Azghana uaqytta aqparat aidynynan óz ornyn alghan, jaqynda ghana 1001-sanyna jaryqqa shyqqan «Alash ainasy» gazetinen Tileu Kólbaevtyng «Ghabit Mýsirepovting ýsh erligi» atty maqalasyn (31.05.2013 jyl) oqyp, an-tang boldym.
Onyng mәnisi mynau: Ghabenning ýsh erligi jayly men erterekte jazghan edim. Bir taqyrypty birneshe qalamgerding jarysa jazuynda oghashtyq joq, eger avtor sol taqyrypqa jana bir qyrynan kelip janalyq ashyp jatsa núr ýstine núr. Maqala avtory T.Kólbaev myrza tarih ghylymynyng doktory, professor bolghandyqtan sonday bir janalyq kýtip edim. Ol ýmitim aqtalmady. Onyng ornyna avtor mening «Ana tili» gazetinde 2012 jyldyng 1-7 nauryzynda jariyalanghan «Aty anyzgha ainalghan suretker» atty maqalamnyng birer túsynan sózbe-sóz kóshiripti. Men jogharyda atalghan maqalamda bylay dep jazyp edim: 1. «Shildening shilingir ystyghy – tәndi, sayasattyng anyzaq aptaby jandy shyj­ghyryp túrghan әigili 1932 jyl. Kýnmen birge Ghabit Mýsirepovting de jýregi janyp túr. Kónil nala, jany jara jazushy kóp oilanyp, kóp tolghandy. Ashtyqtyng qatty shengeli býrip, qan qaqsaghan halqyna ara týsuge bekingen ol jazu ýsteline otyrdy. Sol kýni shilde aiynyng birinshi júldy­zyn­da dýniyege kelgen «Beseuding haty» aragha birer kýn salyp, Ólkelik partiya komiytetining birinshi hatshysy Goloshekiyn­ning aldynan bir-aq shyqty. Onyng bir danasy Kremlidegi kýn kósem atanghan Mәskeudegi Stalinge de jetken edi».

Azghana uaqytta aqparat aidynynan óz ornyn alghan, jaqynda ghana 1001-sanyna jaryqqa shyqqan «Alash ainasy» gazetinen Tileu Kólbaevtyng «Ghabit Mýsirepovting ýsh erligi» atty maqalasyn (31.05.2013 jyl) oqyp, an-tang boldym.
Onyng mәnisi mynau: Ghabenning ýsh erligi jayly men erterekte jazghan edim. Bir taqyrypty birneshe qalamgerding jarysa jazuynda oghashtyq joq, eger avtor sol taqyrypqa jana bir qyrynan kelip janalyq ashyp jatsa núr ýstine núr. Maqala avtory T.Kólbaev myrza tarih ghylymynyng doktory, professor bolghandyqtan sonday bir janalyq kýtip edim. Ol ýmitim aqtalmady. Onyng ornyna avtor mening «Ana tili» gazetinde 2012 jyldyng 1-7 nauryzynda jariyalanghan «Aty anyzgha ainalghan suretker» atty maqalamnyng birer túsynan sózbe-sóz kóshiripti. Men jogharyda atalghan maqalamda bylay dep jazyp edim: 1. «Shildening shilingir ystyghy – tәndi, sayasattyng anyzaq aptaby jandy shyj­ghyryp túrghan әigili 1932 jyl. Kýnmen birge Ghabit Mýsirepovting de jýregi janyp túr. Kónil nala, jany jara jazushy kóp oilanyp, kóp tolghandy. Ashtyqtyng qatty shengeli býrip, qan qaqsaghan halqyna ara týsuge bekingen ol jazu ýsteline otyrdy. Sol kýni shilde aiynyng birinshi júldy­zyn­da dýniyege kelgen «Beseuding haty» aragha birer kýn salyp, Ólkelik partiya komiytetining birinshi hatshysy Goloshekiyn­ning aldynan bir-aq shyqty. Onyng bir danasy Kremlidegi kýn kósem atanghan Mәskeudegi Stalinge de jetken edi».
2. «... jazushy Ghabit Mýsirepovti qys­tyng kózi qyrauda qiyan shettegi Qosta­naydyng alys bir týkpirindegi Amangeldi audanyna úzaq merzimdi issapargha jibergen biylikting oiy beseneden belgili bolatyn. Onyng berisi «ashtan qyrylyp jatqan halyqtyng ortasyna aidap salyp, «tentek jazushyny» tezge salyp, tәubesine keltir­sin», әrisi «ózi de sol ashtarmen birge ól­mese órem qapsyn» edi. Qúday saqtap, búl azapty da auyr, qiyn da qaterli sapardan Almatygha aman-sau oraldy.
Búl – jazushy Ghabit Mýsirepovting ózining sanaly ghúmyryndaghy halqy ýshin jasaghan birinshi erligi edi».
3. Búl oqigha 1985 jyldyng 28 jeltoq­sanynda bolghan edi. Ghabeng «qalam ústaugha hali bolmaghandyqtan kónilin súraugha auruhanagha kele qalghan Áljappar Ábishev pen Múhtar Maghauinge aityp jazdyrghan» sol songhy hat – songhy erliktegi som altyn sóz. Aqiyret saparyna attanyp bara jatqan sәttegi aqyrghy tilek mynau:»
Mine, osy jogharyda keltirilgen ýsh ýzik ýzindini Tileu Kólbaev sózbe-sóz kóshiripti. Eng bolmasa mening bir sózimdi ózgertpegen, tym qúrysa tyrnaqshagha da almaghan, avtorgha silteme de jasamaghan. Sonda múny qalay týsinuge bolady?
Býkil ómirim jazumen, oqumen ótip kele jatqan mening bos sózge, danghaza daugha uaqytym da, zauqymda joq. Uaqyt baghasyn bir kisidey biletin, mening әr saghatym ghana emes, әr minutym esepteuli. Kórkem shy­ghar­­ma jazatyn altyn uaqytymdy ala berdi-au, «oqys oqighalar»...

"Ayqyn" gazeti