaghan moyyn týpten oray soghyp júlyp ótti, ashuly tarlannyng ózi de sonshalyq tezdik istedi. Aqtúighynnyng tarlan qabyrghasynan qauyp ýlgerdi, qatty bir qanqyl shygharghan tazy da qayta qoyghan joq, arpaq-túrpaq alysa týsti, әuelde ekeui artqy ayaqtaryn sergek ústap tik týsti. Sybaghyzyp terlegen jýnderi jasynqy qoltyqtaryn jazyp jiberip birin-biri soyghylaghan qúlaq týpten kez kelgen jerden azu salysty, sonshalyq kóz ilespes shapshandyqpen birneshe ret alma-kezek aunasyp túrdy. Sóitip olar iynege shyqqan song әp-sәtting ózinde bar qayratyn bir-aq júmsady, silesi qatyp әbden sharshady, qimyldary barynsha tartty, bir sәtte arlan Aqtúighyndy júlqyp tastap qasha jónelip edi, býktelip týsken jerinen tez túrghan Aqtúighyn shonaydy tirsektep bardy da qyzyl asyq túsyndaghy múryndyq sinirding ózin әdetinshe qapsyra tistep qyryldatyp shaynap ýlgerdi, tipti qanyn sorghalatyp oiyndy etting úshyndaghy dogha taramystyng ózin short qiyp tastady. Ynyrsyghan qorlyqqa tózbegen ayanyshty ýn estildi. Taghy da et qyzuymen arqan boyy symp ete jónelgen jaraly dala jolbarysy kóldeneng kezikken jansebil seke tasqa jonyn berdi de óz jarasyn ózi iyiskep shonqiyp az túrdy.

Typ-tynyq mylqau týn ishinde sol bir jartastyng ókpe túsynda Aqtúighyngha búryn-sondy kezikpegen ýlken bir ór keudening jan alyp, jan bergen dýbirli jaugerligi jýrip jatty. Býkil denege bar es qatar bolghan, kesek tamyrlarynan qan sorghalaghan kók sholaq ta tosyn jolyqqan mynau bir jan alghyshpen myqty alysty. Álde de kez kelgen jerden qauyp ýlgerip silkip tastady.

Degenmen búrynghyday emes, osy bir bógde súghanaqtyng súrqy kete bastaghan sekildi. Qozghalysy baranday, denesi auyrlay týsken qúrghaq aibargha kóshti. Úshtary qaraltqym taqyr qylshyqty jýni jandana qalghan bet terisin kýrbiytip órshelene tiyisken Aqtúighyngha yryldap qoydy. Qoy silekey torlaghan qara iyrek ezuin sozghylap, úzyndy-qysqaly tisterin betkeldi saq etkizdi, býkil dene quyrylyp býrise týsken ón boyy qan silekey.

Bir tústa kókjal әbden qaljyrady, boldyrdy. Ortasy oiqyl, sala qúlash, jalpaqsha tilin salyp jiberip silkindi, qúlaghy shulady. Mayqúlaqtyng túsynan soyyp týsken tazynyng tisi dýniyening bar sayrany eki kózding birin, qabaq etin qosa soyyp aghyzyp týsirgen.

Az ayal jasaghanymen qayraty barghan sayyn solghyn tartqan arlannyng moyny qyljaqtap bosay bergen túsynda denesi syptyghyr Aqtúighyn gýrildep kelip tap berdi. Búl joly dәldep túryp qoqa kenirdekting ózin azulap oryp tastady. Barlyq tynys buyldy.

Endigi sәtte jýktey ghana shoqy tas týbindegi arlan búlynghyr tartqan jalghyz kózin órshelene júlqylaghan Aqtúighyngha aqyrghy ret bir tónkerip diril basqan denesin bayau ghana qúrystyra berdi.

Ózge ang ataulynyng bәrin qoyghanda qasqyr ataulymen san ret júlqysqan Aqtúighyn ózine siyrek kezikken mynau qandy azudyn, әdette týiening qatty terisin pyshaqsha soyghylaghan auzynan ógiz soqsa da úshyryp týsiretin apay tós keudesinen qyzylqúrym qan sekirgen aibarly kózderinen әueli soyylsha tiyetin sholaqtau, salmaqty qúiryghynyng ózinen seskengen joq. Jýrek qanyn da, eti men terisin de ózge qasqyrgha úqsamaytyn bótenshe bir iyis bar, ol daghy nazaly jalghyz qalghan búl ónirdegi ata jaudyng eng songhysyn osylay kergiledi, júlym-júlymyn shyghardy.

Taghy sol typ-tynyq týn, kók jýzin astarlaghan súiyq bualdyr túmsha múnar bayqaldy. Aryda tat sýngisin ústaghan shegening jyltyr úshy sekildi ónkey óshkin júldyz ortasynda tóniregin qabat-qabat әrtýrli shenber sәule qorshaghan tútylghan ay alqidy da, mynau qym-quyt tirlikke birtýrli ýrey bayqatady.

11

Osydan artyq-kemi joq 40 kýn ótken song qyryq birinshi kýnning týninde, dәlirek aitqanda, aqshulan arlan oiran salghan sol minuttyng tolghan sәtinde    búl ónirde adam balasy búryn-sondy estip kórmegen súmdyq oqigha tuyldy.

Býkil daladaghy endigi qalghan tirlik, jan-januar týgelimen qútyryp jelikti, shetinen jyndandy.

eng әueli sol joly qútyrghan aqshulan shonaydyng tisi denesin soyghylaghan, bar uytyn  ol daghy ata jauy Aqtúighyngha tókken, sodan song jaraly bolyp tez jazylghan tazy oqys minez shyghardy, aldyna kelgen astan jeridi, búrynghy qút bóstegining ýstinen jerip dalagha jýgirdi. Moynyndaghy qarghyny ayaqtarymen kezek tyrnalady da, kýshtep túryp sypyryp tastady. Sonan song jiyi-jii týshkirip aldy da albaty dala bezip az jýrdi, әitse de nege ekeni belgisiz, bayaghy sol nәn jartastyng seke basyna shyghyp taban astyn iskeledi, onyng tereninen, arghy qatparynan әldeneni sezgendey iskelep aldy da, tabanyna týsip biyikke boy sozdy. Oraylyghyn jaralap sýzgiledi. Shәuildep ýrdi, sonyng ózinen de azdan song tayqyp shyghyp, óz úyalastarynyng kýl-kýmirany shyghyp әldeqashan shirigen zamanghy sýiegi jatqan shúnqyrshany túmsyghymen týrtkiledi. Qúshyrlanyp túryp iyiskedi. Ishine jylan týskendey dónbekshidi.

Sendelgen Aqtúighyn endi aldyna as, auzyna qant tastap jadylaghan aqy iyesin izdep baryp kók baltyrdan qatulanyp túryp oryp-oryp jiberdi. Sol tústa ózine búryn-sondy bayqalmaghan doly kýsh bitkendey boldy, tipti shynyn aitqanda, búryn-sondy tisi tiygenderge búlay qatulanbaghan sekildi qimyl bayqatty.

IYesin súlatqan Aqtúighyn ýy ishinen, qaydaghy bir hareket, qimyl manynan izdep jýrip ýlkendi-kishili eki ayaqty mashayyq bitkendi, ózderi de sheginen shyqqan esirik delqúlylardy shetinen qauyp shyqty. kez kelgen jerden oryp tastady, betkeldi talady. Sonynda sol qojayyn iyesining mal ataulysyn da aman qoyghan joq, kóz ilespes shapshandyqpen olardy da emin-erkin tisteledi. sonynda dәrmeni qúrydy, kózine kóringendi bir-bir sýzgilep baryp songhy tynysyn toqtatty.

Isting aqueti bylay boldy:

Qasqyr bolsa da qasyndaghy qabaq sýzisken qanshyghynan, bóltiriginen, qaran-qúrang dosynan, ózge ýiirlesinen, qysqa bir bókterdegi barlyq túqymynan aiyrylyp kýni qaranghy soqqan qapy kórgen, úiyghyp, ulasyp-shulaytyn, úzaq jortuyl sayran kóretin tóniregindegi bar qyzyghynan aiyrylghan song qútyryp jyndanghan aq shulan arlan boyyndaghy bar dertin, zaryn, qarghysyn Aqtúighyngha tastap berdi. Ózindik kiyesi bar, adamzattyng alghashqy serigi solay derttendi. Arghy pirlerge jan ashyrlyq tanytqannan bergi itpekke týsken songhy kýnәning esesin ol daghy qayyrdy da, solardyng ózin de ajal silekeyimen búlghady. Sonynda sol ónirding úzaq dәuren kórgen, әmirin әlemge jýrgizgen adam ataulysy da aqyl-esten aiyryldy. Áuelde olar da qyzynyp titirendi, týsinde shoshyndy kórdi, býkil tamyrlary qaraday shaqqylap, milaryn kóbik kernedi, kózderine qan toldy, auyzdarynan otaulap silekey atqylady, aqyrynda jyndandy bәleler! Birin-biri kez kelgen jerde myljalady, qasqyrsha talasty, it bolyp úlydy, týlkishe qúbylyp, qarsaqsha shәuildedi. Áli jetkenin alyp úryp malsha bauyzdady, alaqan quysyn ystyq qangha toltyryp tamshysyn da jerge týsirmesten qúnyghyp túryp úrttady. Keude shemirshekterin sókkilep ózderining ýlbirshegin ózderi shaynap qylghyndy. Júp-júmsaq adam sýiegin qatyrlatyp, qandy kemigin sordy. Áueli óner shygharyp dop-domalaq tóbe sýiekti oiyp jiberdi de bújyr-bújyr milaryn shúqydy, moyyn sýiek pen aryq beldemening jigin ashyp úzynsha júlyndaryn suyryp alyp qylghyndy.

Adam degen nemeler әnsheyinde ghana, quyrshaq kiyim ishinde, qalypty tirlik túsynda ghana búl dýniyening kórki bolghanymen, mynaday zaman aqyr túsynda býkil jaralmyshtyng baryp túrghan sýikimsizi bolaryn kim bilgen? Bir top qútyryqtyng tyrjalanash keyipterin, qylyghyn aitsanshy, әlem jiyirkenedi, әli jetkenning quatyn sorghan, kýilengen qútyryq iyelerining әielder men erlerding mauyqqanyn adamdy qoyyp hayuan ataulygha jazbasyn. Hayuan shirkinning nәpsi zaruatyn basardaghy qimyly, búqa bolghanda kýilegen qúnajynnyng әukesindegi keneni, qayyzghaqty, úsaq bórtkendi mýiiz tilimen tarap tazartyp berui, aighyr bolghanda bie bayqústyng úsaq shang túnyghan jalyn tisteleui, әtesh ataulynyng auzyna týsken bir týiir dәndi aldymen mekiyenge tastap berui myna qoyanshyqtardyng qylyghyna qaraghanda әbden oryndy sekildi.

IYә, jasyrusyz ónkey jalanash soraqy tәndilerding mahabbattan, sezimnen, júmsaq mayda barlaudan tam-túm qalmay júda bolghan essiz qylyqtaryn kórgenning kózine qúm qúiylsyn! Mine osylaysha úzaq-úzaq jyldar boy әulie kóringen, talay pәtuә, zan-zakon, ólmeytin, ózgermeytin salt-sana shygharghan bir ónirding adam ataulysy az-aq kýnning ishinde osylay qúrydy. Adammen birge arlannyn, Aqtúighynnyng tisi tiygen mal atauly da sony kórdi. Mal ataulynyng silekeyi tiygen qyrqyndy shóp basyndaghy qútyrynqy, búzylghan iyiske ulanghan ózge maqúlyq úsaq-týiek hayuan da sol zaualgha jolyqty.

Ghalam tirligining san qyzyghy búrqyldaghan sol ónirdegi az kýn ishinde oba tiygendey shetinen jusaghan adam, hayuanat ataulynyng óligin shoqynghan, iyisi tiygen qús, qúrt-qúmyrsqa atauly da sol aurumen tynym boldy. Arghy-bergi zәuren iyeleri asqyna baryp osyny kórgen alaqanday bir quys, әli eshkim bile qoymaghan qútyryq qoynau úzaq jylghy azaptan, auyr masyldan qútyldy.

Áuelgi jaralmyshta solay tenshelgen, birining kýn kórisin birine jazghanymen belgili shekteme qalyby bar, gýldenip-qúlpyrumen zaual ataulyny da bir kóretin tirlik iyelerining tragediyasynan, ónkey býlikten qútyla qalghan sol aumaq kelisip túryp silkindi. Sol-aq eken, ar jaghyndaghy aq qarly taudan aghyp kelip kóldeneng týsken nәn jartasqa irkilgen, kól qúrghaghan, úzaqtan beri jer astynyng taza móldirine, jer ýstinin, aspan astynyng sor tamshylary qosylyp molyghyp ósip otyrghan óli su óz ónerin kórsetti. Ayaq astynan aigha úlasqan tolassyz janbyr jaudy. Alyp tabighattyng bir búryshy qaraday balqyp busandy. Bayaghy molaya bastaghan asau ózen aq kóbik búrqyratyp arnadan asty, sóitti de ýsh jaghyn tosqan eki silem jota men kóldeneng jartasty, qaraday qysylghan tebindi erkin tolqyndar qalpaqsha úshyryp eniske qaray bir-aq josyldy.

Zamanghy nәn jartastyng qúlaghany – omyrylghany múng eken, jeti qabat jer astynan búrq etip týniliktey qara kólenke, tirligi zym-ziya bolghan ónirdi ónmendey jortyp tintinip jýrdi.

Jer ýstine sylqyldap túryp kókqasqa túla tolqyndar jayyldy. Sanap tauysugha bolmaytyn әr qily porymdaghy qalyng ólekseni, qurap sasyghan jemtikti, kýn qaqty qanqalardy, endi kerekten mýldem qalghan úsaq shabyra ólekseni aghyzyp tyndy.

Bir kezdegi pang denesin, qara qonyr tәnin úzaq kirletken, barghan sayyn qalynday týsken lat dýniyeden tazara qalghan tabighat, qalyng mazasyz dabyrdan, qan tógisten, kýndiz-týni tolassyz tobymen tuylyp jatqan jauyzdyqtan qútyla qalghan әulie meken endi eshbir qybyrsyz-qimylsyz úzaq úiqygha kóshti, maujyrady. Qaytalap aitqanda jaralghaly jaradan kózin ashpaghan, әbden mazasy ketip túralaghan, túnjyr ghalam kinәdan tazardy. Myn-million jyldyq úzaq úiqyny kýtken, kózine tireu qoyghan әlem anghary osylaysha rahat tynyshtyqqa kóshti. Biraq tirlik úyasynyng tosyn úshyraghan búl kýii de bayandy bolghan emes. Endi ol ózgeshe kýibeng tirlikti basqasha bir damu sonyndaghy qaytalana beretin tozghyndy, janalanudy ózinen basqa erekshe alystaghy әzirshe tylsym kóz úshyndaghy bógde dýniyeden kýtedi.

Jer-әlemge maza ber, adamzat!


Júmabay Bilәlúly

QHR jazushylar odaghy VIII-IX qúryltayynyng túraqty jorasy, Ortalyq jazushylar odaghy jәne Mәdeniyet ministri, memlekettik az últtar әdebiyet qoghamy, memlekettik ghylym akademiyasy syndy eleuli organdardyng kóp retki marapatyna ie bolghan, memlekettik erkeshe stependiya iyegeri. Qazaqsha ontomdyq, qytaysha alty tomdyq shygharmasy jaryq kórgen. QHR-nyng birinshi dәrejeli jazushysy.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3240
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5382