– Apa, asharshylyq jyldary tughan­da­rynyzdan týgeldey aiyrylyp, jal­ghyz qaldynyz. Jastyq shaghynyz ja­qyn­darynyzdy joqtaumen ótti. 37-ning zúl­matyn da kózinizben kórdiniz. Abay atamyz aitpaqshy, Siz ishpegen u bar ma?
– Qaraghym, men qazaq qasiretining bar­lyghyn derlik kórdim. Asharshylyq jyl­dary әuletimizdegi 17 jannan qu basym quaryp jalghyz ózim qal­dym. Ol bir qiyn kezeng edi. Ákemdi Aty­rau­gha jer audaryp jiberdi. Aydauda jý­rip ashtan ólgen. Ákemizding inisi bir úl, eki qyzymen qolymyzda bolushy edi, olar da ashtyqtan ketti. Kýlәnda degen ýlken apayymyzdyng da shanyraghy ashtyqtyng saldarynan oiran boldy. Kýieui men eki balasyna ash tiyip, qayyr súrap jýrip baqigha attandy. Aqtoghay audanynda enbek etip jýrgen Harira degen apayym men múghalim jezdemning de týbine ashtyq jetti. Ashtan ólgen kisining molasy joq qoy, bir uys topyraq búiyrmay, sýiekteri dalada shashylyp qaldy (Apa kózine jas alyp, biraz ýnsiz qaldy).
Dýnie opasyzsyn, kórgen sayyn,
Bilmeysing armandynyng hal men jayyn.
Qayghynyng qasiretti qanyn jútyp,
Men qaldym artynyzda әketayym.

Ákemning qyryq jeti kelgen jasy,
Adamnyng ne kórmeydi ghaziz basy.
Qúrtty ghoy myna zaman týk qaldyrmay,
Qalmady-au nәr bolatyn isherge asy.

Súm zaman, súmyray zaman, uly zaman,
Zar jylap, jetim qaldy-au, bayghús balan.
Qay jerde qaldyng eken, qayran әkem,
Shashylghan sýiegindi qaydan tabam?! – dep keyde ólendetip qoyamyn. Jylaymyn egilip... Ákem Qaraqbay halyq arasynda óte syily, bedeldi adam bolghan. Júrt aty­men atamay, «jaqsy agha» dep qúrmet tútqan. Sol zamanda-aq Jer jýzining geografiyasyn jetik bilgen eken. Ózin-ózi ýnemi oqytumen, jetildirumen ótken jan. Ánshiligi men sayatshylyghy qanday ghajap edi! Nebary 47 jasynda qaytys boldy. Sonda balasyna ma, әlde adam qataryna qospady ma, әiteuir eshbir jan maghan «әkeng qaytys boldy» dep aitqan emes. «Ákeng ashtan ólipti» dep qoyyp qalatyn. Eki sheshemnin, әpkelerimnin, jalghyz bauyrymnyng da ashtyq әkelgen ajalyn estirtken solar. Estigende, esengirep qaldym. Tipti, joqtap jylamadym da. Kereng kisidey miz baqpay otyryp alamyn. Sodan bir kýni ishtegi shemen bop qatqan qayghyny ók­sik­pen shygharghym keldi. Biraq jas shyq­paydy. Júrt kózinen tasagha, taugha baryp óksip-óksip jylap alamyn. Jylap jatyp, aidalada úiyqtap qala­myn. Tauda jylandar kóp jýredi ghoy. Sonda qorqudy da bilmeydi ekenmin. Mine, balalyq balghyn shaghymda zamana tarihynyng eng auyrtpalyq jyldaryn osylay ótkizdim. Kórdik te, tarttyq ta talay tauqymetti. Keyde, ótkenimdi kóz aldymnan ótkizip otyryp, ózimning osy qajyrlylyghyma, qanshama qazany әiel de bolsam qayys­pay kótergen myqty­lyghyma tanghala­myn.
Jýsekeng de nәubet jyldarynyng sal­qy­nyn sezinbey qoymady. Tughan-tuysyn Qarqaraly men Semeyde jýrgen jeri­nen Almatygha ózi jinap әkeldi. Áytpese, bәri qyrylatyn edi. Ákesi keyin osynda qaytys bolghan. Taghy birde qaryndasy men inisining Shu beketinde jýrgenin estip, solardy izdep barady. Ol kezde po­yyzdyng naqty uaqyty joq, úzaghyraq toqtap túra beretin. Sәbira Mayqanova aitady: «Sonda Jýseken, teri aghyp, ersili-qarsy­ly jýgirip, tughandaryn úzaq izdedi. Biraq taba almady. Ábden kýderin ýzip, poyyz­dyng ýzengisine «uh» dep otyra bergende, arqasynda arqalaghan shoqpy­ty bar inisi Jýnisbek pen qaryndasy Banu jaybara­qat kele jatyr», – deydi. Jýkterin dereu laqtyrtyp, poyyzgha mingizgeni sol edi, otarba da zu etip jýrip ketipti. Mine, ajal­dyng joqtyghy.
Mening bir jaqsy jerim, qúdaydyng qúdi­reti, ótken kýnderim býgingidey kóz aldymda túrady. El úmytyp qaldyq deydi ghoy. Men eshqashan úmytpaymyn, sanamda barlyghy sayrap jatady. Keyde úiyqtay almaymyn, kóz aldymnan sol zúlmat zaman kólbendep óte beredi. Jýsekenmen ótken baqytty kýnderim emes, ata-ana, tughan-tuystan aiyrylghan tauqymetti taghdyrym oidan ketpeydi. Tangha deyin kirpik ilmey shyghatyn kezderim bolady. Úiyqtap ketsem, beyitting ishinde jýremin. Ylghy solardy oilaymyn, sondyqtan shyghar. Keyde jatyp jylap ta alamyn.
– Dәliylә degen әpkeniz de ónerden qúr alaqan bolmaghan desedi. Qazaq qyzdary arasynda Mәskeude dombyra­men әn shyrqaghan túnghysh qazaq qoy?
– IYә, әpkem Dәliylә Ongharbaeva ýl­ken әnshi әri keremet súlu bolghan. Onyng súlulyghyn kóremiz dep jan-jaqtan kisiler kelip, sóilese almay, syrttay tamsanyp ketip jýredi eken. 1927 jyly Mәskeuding Ýlken teatrynda dombyramen әn salghan birinshi qazaq qyzy. Alghashqy teatr shymyldyghyn týrgen «Enlik-Kebek» tragediyasyndaghy Enlikting de túnghysh oryn­daushysy. Júbayy Qúsayyn Kebekti oinaydy. Qúsayyn da oqyghan, kózi ashyq jigit edi. Biraq Qyzylordadaghy teatrgha qyzmetke kelgen song Dәliylә ol jaqtyng shan-tozanyna, ystyghyna shydamay, qayta-qayta auyra beredi. Dәrigerler: «Tez arada ketpeseniz, jaghdayynyz mýsh­kil» degen son, elge qaytugha tura keledi. Qúsayynnyng әkesi óte auqatty bolghan. Ekeui elge kelgende, baylardyng mal-mýlkin tәrkileu nauqany bastalyp ketip, barlyghyn jer audaryp jiberedi. Dәliylә kýieuimen, eki sheshesi, jalghyz bauyrymyz Rymbaydy alyp, Reseyding Kemerova degen qalasyna qonys audarady. Son­daghy bosqyndarmen birge, ýlken la­shyqty arasyn arnayy bólme retinde bólek-bólek bólip, ómir sýredi. Ile ashar­shylyq bastalyp, halyq bauday qyryla­dy. Aman qalghandary bet-betimen bosyp ketedi. Tatar dәmim bar eken, әuletten jalghyz men ghana qaldym. Jaqyndarynyng birinen song birinen mәngilikke kóz jazyp qalghan әpkem, qayghydan ishtey mýjile beredi. Onyng ýstine, Qyzylordada bas­tal­ghan auruy qosylyp, jaghdayy tipti na­sharlaydy. Birde monshagha juynugha barsa, sheshken kiyimin úrlap ketip, ja­lanash qalady. Sonda әpkem: «Mynau jaq­sy yrym emes eken, osylay jalanash bolyp qalatyn shygharmyn», – dep qatty renjipti. Ile auruhanagha týsedi. Kóp úzamay qaytys bolady. Múnyng barlyghyn maghan әkemning nemere inisi Fazyldyng kelinshegi Kýlshim jengem aityp berdi. Dәliylә qaytys bolghan uaqytta, olar da sol Kemerovada bolypty. Sonda apayym ýne­mi meni esine alyp: «Qapanym qayda qal­dy, qay jerde óldi eken?» dep kóp uayym­dapty. Biraq bizge kórisudi jazbapty.
Búl nәubet jalghyz mening әuletim ghana emes, býkil halyqtyng basyna qara búlt ýiirip, qayghygha saldy ghoy. 1932 jylghy ashtyq, 1937 jylghy repressiya. Birauyz sózi ýshin talay arystarymyz abaqtygha jabyldy. Arydaghy ol qasiretti aitpa­ghan­da, Semey poligony qanday tragediya?! Abaydyng kindik qany tamghan qasiyetti jer­ge yadrolyq synaq jasap, birneshe dýr­kin bolghan uly jarylystan balalar kem­tar bolyp tudy. Ózine-ózi qol júm­sap, asylyp ólip jatqan jigitterdi kór­dik. Birauyz sóz aitugha shama kelmedi ghoy. Sonau bir jyldary «Ghasyr qasiretteri» de­gen taqyrypta derekti filimge arnap sse­nariy jazghan edim. Tarihymyzdyng qasi­retke toly jyldaryn ózimshe kórkem­dep qaghaz betine týsirdim. Ótken kýnning múnday qayghyly kezenderi qalay degende de kino tilinde sóileuge tiyis, kýnderding kýni oghan da kezek keler... soghan sene­min...
«Uaqyt – emshi» deydi ghoy. Biraq qansha jyl ótse de, sol qasiretti kýn kóz aldymda túrady. Eskirgenmen tozbaytyn, kó­mes­­kilengenmen joghalmaytyn, qaytadan soghyp otyratyn dert qoy búl. Jan jarasy bәribir jazylmaydy. Biraq soghan qa­ramastan, 31 mamyrdy – ashtan qyryl­ghandar men jazyqsyz japa shekkender, sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alu kýni dep qauly qabyldanghanyn estigende esim kete jyladym. Eng bolmasa aza tútyp, býkil halyq bolyp bozdaqta­ry­myz­dy eske alatyndaryna quandym. Áke-sheshe, tuys-tughanym ýshin maghan da kónil aitqanday әser etti. IYә, ómir degen toqtamaydy eken, jalghasa beredi, óte beredi. Maghjan aqyn aitpaqshy:
«Ótedi ómir, jýrekke sher baylanady.
Ótedi ómir, jýrek kómirge ainalady.
Ótedi ómir, bitedi jyr, jýrek kýl.
Jyrsyz jyrau, tiyip qyrau, soldy gýl».
– Apa, ýnemi sózinizdi Maghjannyng ólenimen týiindep otyrasyz. Jalpy, óziniz Maghjandy kórip pe ediniz?
– Maghjandy kórgenim joq. Ámirening ózimen de jýzdese almadym ghoy. Ol 1934 jyly qaytys bolghan. Al men Almatygha 1935 jyly keldim. Ol uaqytta tym jas boldym, úyalshaqtyghym bar. Tanym den­geyim tenespeytindey tartynshaqtap jýrdim. Biraq aqyn ólenine degen mahabbatym óte erte oyandy. Ol uaqytta Magh­jan­nyng kitaby joq. Búrynyraqta arab qarpimen shyqqan jyr jinaghy Sapekenning (Saparghaly Begalin –avt.) ýiinde ghana bar. «Ákep bershi, ainalayyn! Sen súrasang beredi» dep Jýsekene jalynyp jýrip alghyzamyn da, bas almay oqimyn. Izden­gen, oqyghan jastardy Sapekeng de jaqsy kóredi: «Oy, myna Habiba ótken nәrselerdi bilgisi kelip túrady. Jaqsy eken» dep riza bolatyn. Maghjannyng ólenderi tereng ghoy. Ýlken astar, filo­so­fiyagha qúrylady. Aqynnyng sol júm­baq­ty­ghyna ghashyq boldym. Únaghan shumaq­tardy jattap jýretinmin. Jas úlghayghan sayyn birazy úmytyldy. Biraq soghan qaramastan, qazir de Maghjannyng 37 ólenin jatqa aitamyn.
– 1936 jyly Mәskeude ótken qazaq óneri men mәdeniyetining onkýndiginde Sәken Seyfullin de bolypty. Aqynmen kezdesip, sóilese aldynyzdar ma?
– Sóileskende qanday! Qoyylym­da­ry­myz sәtti ótkennen keyin, eki ailyq jala­qymyzdy berip, bizge arnap arnayy dýken ashty. Ol uaqytta Almatyda sauda orta­lyghy degen atymen joq. Barlyghymyz dýken aralaugha shyqtyq. Baruyn barsaq ta, ne alarymyzdy bilmey, tosylyp tú­ryp qaldyq. Sonda Sәken marqúm ja­gha­lay elding barlyghyna kiyim tandasyp kó­mektesti, aqyl-kenesin aitty. Ózi son­day sәnqoy, súlu, syrbaz, seri jigit edi ghoy. Sәkenning tandauymen alghan Shәken Aymanovtyng sondaghy makentoshy men qara qalpaghyn kiyip týsken sureti bizding ýide bar. Áyelder jaghyna da kómegin ayamady. Sәbiragha: «Ýstindegi kiyimine jo­laqty shәli jarasady» dep, etegi san týrli týspen kómkerilgen sharfty alghyz­dy. Maghan: «Sening ónindi myna alqyzyl gýldi jasyl moyynoraghysh jaqsy ashady» – dep kenes berdi. Biz de sol tarihy kýnnen estelik bolsyn dep, Sәbira ekeumiz Sәken agha tandap bergen moyyn­oraghysh­tarymyzben suretke týsip edik. Ol jәdi­ger de múraghatymda saqtauly.
– Onkýndikke deyin dauylpaz aqyn­dy kórip, kezdespediniz be?
– Joq, esimine qanyq bolghanymmen, dekadagha deyin Sәken aghanyng ózimen kóp aralasyp, sóilese qoyghanym joq. Biraq әigili kýishi Ábiken Hasenov Sәkenning súlulyqqa degen qúshtarlyghy, ómirindegi keybir qyzyqtary jayly ýnemi aityp, kýlip otyratyn. Ábiken men Sәken – bir auyldyng tumalary, jerles adamdar. Ónerge alghash qadam basqan jas kýishi Almatygha kelgende Sәkenning ýiine túraqtap, ónerdegi danghyl jolyn basta­ghan. Teatrgha júmysqa ornalastyrghan da Sәkenning ózi edi. Onda Almaty kip-kish­ken­tay, bergi betinen qalanyng arghy shetine jyldam jetetinsin. Kóshede tanys adamdardy úshyratu da asa qiyn bolmaytyn. Arnayy aidap dayyndalatyn su bar ghoy. Teatrdyng manayynda sonday qúrylghy bolatyn. Sol jerden barar-keter jolynda Ábiken ýnemi su iship, shólin qandy­rady eken. Bir kýni júmysqa bara jatyp bir staqan sudy aldyna alyp, oy ýstinde túrghan Sәkendi kóredi.
Búl kórinis qaytar jolda da aina-qatesiz qaytalanady. Sәken tapjylmas­tan baghanaghy ornynda әli túr. Shól qan­dyratyn jerde osylay kýnúzaq tú­­ra­­tynyn bir emes, birneshe ret kórgen son, shyday almay bir kýni súradym deydi Ábiken: «Sәken-au, keshke deyin nege tapjylmay osy ornynyzda túrasyz, suy­nyz­­dy iship, ketip qalmaysyz ba?». Sonda Sәken: «Susyndy qúiyp berip túrghan orys kelinshekting qoly keremet, sudy aidaghan uaqytta tipti ghajap bolyp kórinedi. Sol súlulyqtan ajyrap qalmau ýshin keshke deyin osynda túramyn, ketkim kelmeydi» depti. Sәken әdemilikke qúshtar edi. Ózi de sonday әdemi, er-azamatta Sәkennen asqan symbatty, súlu jigit bolmaytyn. Kórgen kisining kózi toyatyn. Tipti, artyna qaraghanda da ózgeshe bir pandyqpen bar denesin berip búrylatyn kórinedi. Moynyma әjim týsedi deydi eken.
– Alashtyng ardaqtysy Nyghmet Núr­maqov­pen de dәl osy joly jýzdestiniz­der emes pe?
– Onkýndik bitti. Elge qaytardyng aldynda eki-ýsh kýn demalys berdi. Sonday bir kýni Qalleky kelip: «Jýsipbek, Nyghmet Núrmaqovqa baryp, sәlem bereyik! – dedi. Núrmaqov ol kezde jauapty qyzmet­te – VSIK hatshysynyng orynbasary. Jýsekeng kelise ketti. Ketuge ynghaylana bergende, búrylyp: «Habiba, sen de jýr!» degen edi. Jýseken: «Habibany qaytemiz, ekeumiz-aq bara bermeymiz be?» – dep birden ózining qarsylyghyn bildirdi. Jas­tau kezim, úyalshaqtyghym bar. Áyteuir me­ning de ol jaqqa onsha barghym kelmedi. Sonda Kalleky túryp: «Ey, Jýsipbek! Sen Habibany eshtenege aralastyrghyng kelmeydi. Múnyng jaman әdet eken. Nemene, Habiba Núrmaqovty kýnde kórip jýr me? Esinde qalady ghoy, barsyn, kórsin! – dep úrsyp tastady. Jýsekeng Qallekiydi óte qatty syilaytyn, ómirinde bir auyz qarsy sóz aityp kórmegen. Sóitip, meni ózderimen erte ketti. Ýsh qa­bat­ty ýy eken. Aldynda polisiya qyz­metkerleri túr. Elden kelip túrghany­myzdy aityp, mәn-jaydy týsindirip, ýshinshi qabatqa kóterildik. Qonyrauyn basyp edik, taghatsyzdana kýtip túrghan bolu kerek, esikti birden ashty. Alysta jýrip saghy­nady ghoy, bizdi qúraq úsha qarsy aldy. Orta boyly ghana, óte symbatty, sal­maqty adam eken. Kelinshegi balalarymen qalanyng syrtyna demalugha ketipti, ýide jalghyz ózi. «Tórletinizder! Qazir shay ishemiz» – dep, dastarqan qamy­na kirisip ketti. Jýsekeng maghan: «Sen qúi» dep ymdap qoya­dy. Biraq mening úyalshaq­tyghym sonday, shәinekti qolyma alyp shay qúiyp beruge shamam kelmedi. Áygili Nyghmet Núrmaqov­tyng qolynan osylay shay iship edik. Ángi­mesi salmaqty, jaqsy adam eken. Qalle­ki, Jýsekeng – ýsheui otyryp úzaq әn­gi­­melesti. Nyghmet Núr­maqov Jýseken­ning jerlesi, Egindibúlaq jaqtyng tumasy bolsa, zayyby Zýpnin – Qarqaralynyng qy­zy. Ákesi mening әkemning jaqyn ara­las­­qan joldasy bolatyn. Nyghmet pen Zýpninning ýilenu toyynda Jýsekeng de bolyp, әnnen shashu shashypty. Ony keyin ózi aityp otyra­tyn. Biz 1936 jyldyng kókteminde kezdes­sek, arada bir jyl óter-ótpesten 1937 jyly ústalyp, atylyp ketti ghoy esil er. Keyinirek Sәken, Maghjandardy ústady. Sorly qazaqtyng kórmegeni joq.
– Zýpnin Núrmaqkelinimen, Sәken Seyfullinning zayyby Gýlbahram apaylarmen repressiyadan keyin aralasa aldynyzdar ma?
– Arystarynyng abaqtygha jabylyp, atylyp ketui azday, әielderi de qasiret­ten kóz ashpady. Zýpnin keyin Almatygha keldi. Biraq azap seyilmey, Karlag la­ge­rinde 17 jyl ómirin ótkizdi. Sәken Seyfulliyn­ning jary Gýlbahram da kóp qasiret shekti. Almatyda bolghanynda kezdesip, pikirlesetinbiz. Keyin qaytys boldy. Sәkennen qalghan jalghyz túyaq – Ayan esimdi úly bar edi. Sol balany kezinde Sәkenning tughan inisi Nyghmet jau­dyng balasy dep, bauyryna basudan bas tartady. Aghasynan qalghan úrpaq solay jat qolynda qaza tapqan. «Balany alyp qalmady ghoy, myna Nyghmet. Keyin aqta­lyp, ki­tap­tary qayta basylyp shygha basta­ghanda, tughan agham ghoy, aqshasyn maghan da berinder» – dep kelgenin Gýlbahram keudesine óksik tyghylyp, ókinishten órtene jazdap, jii aityp otyratyn.
– Alash arystarynan taghy kim­dermen dәmdes, pikirles boldynyz?
– Álimhan Ermekovti kórdim. Bizding ýide birneshe mәrte qonaq boldy. Birde Álimhan Ermekovpen bir dastarqan basynda qonaqta otyrghanda, ýlken úlym Aqannyng qymyzgha týkirip jibergeni bar. Sonda ne isterimizdi bilmey, kópshilikting aldynda ynghaysyz jaghdaygha qaldyrghan balanyng tentektigin tyimaqqa oqtal­ghanda, Álimhan agha toqtatyp: «Eshtene etpeydi, tiymender, bala ghoy» – dep bizdi saba­myzgha týsirdi. Odan keyin de Jýsekenning arnayy shaqyruymen ýiimizge birneshe ret kelip, qonaq bolyp, dastarqanymyzdan dәm tatty. Ózi óte sheshen, tauyp aitatyn, qaljyngha da sheber bolatyn. Ótken ghasyrdyng 20 jyldary Leninning aldynda Qazaq ólkesining jay-kýii men shekarasyn belgileu mәseleleri jóninde ýlken bayandama jasaydy. Qonystandyru mәselesin batyl kóterip, ózining naqty úsynystaryn aitady. Sonda Álimhan uyzday jap-jas jigit, nebary 19 jasta ghana eken. 40 minuttyq reglamentti úzartyp, minberde bir jarym saghat sóilepti. Otyrghandar sheshendigine qatty riza bolsa kerek. Álimhannyng bayandamasynan keyin jer iyelenu jónindegi kóp jospar keyin shegerilip, Orynbordyng ainalasymen ghana shektelgen eken. Býgingi baytaq jerimiz ýshin biz Álimhanday, Álihanday arystarymyzgha qaryzdarmyz. Esimderin jadymyzda mәngilik saqtaugha tiyispiz!
– Shәkәrimning úly Ahat ta osy ýide bolypty...
– IYә, Ahat Shәkәrimúly Jýsekenmen óte jaqyn aralasqan, dos bolghan. Jýsekeng konsertpen Semey jaqqa barghanda, ol qaydan da bolsyn izdep kelip, qaytqansha birge jýredi eken. Ahat ta bizding ýide bolghan. Kezinde Shәkәrimning ólenderin taudyng baurayyna aparyp, jerdi qazyp tyghady da, sony bir kishkentay balagha: «Myna jerdi úmytpay esine saqtap al, keyin súraghanda kórsetersin», – dep qat­ty tapsyrady. Biraq jeti týnning ishin­de kórgen mekennen әlgi bala adasyp qa­lyp, tyghuly jәdiger sol qalpy tabylmaydy. Osyny da Ahat aityp otyrushy edi. 
– Nyghmet Núrmaqov, Álimhan Ermekov, Sәken Seyfullin syndy birtuar azamattarymyzben etjaqyn aralas­qan Jýsipbek Elebekovting jaghdayy repressiya jyldarynda nendey kýide boldy? Qudalau kórmedi me?
– Ol kezde biz eski ýiimizde túratyn edik. Balalarymyz jas. «Maghan auyz ýige jerge tósek salyp ber», – deydi. Biraq úiyqtamaydy, týn kýzetip shyghady. Mashinanyng dausy shyqsa boldy, úshyp týregeledi. «Ne boldy? Nege úiyqtamay­syn?» – deymin men de shoshynyp. «Jay» – dey salady salghyrt qana. Ashyp eshtene aitpaydy. Úiqy-kýlkiden qalyp, qatty jýdep ketti. Tura shoq ýstinde jýrgendey jany múrnynyng úshyna kelgendigin ke­yin barlyghy basylyp, is týzele bas­taghan kez­de bir-aq aitty ghoy. «Pәlen jer­de pәlen­dey qonaqta bolypsyn, sonda kim­der ne sóiledi? Barlyghyn tәpishtep bayanda» – dep jauap alyp, qinapty. Sonda Jýseken: «Áriyne, bolghanym ras. Biraq olardyng әngimelerine aralasqan emes­pin, mening biletinim – әn salu. Basqasy esimde joq» – dep qútylady eken. Týk shyqpaghan song әlgiler: «Múny auzynnan shygharushy bolma! Eger bireuge aitar bolsan, otbasynmen birge qúrtamyz» – dep qorqytypty. Sondyqtan búl qinaly­syn eshbir jangha aitpaghan, tipti maghan da tis jarghan joq. Mәselening mәn-jayyn keyinnen baryp bir-aq aitty. Ataqtary tauday bola túrsa da, óz qara basynyng amandyghyn oilap, birin-biri kórsetip, birin-biri aidatyp jiberip te jatty ghoy talaylar. E-e-e, qu ómir-ay deseyshi!..
«A, qúdayym, aqqa jaq,
Ózine ayan men naqaq.
Aqqa degen jaghynnyn,
Abyroyyn ashpay jap.
Meni ústatyp aidatyp,
Zyghyrdanyn qaynatyp.
Masayrasyp, mәz bolyp,
Quanghandy ózing tap!» –
deydi Maghjan aqyn. Maghjan da sonday ishten shyqqan opasyzdardyng satqyn­dyghynyng qúrbany bolyp ketti ghoy.
– Osynday zúlmatty kózinizben kórdiniz. Ne týidiniz? Jastargha aitary­nyz bar ma?
– Basymyzdan ótken nebir qiyn­shy­lyq­targha qaramastan, men ómirde baqyt­ty adammyn. Tauqymetti bolsa da, tarihtyng sәuleli sәtterining kuәsi boldym. Últymyzdyng keleshegi ýshin ólsheusiz enbek sinirgen talay arystarymyzdy kózimmen kórip, dәmdes, pikirles, mýd­deles boldym. Mening baqytym – Jýse­kendey jany asyl adamgha jar bolghanym, sonday janmen taghdyrymnyng toghysqany. Mendegi endigi múrat – shamam kelgenshe, bilgenimdi artyma qaldyrsam, úrpaq ghúmyrlyq ghibrat alsa deymin. Múnyng bәri tasqa basylghan tarih qoy, ólmeydi. Bir ókinishtisi, jastarymyz tarihty tereng bile bermeydi. Sondyqtan da, ainalayyn qyzym, ótkendi bilmey, keleshek órken­demeytinin úmytpandar! Jassyndar ghoy. Jas ta bolsa jasampaz, izdenimpaz bo­lyn­dar. Maghjannyng sengen jastary sen­dersinder! Osyny esten shygharmandar! Endi halqymyz múnday zúlmatty kór­meytin bolsyn. Jazyqsyz japa shegip, na­qaqtan oqqa úshqan, qasiret­pen kóz júm­ghan bozdaqtarymyzgha taghzym etemin.

P.S. ...Kózderinde ot oinar,
Sózderinde jalyn bar,
Jannan qymbat olargha ar,
Men jastargha senemin!
Tau suynday gýrilder,
Aybyndy Alash elim der,
Altyn Arqa jerim der,
Men jastargha senemin!
Men senemin jastargha,
Alash atyn aspangha,
Shygharar olar bir tanda,
Men jastargha senemin!
Apa óleng oqydy. Sóz sonyn, әdettegishe Maghjannyng sózimen týiindedi. Bizge ýlken mindet artyp, osylay shygharyp saldy. Dana qariyanyng sózining astarynda qanday salmaqtyng jatqanyn sezinsek te, nege ekenin bilmeymiz, jýrek týkpirinde bәribir «Maghjanday marghasqa aghalar artqan sol senimge saymyz ba? –degen jalqy saual mazalay berdi... Biz Sizderge qaryzdarmyz!
Nazerke JÚMABAY.

"Qazaq әdebiyeti" gazeti