Jeksenbi, 14 Shilde 2024
Janalyqtar 3072 0 pikir 6 Mausym, 2013 saghat 10:39

Aghabek Qonarbayúly. «Agha, maghan papa bolynyzshy...»

Shymkent qalasyna issaparmen barghanbyz. 1 mausym – balalardy qorghau kýni bolatyn. Shahardaghy №3 jetim balalar ýiine barudy úighardyq. Tym bolmasa bir sәt bolsyn kónil syilau ghoy niyetimiz. Janadan ashylghan Oblystyq ortalyq meshitining naib imamy әri baspasóz hatshysy Múhamedjan Estemirov jol bastap keledi. Jolay jan auyrtar oqighany әngimelep berdi. 

Shymkent qalasyna issaparmen barghanbyz. 1 mausym – balalardy qorghau kýni bolatyn. Shahardaghy №3 jetim balalar ýiine barudy úighardyq. Tym bolmasa bir sәt bolsyn kónil syilau ghoy niyetimiz. Janadan ashylghan Oblystyq ortalyq meshitining naib imamy әri baspasóz hatshysy Múhamedjan Estemirov jol bastap keledi. Jolay jan auyrtar oqighany әngimelep berdi. 

Men múnda jii kelip túramyn, – dep bastady sózin әriptesim. «Mereke kýnderi, әsirese oraza, qúrban ait kezderi qayyrymdylyq sharalaryn jii úiymdastyramyz. Qúrbandyq etin taratamyz. Ónerdegi әnshilerding basyn qosyp, osy jetimder ýiinde konsert ótkizip túramyz. Jii kelgennen be eken, býldirshinder meni tanyp aldy. Bir kýni bayaghy әdetime salyp, balalardyng kónil-kýiin bir kóterip keteyin degen niyetpen taghy keldim. Kózi jәutendegen jetim jetkinshekter qatty aiqaylap: «Alaqay, papamyz kele jatyr», – dep japatarmaghay esik jaqqa jýgirip keldi de ayaghyma jarmasyp, qysyp úzaq qúshaqtady. «Agha, nege kelmey kettiniz?» – dep renish bildirdi keybir kishkentaylar. «Búl jerden ketpey-aq qoyynyzshy», – degen ótinishterine ne aitarymdy bilmey, abdyrap qaldym. Qazaqtyng órimdey bir qyzy: «Agha, maghan papa bolynyzshy, meni búl jerden alyp ketinizshi», – dep ótingende, kózimnen jas parlady. Jýregim ezilip, janym qinaldy. Ákem qaytys bolghanda ezilip jylaghan emespin. Biraq әlgi jerde ishim kýiip, janymdy qoyargha jer tappay kettim. Múnday sózdi estiymin dep esh oilamappyn», – deydi Múhamedjan imam.

Osy әngimeden keyin bizding de kónilimiz bosap qoya berdi. Sóitip, balalar ýiine de jettik. Tәrbiyeshiler olardy әdemi kiyindirip, shashtaryna bantik taghyp qoyypty. Jadyryp, jaynap, kónilderi shattyq pen quanyshqa bólenip otyr. Áriyne, mereke ghoy. Án aitty, by biyledi, kórinisterin qoydy. Qonaqtargha bar ónerlerin pash etti. Epti әri esti. Sýp-sýikimdi, qimyl-qozghalystary da jarasymdy. Syi-siyapattaryn kótere kelgen qonaqtar kóz jastaryna erik berdi.

Bir kezde Ontýstik Qazaqstan oblysynyng bas imamy Beybit Myrzageldiyev pen qalanyng bas imamy Erbosyn Oryn sóz aldy. Jetimge qamqor bolghandar jәnnatqa birinshi kirgen pendelerding qatarynda bolatynyn aitty. Jetimning basyn sipaghandar jәnnatta payghambargha (s.gh.s.) kórshi bolu mәrtebesine ie bolatynyn sýiinshiledi. Óitkeni, hadiste solay delingen. Payghambarymyz (s.gh.s): «Jetimdi óz kepildigine alyp, qaraylasqan adam jәne men ekeumiz jәnnatta mynadaymyz», – dep eki sausaghyn biriktirip kórsetken.

IYgilikti sharadan qaytyp kelemiz. Jolay alghan әser, qorytqan oilardy bir-birimizben bólisip kelemiz. «Áp-әdemi, jýregi pәk qazaqtyng qara domalaq balalary ghoy. Tipti, olardy ózimning bala-shaghama qosyp, qamqorlyq jasap, tәrbiyelep alghyng keledi...» deydi Beybit imam. «Jetimderge kónil bólu tek 1 mausymmen shektelmese eken», – degen oilar da aityldy. «It jetektep, ony baghyp-qaqqannan góri jetim balany asyrap alghan tendessiz sauap emes pe? «Qalaysha bauyr etin balalar ýiine tastap ketedi eken osylar. Obalyna qalamyn-au dep qalay qoryqpaydy eken?» – degen sózder de qabyrghamyzdy qayystyrdy.

Shara barasynda balalardyng kónil-kýii kóterilip, bir serpilip qalghanmen, janarynda jabyrqau, alandau bayqalady. Ony sózben jetkizbese de, kózben bildirip túr. Jetimderding jýregi:

«Kimge úqsatam bilmeymin qandayymdy,
Mama kep bir iyiskeshi mandayymdy.
Aq uyzgha tolmaghan tandayymdy
Toltyrayyn aitumen jaghdayymdy...» dep jyrlap, jylap túrghanday...

 

Aghabek QONARBAYÚLY,

QMDB-nyng baspasóz hatshysy 

(suretterdi týsirgen – avtor)

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1183
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 1847
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 1896