El taghdyry − mening taghdyrym!

 

Tendigine ne bar deysing teng keler,

Zansyzdyqtar arsyzdyqqa dem berer.

El taghdyryn óz taghdyrym demeydi,

Qoldan kelmes iske úmtylghan pendeler.

 

Ne kórmedi bәrin kórgen búl dala,

Túsau salma tóske órlegen túlghana.

Qúday bergen kelbeting bolmasa,

Satyp alghan mansabyndy búldama.

 

Kete bersek dәl osylay biz eger,

Ruhyna yrym qalmay kýzeler.

Zәrin shashqan ziyankeske jol berme,

El taghdyry tәrtippenen týzeler.

 

Ey, bauyrlar, enjarlyqty tastandar,

Janashyrlyq jana tirlik bastandar.

Taghdyryndy taspen atyp qúrydy,

Qazynandy úshaqqa artyp qashqandar.

 

Jer astynyng shetke berip baylyghyn,

Júmysshynyng qysqartamyz ailyghyn.

Qoparylghan kenderimning oryny,

Opyrayyp, anyraydy aidynym.

 

Senderge aitpay, kimge aitamyn syrymdy,

Arabtaryng anyzdaydy qyrymdy.

Bir shynjyrdy jetpis jylda ýzgen el,

Myng shynjyrgha endi qalay úryndy.

 

Degen sóz bar «Kóp talqysy − aqqan sel»,

Osyndayda búzylmay ma qatqan sen.

Adaldyghyng − Otanyndy sýnde,

Aramdyghyng − ony satyp jatqa ersen.

 

Ózimshildik kózderinde qantalap,

Bauyr bolmay, jauyr boldy shartarap.

El taghdyry − mening taghdyrym!

 

Tendigine ne bar deysing teng keler,

Zansyzdyqtar arsyzdyqqa dem berer.

El taghdyryn óz taghdyrym demeydi,

Qoldan kelmes iske úmtylghan pendeler.

 

Ne kórmedi bәrin kórgen búl dala,

Túsau salma tóske órlegen túlghana.

Qúday bergen kelbeting bolmasa,

Satyp alghan mansabyndy búldama.

 

Kete bersek dәl osylay biz eger,

Ruhyna yrym qalmay kýzeler.

Zәrin shashqan ziyankeske jol berme,

El taghdyry tәrtippenen týzeler.

 

Ey, bauyrlar, enjarlyqty tastandar,

Janashyrlyq jana tirlik bastandar.

Taghdyryndy taspen atyp qúrydy,

Qazynandy úshaqqa artyp qashqandar.

 

Jer astynyng shetke berip baylyghyn,

Júmysshynyng qysqartamyz ailyghyn.

Qoparylghan kenderimning oryny,

Opyrayyp, anyraydy aidynym.

 

Senderge aitpay, kimge aitamyn syrymdy,

Arabtaryng anyzdaydy qyrymdy.

Bir shynjyrdy jetpis jylda ýzgen el,

Myng shynjyrgha endi qalay úryndy.

 

Degen sóz bar «Kóp talqysy − aqqan sel»,

Osyndayda búzylmay ma qatqan sen.

Adaldyghyng − Otanyndy sýnde,

Aramdyghyng − ony satyp jatqa ersen.

 

Ózimshildik kózderinde qantalap,

Bauyr bolmay, jauyr boldy shartarap.

Meyirimi oyansa eken dep men jýrmin.,

Moyynyma besigimdi arqalap.

 

 

Nayzaghayday tez ótedi jas kýnin,

Qisyghyndy tezge salar dәstýrin.

Ózgeredi, jadyraydy búl qogham,

Sheginsender talasynan nәpsinin.

 

Biring balam, biring bauyr, inimsin,

Kók bayraghyng kók tuyna ilinsin.

Tektilerge ziyarat qyp qol jaysan,

Týrkistannyng týmen baby tirilsin.

 

Elin sýigen Elbasymyz tu alghan,

Shiraghymyz Shәmshi salghan úrannan.

Bar asylyng mahabattan jarqyrap,

Qarashyghyng núrlanady Qúrannan.

 

Aqyn ana aitty dersin, andarsyn,

Aq niyetke iyiledi zanghar shyn.

Ibamyzgha, yntamyzgha qyzyghyp,

Órkeniyet órkeshteri tanqalsyn.

 

Qanyng qazaq, sýting qazaq, qazaqsyn,

Bayaghyday qúl emesin, azatsyn.

Azghyny joq, saliqaly kemeldi,

Mine, qazaq, menmin, deytin tang atsyn!

 

BABALAR JOLY - ÁDIL JOL

I

Bismillahiy-Rahiym,

Armysyng bauyr júratym.

Alla salsa auzyma,

Sóz sóileyin bir atym.

Týrkistannyng tórinde,

Týrik aghayyn jiylyp.

Alqaly kenes qúratyn,

Sopylyq ilim sorlandy.

Tiyanaq tappay shyghatyn,

Arystanbab babam sol jolda,

Azap kórgen súrapyl.

Payghambar bergen amanat,

Ghasyrdan ghasyr jaghalap,

Qoja-Ahmetke jeti jasynda,

Qúrmasy jetti salamat.

Sýiegin jútyp jiberip,

Etipti bala qanaghat.

Arystanbab ústazyn,

Arulap jerge qoyypty,

Ghayyptan týsken jamaghat.

Anyzdyng týbi aqihat,

Aytamyz bizder jobalap.

 II

Qalyng qazaq Pir tútqan,

Áziret Súltan babamyz.

Syryna júrty yntyqqan,

Dúghasy qabyl danamyz.

Uyzyna jarytqan,

Týrkistan tughan anamyz.

Kýlli týrik jiylsa,

Hikmet núry qúiylsa,

Kókiregimiz tarsyldap,

Sighyza almay baramyz.

Úrpaqqa taldap ýiretip,

Aqyl esin biyletip,

Jighyza almay baramyz.

Aynalayyn  әuliyem,

Sirat kópir sen edin.

Synsyp jýrgen men edim.

Quanbasqa quanyp,

Úyalmasqa úyalyp,

Mys boldy altyn degenim.

Ózine keldim ókinip,

Ómirding tappay dәiegin.

Haq Mústafa izimen,

Bәndәning bilding keregin.

Bauyryndy tasqa úryp,

Bir allagha tapsyryp,

Dәurish bolyp jónedin.

Degenin qylmay denenin,

Myng bәleni bógedin.

Basyn shapqan ózinsin,

Nәpsi degen nemenin.

Alpys ýshke kelgende,

Shyn ghashyghyndy kórgende,

Haqqa janym qúrban dep,

Tiriley ólgen er edin.

Artyq kebin kiyinip,

Áziz basyng iyilip,

Kózden jasyng qúiylyp,

Jazyldy jauhar ólenin.

Japyraq ghúmyr jyrlaydy,

Topyraq bolu sebebin.

Rasymen úqqan ýmmet en,

Rasullanyng degenin.

Toqsan dariya qosylsa,

Tobyghynan kelmeytin,

Nazary aughan Egenin.

Adamzattyng asyly,

Zeynetin bizge baghyshtap,

Beynetin jengen erenim.

Jibek joldan jarq etip,

Qús jolyn basqan sheri edin.

Myna bizding Túranda,

Izgilikting dәni bar.

Izgi últtyng qany bar.

Ajaldy jýz jyl balqytqan,

Dariyada qalqytqan,

Qorqyttyng kýii әli bar.

Álemning ansar biyigi,

Aspan  tiregen iyghy,

Ál-Faraby babamnyn,

Saghynyp iyisin dalamnyn,

Sher tarqatqan әni bar.

Myng jyl jatsa ainymas,

Asyldar bizden tabylar.

Oghyz-qypshaq tarihyn,

Bilging kelse әri bar.

Jýsip Balasaghúnnyn,

«Qútty bilik» zany bar.

 

III

Jelmayasyn bozdatqan,

Asan qayghynyng zary bar.

Shәkәrim men Abaydyn,

Mәueli bútaq baghy bar.

Ózbekәli, Shәmshinin,

Ózekte qalghan nәri bar.

Úly ruhtar kóshken joq.

Hal ilimi óshken joq.

Tamyrym qalay tarylar.

Dәstýrge, dinge syn tauyp,

Dýmpigen týrli syzdauyq,

Býlkildep bir kýn jarylar.

Aqylgha kelip adamzat,

Asylyq dertten arylar.

Rahym etpes kedeyge,

Riyadan da jalyghar.

Qoja-Ahmet jazghan hikmet,

Ana sýtindey dәmi bal.

Paryzy býtin momyngha,

Mәngilik shyraq jaghylar.

Basymyzdan ketpegen,

Bodandyqtyng zәri bar.

Ókinishke túnshyqpay,

Shyr ainalghan úrshyqtay,

Shiryghudyng mәni bar.

Enbek qylsang tәube dep,

Tәnirding atar tany bar.

Aq adal qúlyn sýidi Alla,

Odan artyq syy bar ma.

Bes kýn jalghan opasyz,

Azghyrghangha ilanba.

Týrik tektes týgel bol.

Týley bersin iygi arna.

Alghyrdyng mýlki Qúranda,

Taghdardyng kilti imanda.

Qabyl al qara shanyraq,

Aghyttym jyrdy anyrap.

Babalar joly-әdil jol,

Ózine halqym әzir bol.

La illaha Illalla.

 

Áselhan Qalybekova, Qazaqstannyng halyq aqyny

Abai.kz