Qazaqstan Respublikasynyng preziydenti
          Qasym-Jomart Kemelúly Toqaev
                                                                           myrzanyng nazaryna!

IYә, 71 jasynda ómirden ozghan qabyrghaly memleket jәne qogham qayratkeri, ekonomika ghylymynyng doqtory, professor Berdibek Saparbaevty Almatydaghy Abay atyndaghy opera jәne balet teatyrynan aqtyq sapargha shygharyp salghan azaly kýnnen song da zuyldap on kýn óte shyqty. Jiynda Ýkimet basshysy Álihan Smayylov; «Kórnekti memleket jәne qogham qayratkeri Berdibek Saparbaevtyng dýniyeden ozuyna baylanysty qayghyra kónil aitamyn. Berdibek Mәshbekúly úzaq jylghy eseli enbek jolynda lauazymdy qyzmetterdi abyroymen atqaryp, elimizding sayasi-ekonomikalyq, әleumettik-mәdeny órkendeuine jәne ónirlerdi damytugha mol ýles qosqan edi. Qazaqstannyng bedeli men mәrtebesining arta týsuine qajyrly qayratyn júmsady. Azamattyq qadir-qasiyetimen el ishinde qúrmetke bólendi. Sonyna óshpes iz qaldyrghan Berdibek Mәshbekúlynyng esimi men jarqyn beynesi halqymyzdyng jýreginde mәngi saqtalady», - degen Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemelúlynyng kónil aitu jedelhatyn oqyp, sonynan  jeke Ózi men Ýkimet mýsheleri atynan  marqúmnyng tuystary men ot basyna  kónil aitty ghoy. Elimizding tәuelsizdik tasyn órge sýireuge óz ýlesin qosqan qayratkerge qabyrgha qayystyrar búnday tilek sol kýngi barlyq respublikalyq basylymdar men tele radiodan,  marqúmnyng alghashqy kýngi Astanada ótken qúdayy asy men elinde ótken jetisi rәsiminde de aghyn tógin aitylyp jatty.

Búl tilekterdi nege qayta algha tartyp otyrmyn. Men Berdibekpen Besaryq auylynda birge tuyp ósken aghasymyn. Syr Ananyng adal sýtin emip ósken Berdibek 1995 jyly qylshyldaghan 42 jasynda QR Ministrleri kabiyneti apparatynyng basshysy qyzmetinen Qyzylorda oblysynyng әkimdigine ketip bara jatqanda saparyna sәttilik tilep qyzmet ornyna kirgenimde; «Agha, tughan oblysqa basshylyq etu taghdyrgha jazylghan nәsip bolypty. Senim artyp otyrghan el basshylaryna rahmet. Elde onshaqty jyl partiya júmysynda boldynyz, tәjiriybeniz bar, Almatygha kelip teledidarda jauapty qyzmet  jasap jatqanynyzgha da sonshama uaqyt bolypty. Endi sol tughan jerding abyroyyn kóteruge birge baryp tirlik jasalyq-  dep qolqa salghan edi. Tvorchestvolyq júmysty maqsat tútyp otyz jasymda jeti balamdy arqalap Almatygha әzer jetken men;

- Ei, Alpamystyng úrpaghy, sening jolyng mening jolymnan bólek - memlekettik qayratkerlik qyzmet. Búl jolda ónege tútar  jandy izdeseng kezinde  respublikany basqarghan Súltanbek Qojanov pen  Nәzir Tóreqúlov, respublikanyng bes oblysyn basqarghan Sadyqbek Saparbaev (Men búl aghamyz turaly kezinde abyz-aqyn Ábdillә Tәjibaevtyng qatysuymen bir saghattyq vidiofilim týsirgenmin), tiriden túlgha izdeseng Mәskeude otyrghan Núrtas Ondasynov siyaqty el qúrmet tútar aghalaryng bar. Áne, solardyng ómir joly saghan naghyz ónege, sol soqpaqta bol, solar salghan abyroyly  joldy odan әri jalghastyr...- dep rahmetimdi aityp Aqmeshitke shygharyp salghan edim.

Bir tanqalarlyghy - Berdibekting tirshiliktegi osylay bastalghan taghdyry, ony kileng ahualy auyr aimaqtargha, kýrdeli qiyn shepterge saldy. Soghan qaramastan  barghan jerlerining bәrinde ol sol qiynshylyqtardy jene bildi.  Mәselen, sol kezge deyin artta qalghan Qyzylorda oblysynyng el aldyndaghy ensesi jedel kóterilse, jylusyz qalghan Ontýstikke barghanda bilteli  shamgha qarap qalghan halyqtyn  shamy qayta jarqyrady, elding Shyghysyna barghanda jerding shyrayyn ghana kirgizgip qoyghan joq,  últtyq mәsele ushyghyp túrghanyna qaramastan  Leninning eskertkishin bir kýnde alyp tastatyp, ornyna synshy Baqyt Sarbala bauyry aitpaqshy; «Adasyp qalghan Abayyn qoyyp, qauyshtyrdy...». Al batysqa barghan saparynda Aqtóbede qúdayyn úmytqan qúdaysyz qytaylardy qazaq jerinde qazaqtyng degenimen, tilimen  tirlik jasauyna iyliktirdi. Qyrghyz aghayyndarmen shekaralas Áulieata jerine de dýngen men qazaq arasyndaghy lap etken órtti óshiruge jetti ghoy...

Berdibekting qayda jýrse de osynday jan alysyp jan beriser qyzmet maydanynyng basy-qasynda bolghanyn bәrimiz kórdik. Ózi basqarghan bes ónirdi úrshyqsha iyirdi.Onyng osy tirligin  azamattyq kózimen kóre bilgen, «Qúmyrsqanyng tasqa basqan izi Tәnirge ayan ekenin» qashanda aita jýretin, әlipting artyn baghyp býgejektemeytin, jas ta bolsa bas, býgingi kýnning belgili ziyalylarynyng biri, qatarynan oza shapqan belgili ghalym Berik Jýsipov; «Qúm kórpening astynda qalghan asyl sýiegi japangha jalghyz qonyp shyqqanyna mine jiyrma tórt saghat boldy...»- dep bastalatyn «Oy salatyn oiran qaza» joqtau rekviyim maqalasynda; «...Berdibek degen qara kýie jaghyp dattauyna da «qolayly», retin tauyp maqtauyna da siya beretin erekshe túlgha.  Óitkeni, Jana qazaqstannyn, tәuelsiz memleket tarihynyng basynda túrghan eki adam bolsa, sóz joq, sonyng biri - Beken, Berdibek Mәshbekúly!»- dep aghasyna layyqty baghasyn bergen eken. Tize bersek osynday baghany qaraly rәsimde sóilegen qanshama el aghalary men Berdibekti ústaz tútqan shәkirtteri,  býginde el basshylyghynda jýrgen azamattar da aitty. Bәri de elge sinirgen eren enbegin aitady, biraq enbegine oray berilmey qalghan layyqty qúrmetti ataq Sosialistik Enbek Erin  berip qúrmetpen shygharyp salu mәselesinde kelgende tilderi kibirtektep jatty...

Men osy oiymdy Berdibek qaytys bolghan kýni Astanagha jetip, sonda  as rәsimin jýrgizip otyrghan Aqparat jәne qoghamdyq damu ministri Darhan Qydyrәli men asta sóz alghan memleket qayratkeri Quanysh Súltanov pen Qyzylordalyqtar atynan sóz alghan aqsaqal Baqtygerey Dosmambetovterding qoldaryn alyp túryp; «As tizginin óz qoldaryna alyp, ózgege aitugha múrsat bermedinder. Berdibekke Enbek Eri ataghyn berip shygharyp salu kerektigin kótermegendering ondy bolmady»- degen óz uәjimdi aityp, әli te bolsa joghary jaqtaghylargha jetkizulerin ótinish ettim. Ministr «qaza ýstinde múnday әngimeni kóteruge bola ma eken»- degen әngime shygharyp edi, últyn sýigen úlyna qayghyra bilgen halyq pen Ýkimet  óz qúrmetin ómirden ótken jannyng qyrqyna, tipti jylyna deyin kórsetip jatsa ýlken sauap bolatyndyghyn da eskerttim.

Qazir, óz qara basyna bolmasa basqa bireu ýshin shyryldap  qimyl jasay qoyatyn zaman bolmay túr ghoy. Sodan beri on kýn ótse de ol jaqtan jyly habar bolmay jatqan son, Berdibekting asyl sýiegi japangha jalghyz qonghanda 24 saghattan song joqtau jazghan Berik inim siyaqty, sony jalghastyryp  240 saghattan song maghan da osy uәjdi  jazyp, aitugha tura kelip otyr. Nesin jasyramyz, qazir elimizde keybir әdildikti qajet eter nәrseler bir adamnyng qoldauymen ghana  óz sheshimin tauyp jatyr  ghoy. Búl orayda; «... osy jyly әdeby Memlekettik syilyqtyng irikteuinde osy ghasyrda ómirge kelgen eng ozyq dýniyelerding biri  Túrysbek Sәuketaydyng «Jelqayyq» romanynyng orynsyz ótpey qaluy - kónilinde alalyq joq ziyaly qauym ýshin, kózi qaraqty, últ mýddesin oilaytyn oqyrman qauym ýshin ýlken ókinish bolar edi. Túrysbek Sәuketaydy layyqty syilyghyna jetkizu endi Sizding qolda túr dep bilemin...» -dep alystaghy AQSh- ta jatqan qazaq әdebiyetining alyp qayratkeri Múhtar Maghauinning el pereziydenti Qasym Jomart Kemelúly atyna әlem jeli arqyly aitqan uәji óz kezinde qoldau tapqany esime oralyp men de uәjimdi el basy nazaryna salghandy jón kórdim.

Tәuelsiz elimizding bes aimaghyn basqaryp, Ýkimetting jalpygha emes, jalqygha eng qajet әleumettik salasynyng jetekshisi bolyp ómirden ótken  Bekene beriler búl Enbek Eri ataghy óz basyna endi keregi de joq. Biraq el keleshegi ýshin, úrpaq tәrbiyesi ýshin óte qajet ekendigin úmytpayyq.  Tughan halqynyng ruhany damuyna  riyasyz enbek etken qayratker, qoghamdyq kýshter men biylik instituttary arasynda ýilestirushi úitqy bola bilgen  Berdibek osy ataqqa layyq qazaqtyng naghyz marqasqa jigit bolyp ómirden ozdy....

Baqtybay Aynabekov,

Qazaqstan qajylary diny birlestigining tóraghasy, Ilimger- jazushy

Abai.kz