– Eldegi qyzmet tarifterining ay sayyn qymbattauynda qanday ekonomikalyq negiz nemese ýkimet belgilegen astyrtyn aila bar dep oilaysyz?
– Qatelespesem, qyzmet tarifterining shekteuli baghasy osydan tórt-bes jyl búryndary óndirushi kәsiporyndar úsynystary negizinde jeti jyldyq merzimge túrghyn-ýy kommunaldyq sharuashylyghynyng (TKSh–JKH) tarifterin modernizasiyalau turaly ýkimetting jobasynda belgilengen bolatyn. Alayda qoghamdyq úiymdar tarapynan qanshama súranystar bolghanymen, býgingi kýnge deyin ol tarifterding qúramy qanday negizde qalyptasatyny turaly ýkimet tarapynan eshqanday mәlimet berilmey otyr. Búnyng ózi, oryssha aitqanda – «prozrachnosti», qazaqshasy – ekonomikanyng «móldirligi», yaghny kópshilik júrtqa el ekonomikasynyng hal-ahualy qanday jaghdayda ekenin tolyq biluge mýmkinshilik bermey otyr. Mәlimetterding qalyng júrtshylyq aldynda jabyq boluy, әriyne, óziniz aityp otyrghan «astyrtyn ailanyn» baryn rastaydy.
– Al әielderding zeynet jasyn ósiru men zeynetkerlik qorlardy biriktiru jәne osymen birge «halyqtyq AyPiO» baghdarlamasyn shúghyl jýrgizuding astarynda qanday baylanys boluy mýmkin? 
– Premier-ministrding aituyna qaraghanda, ýstimizdegi jyly el budjetining jyrtyghy 2,4 mlrd AQSh dollaryn qúraytyn kórinedi. Aldaghy jyldary búl kórsetkish eselep artuy mýmkin ekenin eskersek, ýkimet qarajat ýnemdeuding bir kózi retinde – әielderding zeynet jasyn ósiru arqyly jýzege asyrudy kózdeytin siyaqty. Zeynetaqy qorlaryn biriktiru – búl salagha ýkimetting baqylauyn kýsheytuge degen niyetin bildiredi. 
Al «AyPiO» baghdarlamasyna keletin bolsaq, halyqtyng qolyndaghy qarajatty investisiyagha tartu arqyly el ekonomikasyn jandandyru, damudyng danghyl jolyna týsudi kózdeytin iygi niyetti bildirgenimen, jýzege asyru joldarynda kóptegen shiykilikter barlyghy túsau bolyp túr. Búnyng eng bastysy – jogharyda aitylghan ekonomikanyng móldirligining joqtyghy. 
Mysaly, qúndy qaghazdaryn birjalyq ainalymgha shygharatyn kompaniyalar qanday tabystar әkeletini turaly jyldyq esepteri aiqyn boluynan bastap, onda júmys isteytin basqarushy menedjerlerding adamgershiligine deyingi qatysty barlyq is-әreketteri qogham aldynda aina-qatesiz kórinip túruy shart. 
Búlardan tys, búl kompaniyalardyng qyzmeti parlamentke tikeley tәueldi baqylau palatasy men qogham ókilderining nazarynda bolghanda ghana jemisti bolmaq. Ókinishke oray, әzirge múnday jetistiktermen maqtana almaymyz. 
Sonday-aq «EKSPO-2017» ótkizemiz dep alashapqyn boludamyz. Búl – óte qymbat joba. Qúiylghan qarajattyng qaytarymy bolmaytynyn búghan deyin de iske asyrylghan basqa balama jobalar nәtiyjesine qarap-aq aitugha bolady. Tәuelsizdik alghannan bergi uaqytta el ekonomikasy qúdaydyng bergen shiykizatyn syrtqa tasymaldaudan basqa tyndyrghan týgi de joq. Sonda «ekspomen» әlemge qanday jetistigimizdi pash etpekpiz?! «Lego» oiynshyghy siyaqty qúrastyrylghan bir Astanany kóruge turister legi aghylyp kelmeytini belgili emes pe?!
Meyli budjet jyrtyghyn jamayyq, meyli «ekspo» ótkizeyik, búl sharalardyng barlyghy derlik elde sybaylas jemqorlyqtyng gýldene týsuinen basqa berer nesibesi shamaly. Halyqtyng qaltasyn qaghudyng amaly.
Al eger osy «AyPiO», tarifterding ósui jәne «EKSPO» kórmesi arasyndaghy baylanysqa toqtalar bolsaq, múnyng barlyghynyng basyn taghy da qarjy tapshylyghynan tughan jantalasqan әreket qana biriktiredi. Mәselen, biylghy jylgha budjetten ruhany salagha bólingen qarajattyng kýrt qysqaruy da eldegi qarjy tapshylyghynan tughan ebedeysiz qadam. Al osy qysqartular men halyqtyng «qaltasyna týsu» jaghdaylary Qazaqstan ýkimetining ekonomikalyq basqaru tetikterinen beyhabar ekendigin bildirse kerek. Áytpegende bilikti ýkimet ekonomikalyq qiynshylyqtan halyqtyng esebinen emes, ekonomikalyq tetikterdi paydalanu jәne olardy retteu arqyly qútyludyng amalyn jasar edi. Al bizding ýkimetting әzirge istep otyrghany – halyqty qanau ghana.
– Mamandardyng pikirine qaraghanda, 1997 jyly Ákejan Qajygeldinning ýkimeti jýrgizgen zeynetkerlik reformasyn keyingi ýkimetter dúrys alyp jýre almady degen pikirler bar. Sonyng saldarynan arada 15 jyl ótkende kezekti reforma jasau qajettiligi payda bolghan siyaqty. Osy túrghydan alghanda, kezekti reforma zeynetkerlerdi әleumettik qamsyzdandyru mәselesin sheshuden búryn, elding tyghyryqqa tirelgen ekonomikasyn tiriltuding amaly bolyp túr degen oigha ne pikir qosar ediniz?
– Óte dúrys aitasyz. Ákejan Qajygeldin ýkimetining jaqsy bastamasy ayaqsyz qaldy. Keyingi jasaqtalghan ýkimetter zeynetaqy qorlarynda qordalanghan qarajatty el ekonomikasyn damytu isine qosu arqyly zeynetaqy qoryn da odan әrmen molaytuy tiyis edi. Búl óz kezeginde sayasy reformalardy da jýzege asyru shartyn talap etedi. 
Qalyptasqan jana sayasy jaghday «jas týrikterdin» «DVK» qozghalysyn ómirge әkeldi. Qozghalys jetekshileri týrmege qamalyp, qughyngha úshyraghannan keyingi ýkimet basshylary sayasy reformalardyng qajettiligi turaly auyz ashugha batyly barmaytyn jaghday qalyptasty. Qazir ókimet te, halyq ta osy qalyptasqan «jaghdaydyn» qúrsauynda kýn keshude.
Sayasy reformalarsyz әleumettik qamsyzdandyru men ekonomikany tiriltuding amalyn ghana emes, el ishindegi jalpy túraqtylyqty saqtap túruymyzdyng ózi neghaybyl kýide. Eger eske týsirsek, Qajygeldin ýkimeti zeynetkerlik reformasyn bastaghanda, qor birjasy men baghaly qaghazdar naryghyn qatar jýrgizudi qolgha alghan edi. Negizinen zeynetaqy qorlaryndaghy halyqtyng salymy osy instituttar arqyly ashyq ainalymgha týsip, zeynetaqy qorlarynda jinaqtalghan qarjy payyzdyq ýstemege ie boluy kerek edi. Ókinishtisi sol – Qajygeldinnen keyingiler el ekonomikasyn «kólenkeli sektorda» jýrgizuge yntaly boldy. Al búl degeniniz jemqorlyq pen talan-tarajgha jol beretin birden-bir kesapat edi. 
– IYә, siz aitqanday, budjette byltyrghy jylgha belgilengen әleumettik shyghyndar búrnaghy jyldarmen salystyrghanda edәuir tómen. Al esesine bizding elde negizgi budjetti qúraushy sektor – múnay óndiru kólemi jyl sayyn ósude. Osy qarama-qayshylyqqa qanday bagha berer ediniz?
– Sarapshylardyng pikirine qaraghanda, budjetting kiris bóligining 45 payyzy múnaydan qúralady. Qalghan bóligin ekonomikanyng basqa salalary beredi. Rasynda, resmy derekter boyynsha, múnaydyng óndirilui men satylu kólemi jyldan-jylgha ósu qarqynyn kórsetude. 
Múnaydan tys eksporttyq shiykizattar: týsti jәne qara metaldar, qorghasyn, hrom, baghaly metaldar, qalayy, t.b. ónimderden túrady. Áleumettik shyghyndardyng jyl sayynghy kemui, tiyisinshe, budjettik kiristing kemuinen tuyndaydy. Eger bizding eksporttyq әleuetimiz jyl sayyn artyp otyrsa, budjetting kiris jaghy nege kende qalady?
Yaghni, búl arada eki birdey kiltipan bar: ne bizding resmy statistikamyz jalghan, ne eksportqa ketken ónimnen týsken qarjynyng ýlken bir bóligi offshorlarda shógip qaluda.
Álem ekonomikasy daghdarysta túrghan býgingi jaghdayda múnaydan basqa shiykizattarymyzgha súranystyng azangy sebebin – basqa da shiykizattan týsuge tiyisti kiristing kemu qarqyny múnay ósiminen týsetin kiris qarqynynan әldeqayda kóp ekenining qayshylyghy dep týsindiruge bolady. Yaghni, bizding eksporttyq sayasatymyz mýddeli toptardyng jemsauymen baylanysty degen sóz.
– Aytpaqshy, siz osy qystan bastalghan «halyqtyq AyPiO» baghdarlamasyna oray aksiya satyp aldynyz ba?
– Joq. Birinshiden, jabyq ekonomika jaghdayynda ýstel astynda jýretin múnday oiyngha qatysugha zauqym joq. Ekinshiden, «halyqtyq AyPiO» baghdarlamasyn tolyq mәnde qamtamasyz etetin ekonomikalyq jәne qarjylyq sayasattyng alghy sharttary bizde qalyptaspaghan. Ýkimet elding qaltasyndaghy azyn-aulaq qarajatyn «suyryp alghysy» keledi, biraq onyng qaytarymyna qatysty qisaptyng qalay jýretinin bilmeydi. Osy jaghdayda «AyPiO» oiyny sizdi qyzyqtyra ma? 
– Sizding dәleldeuinizden keyin, rasynda da, «AyPiO»-gha salghan elding aqshasy jelge úshyp ketti me dep qorqyp qaldym. Sodan da bolar, el ekonomikasyna investisiyalyq jәrdem bolady degen «AyPiO» baghdarlamasynyng da tyghyryqqa tirelgeni. Tayauda qarjy ministri Jәmishev pen viyse-premier Kelimbetov baspasóz betinde osy túrghyda ózara tәjikelesip qaldy. Búl atalmysh baghdarlamanyng shiykiliginen tughan kiykiljing be, joq әlde ýkimetting búl túrghyda ortaq pikiri joqtyghynyng belgisi me?
– Eki pikirding de jany bar. Ortaq pikirding joqtyghy – oligarhtyq toptardyng mýdde qayshylyghynyng әserinen tughan desem, artyq aitqandyq bolmas. Ýkimettegi «AyPiO» baghdarlamasyna tikeley jauap beretin eki lauazym iyesi tenizge shyghyp ketken kemening artynan «sugha ketedi-ketpeydi» dep tәjikelesip jatsa, bizding qarjy-ekonomikalyq bloktyng jaghdayy shynymen-aq jetisken eken.
– Al tarifterding qymbattauy, zeynetaqy reformasy, «AyPiO» baghdarlamasy Qazaqstanda ótetin «EKSPO» kórmesin qarjylandyrugha baghyttalghan degen qara dýrsindeu pikirge qanday tújyrym aitasyz?
– Qara dýrsin bolsa da, búl shyndyqqa jaqyn pikir der edim. Kórmege, resmy derek boyynsha, 2,5 million euro júmsalatynyn eskersek, aldaghy tórt jyldyng ishinde búl qarjy birneshe ese ósetinine kýmәniniz bolmasyn. Aldaghy uaqytta «EKSPO» jútatyn osy jyrtyqty jamau ýshin, zeynetaqy qorlaryn qosyp, salymshylardyng aqshasy memleketting qarauyna ótpek. Al bizneste memleket degeniniz jetisken kәsipker bola almaydy. 
– Al eldegi ekonomikanyng negizgi baziysi men berik túghyry sayasy reforma bolmaushy ma edi? Bәlkim, bizding elding ekonomikasy osy reformanyng kesheuildeuinen tyghyryqqa tirelip túrghan shyghar?
– Álbette! Ekonomikany túraqty jәne qaryshty jýrgizu ýshin, demokratiyalyq, halyqtyq basqaru qatynastarynyng әlemde qalyptasqan ashyq әdisi boluy kerek. Bizde onday jaghday mýldem joq. 
Anyghynda, bizde sayasy reformalar jýrgizuding qajettiligi ótken ghasyrdyng ózinde-aq pisip-jetilgendigi – tәuelsizdik jyldarghy jana tarihymyzgha belgili jaghday. Men bәs tiguge barmyn: ýkimet basshysy Serik Ahmetov ekonomikalyq ilimdermen qarulanghan naghyz memlekettik dәrejedegi menedjer bolsa, ol talaptardyng auaday qajet ekenin ishinen sezip, qystyghyp jýrui tiyis. Al olay bolmasa, ol kezindegi kolhoz tóraghalyghynan alysqa kete almaghan basqarmanyng biri ghana bolghany.
Eng ókinishtisi – biylik qoyylghan talaptargha jauap beruge, qordalanghan mәselelerdi sheshuge qúlyqsyz. Biz, azamattyq qogham ókilderi, kýrdeli sayasy reformalar jasaudy emes, tek qana eng ózekti degen әleumettik talaptardyng oryndaluyn ghana aityp jýrmiz. Biylik osynyng ózin jýzege asyrugha yjdahatsyz, әlde onyng qajettiligin kórsoqyrlyqpen týsinbeydi. Eger el ekonomikasy osy baghytpen kýirep, әleumettik jaghday tym tyghyryqqa tireler bolsa, ertengi kýnimiz qalay bolaryn oilaudyng ózi qorqynyshty. Jogharyda otyrghan sheneunikterding búl jaghday turaly habary bolmasa, ansap jetken tәuelsizdikting ózine zar bolatyn kýnimiz jaqyn siyaqty.
– Siz Almatyda mausym aiynda ótetin qarsylyq mitingisin úiymdastyrushy belsendilerding birisiz. Endeshe oghan dayyndyq qalay jýrude?
– Dayyndyq tolyq kólemde jýrip jatyr. Sәuirding 27-sinde bolghan miningte kelesi miting 1 mausymda bolady dep jariyalandy. Keyin aqyldasa kele, balalar merekesimen jaryspay, mausymnyng 15-inde ótkizeyik dep kelistik. Belgilengen tәrtip boyynsha qalalyq әkimdikke ótinish berildi. Endi sol ótinishting jauabyn kýtip otyrmyz.
– Belgili qogham belsendisi Qanaghat Tәkeevany qudalau sol mitingige qatysty jaghday degen oigha qosylasyz ba?
– Bizding oiymyzsha, tikeley qatysy bar. Qanaghatty birde RUVD-gha, birde Qarjy polisiyasy men sotqa shaqyryp әure-sarsangha salyp qoydy. «Biylik ókilining namysyna tiydi» degen baptyng Qarjy polisiyasyna qanday qatysy bar ekeni mýldem týsiniksiz. Ony aitasyz, biz júmys jasap jatqan kensege keshe órt sóndirushiler kelip, lang salyp ketipti. Baqsaq, bireu gazdyng iyisi shyghady, ot janyp jatyr dep shaghym týsiripti. Shaghym týsirushining ózi búl dýniyemen bayaghyda qosh aitysqan adam eken. Biylik ókilderining búnday arsyzdyqtargha baruyna tang qalghannan basqa amalynyz qalmaydy eken.
– Qoryta aitqanda, ekonomist-maman retinde el ekonomikasyn sauyqtyru ýshin, birinshi kezekte qanday alghy sharttar jasaluy tiyis?
– Mamandardyng aituyna qaraghanda, bizding elde salyqtyng 40 payyzy ghana budjetke týsetin kórinedi. Búl kórsetkish boyynsha, biz kenestik elder arasynda eng songhy oryndardy iyelenetin kórinemiz. Aldynghy qatardaghy Belarusi salyqtyng 70 payyzyn jinaydy eken. Sondyqtan el ekonomikasyn sauyqtyrudy sharuashylyq subektileri qyzmetining qogham aldyndaghy jariyalylyghyn qamtamasyz etuden bastau kerek. Búl óz kezeginde sybaylasqan jemqorlyqqa da tosqauyl bola alady. Mening úsynyp otyrghanym – qarapayym ghana ekonomikalyq tetik. Biraq «jariyalylyq» degen termin biylik ýshin trotilmen birdey bolyp túrghan siyaqty.
– Súhbatynyzgha kóp rahmet! Kózimizdi biraz ashyp tastadynyz.
Súhbattasqan
Baqytgýl MÁKIMBAY

Abai.kz