Tamashalap qarasang tәniri isine,

Boyyng balqyp, eriydi ishte jiger.

Abay Qúnanbayúly

Ghalymdar su ótkizbeytin, ystyq - suyqqa tózimdi týrli materialdardan mata jasap shyqty delik.  Ol  - mata ózdiginen múzdap, boygha jylu berip, býlingen kezde ózin  qayta qalpyna keltirip otyratyn qasiyeti bar bolsa. Áriyne, múnday ónim janalyqqa qúshtar әlem ýshin ghajayyp tehnalogiya bolar edi. Solay emespe? Al, osynday keremet qasiyetterding barlyghy bizding 2 miliymetrlik terimizde bar.

Tamashalap qarasang tәniri isine,

Boyyng balqyp, eriydi ishte jiger.

Abay Qúnanbayúly

Ghalymdar su ótkizbeytin, ystyq - suyqqa tózimdi týrli materialdardan mata jasap shyqty delik.  Ol  - mata ózdiginen múzdap, boygha jylu berip, býlingen kezde ózin  qayta qalpyna keltirip otyratyn qasiyeti bar bolsa. Áriyne, múnday ónim janalyqqa qúshtar әlem ýshin ghajayyp tehnalogiya bolar edi. Solay emespe? Al, osynday keremet qasiyetterding barlyghy bizding 2 miliymetrlik terimizde bar.

Hikmet iyesi - sheber Alla taghalanyng jaratqan sheksiz keremetterinen tek adamnyng júp-júqa terisine ýnileyikshi. Kópshiligimiz terini qarapayym dýnie dep esepteymiz. Shyn mәninde solay ma? Joq. Óitkeni, ghasyrlar  boyghy zertteulerding jemisi  teri qaytalanbaytyn injenerlik sheberlikti kerek etetinin kórsetti. Ásili, dәleldendi. Alayda, aiqyndalghan sol aqiqatty әlide bolsa tany almay jatyrmyz. Búl mәselening ber jaghy. Arysy aqiqatqa kózimiz jetip túrsa da, moyynsúnbay ketetin tong moyyndyghymyzda. Eger, adamdy tendessiz baylyq deytin bolsaq, sol baylyq onyng -  terisi. Álgi  dýniyening baylyghyn ghúmyr boyy sarylyp izdep jýrgen pende sol baylyq óz boyynda túnyp túrghanyn  bilgende qanday әserde qalar edi?! IYә... Áserde qalu ýshin әueli sezinu lәzim.  Sezinu ýshin iman paryz. Hakim Abaydyng «Mýhmin bolsang әueli imandy bol»,- deytini sodan. Áytpese, kemenger qart sana aghysyn sarqyp «Áueli iman týzet»,- dep, imandy qorghashtap, jýregine jýk artyp nesi bar.

Teri ýsh qabattan túrady: ishki qabat gipoderma, ortanghysy derma jәne syrtqy – epiydemis qabaty. Terining gipoderma qabaty qorghanys qyzmetin atqarady. Derma qabatynyng kletkalary tyghyz dәneker úlpalardan túrady. Sondyqtan, qan tamyrlarynyng kaplyalarymen jýike jýiesi úshtasyp jatady. Sonymen qatar, dermanyng býrshikti teri qabatyndaghy dәneker kletkalar terige beriktik qasiyet beredi. Syrtqy qabat epiydermiys  12 – 15 qabattan túrady, onyng qalyndyghy 0,07 - 0,12 milliymetr. Búl - ýnemi janaryp otyratyn qabat. Sol siyaqty, jer jahandaghy barlyq janaryp otyratyn jaratylys ýilesimdi rettiligimen  Úly Rabbymyzdyng qúdiretin bar әlemge әigilep  otyrady. Biz shyn mәninde denemizdegi hikmetke toly terimizben IYlәhy qúdiretti jer jahangha jar salyp jýrgenimizdi bilemizbe?!

Terimizdin  7 sm² - de 19 mln jasusha,  90 may bezderi, 65 týk úyasy, 6 metr qan tamyrlary, 19 myng sensorly jasusha bar. Ol - dene salmaghynyng 16 payyzyn qúraydy.  Demek, teri denening eng kóp bóligin alyp jatqandyqtan aghza bolghandyqtan adam tirshiligi ýshin óte manyzdy ról atqarady. Esinizde bolsa, balalar parkinde syrty rezinamen qorshalghan kólikter bir birimen soghylysqan kezde esh ziyan kelmesten jýitky jóneletin edi. Terimizde osynday syrty rezinamen qorshalghan kólikter siyaqty qatty soqqy tiygende tepe - tendikti saqtap qalatyn danalyqpen jaratylghan. Eger terimizde múnday «amortizator» bolmaghan jaghydayda, qanday da bir dene shynyqtyru jattyghuyn jaraqatsyz jasay almas edik. Osynday qorghanys qyzmetin atqara otyryp, әrbir  23 apta sayyn syrtqy qabaty ózdiginen janaryp túratyn matany qanday ónerkәsip jasay alady?!.  Adam juynghanda, kiyingen kezde 10 milliardqa tarta qajetsiz jasushalardy joghaltady eken.  Adamnyng denesin  ýlkeytkish aparatpen qarasa, búlt siyaqty qorshap túrghan jasushalardy kórer ediniz. Bir qyzyghy, terining syrtqy qabaty janarghanymen onyng týsi, formasy esh ózgermeydi. Tipti, sausaq úshyndaghy nәzik tanbalarda sol qalpy saqtalady. Álemdegi barlyq injenerler birigip әreket etsede múnday tanbalardy jasay almaydy.  Sausaq úshyndaghy  tanbalar - әrbir adamnyng teridegi jeke kodtyq belgisi. Búl ghylymy dәlel. Al, qasiyetti qúranda: "Kәpir bizdi olardyng (adamdardyn) qausaghan sýiekterin qayta jinay almaydy dep oilay ma? Áriyne, ony sausaqtarynyng úshyna deyin qalpyna keltiremiz", - deydi Alla. («Qiyamet» sýresi, 3-4 ayat).

Teri temperaturany bir qalypta saqtap túratyn termostat qyzmetin de atqarady. Eger bizding temperaturamyz 2-3 S° deyin kóterilip bir qalypta túratyn bolsa, adam ólip ketui mýmkin.  Jylu ishki aghzalardan bólinip, qan arqyly býkil denege taralady. Qanmen birge lezde taralyp otyratyn jylu denede suyp ýlgermeydi. Sondyqtan, dene artyq jyludan qalay arylady?  Ghalymdar  terining múnday qyzmetin  «terleu әdisi» dep aitady. Osydan – aq, teri әdeyilep sheksiz danalyqpen asa mәn berilip, belgili bir maqsatpen jasalghanyn kóremiz. Búl jayynda qúranda: «Kókterdi de, jerdi de әri eki arasyndaghy nәrselerdi de oiynshyq qyp jaratpadyq»,- degen. («Dúhan» sýresi, 38 - ayat).

Teri  - Adamnyng qabiletine say ólshemdi tәrtippen pishilip,  kórkem beynede jaratylghan. Dana sheber Alla taghala  terini qimyl qozghalysymyzgha, dene bitimimizge  óte ynghayly etip bergen.  Onsyz  әrbir qozghalysymyz qiyndyq tudyrar edi. Álbette, osynday tanghajayyp, nәzik sheber bezendirilgen jaratylystan ne qalasa sony jasaushy qúdiretting isi  bayqalady.

Adam denesinde 2 milliongha tarta ter bólip shygharatyn bezder bar.  Ol  bezder boyymyzdy salqyndatyp, terining betki jaghyna sumen birge qajetsiz ziyandy zattardy syrtqa shygharyp otyrady. Boymyzdaghy ystyq  temperatura  ter bezderining tereng qabatynan betki jaghyna deyin sozylyp jatqan kishkentay trubalar arqyly syrtqa shyghyp tepe – tendikti saqtap túrady. Kýndelikti kórip jýrgen denemizdegi jinishke sanylaular  sol bezderding betki jaghy. Adam qozghalghan sayyn ishki aghzalar deneni ysytyp, ter bezderi súiyqtyqty kóbirek bóledi. Qysymnyng kýshi jogharylaghan sayyn qantamyrlar kenip, qan ainalymy kýsheye týsedi. Múnday jaghydayda, ter kóp bólinedi de dene ózdiginen múzdap, aghzagha qajetti temperaturany bir qalypty saqtaydy. Boyymyzda jýrip  jatqan osynday kýrdeli ister tendesi joq bir kýshting «Men barmyn» degen aiqyn isharsy, belgisi emes pe?!. Qúran kәrimde múny: «Senderding jaratylularynda sonday – aq jәndikterding órbip taraluynda naq sengen el ýshin belgiler bar», - delinedi. («Jasiya» sýresi, 4 -ayat)

Orta eseppen alghanda terining 1 sm²  te 5000 sezim talshyghy bar. Ol – ol ma, búghan qosa 200 auyrghandy sezetin, 12 suyqty, 2 ystyqty, 25 qysymdy sezetin reseptorlar ornalastyrylghan. Adam sausaqtarynyng úshyndaghy, múrynnyng úshyndaghy, alaqannyng ortasyndaghy  terileri eng sezimtal keledi. Terining osynday bir ghana qyzmetin Qúran ayattarymen baylanystyra zerttegen  professor, doktor Tajaket Tajason islamnyng haq ekenin moyyndaghan. Tozaqtaghy azaptyng úzaq uaqyt jalghasuy ýshin teri otta janyp, sezim reseptorlary joghalghanda, qaytadan sol sezimdi jandandyru kerek. Olay bolsa, teri qayta jasalyp, denege qaptalghanda ghana azapty sezinetin jýie qaytadan payda bolady. Qúranda: «Negizinen onday ayattarymyzgha qarsy shyqqandardy jedel tozaqqa salamyz da, olardyng terileri janghan sayyn azapty tatulary ýshin, ony basqa terilerge auystyramyz. Shәksiz Alla tym ýstem, hikmet iyesi».  («Nisa» sýresi, 56 ayat)

Al, teri astyndaghy may qabaty ne ýshin kerek? Ol da et pen sýiekti týrli soqqylardan saqtap túratyn qorghanys qyzmetin atqarady. Maylanghan teriden su, mikrobtar ótpeydi jәne mikrobtardy óltiretin zattary terini tazalap otyrady. Teri  astynda artyq mayy bar adamdar suyqty siyrek ótkizedi, әri jyludy da az joghaltady. Adam qúrghaqta ómir sýretin jan -januarlardan góri maydy kóbirek jinaydy eken.  Ári, teri adam boyyndaghy su balanysyn baqylaushy. Bizding denemizdin  65 payyzy sudan túrady. Eger teri bolmaghan jaghydayda boyymyzdaghy sudy ózdiginen ústap túrudy elestetu tipti mýmkin emes. Teride ottegi men nәruyzdar, vitaminder men túzdardyng almasu prosesi әr sәt  sayyn bolyp jatady. Búl aghzagha qajetti zattardy tasymaldaytyn  eng kýrdeli prosess bolyp esepteledi. Teri býirekten keyingi eng qarqyndy zat almasu prosesin jýrgizetin aghza.  Sondyqtan, teri adamgha qajetti zattardy molynan saqtaytyn qoyma dese de bolady. Terimen qorshaghan orta arasynda gaz almasu jýiesi ókpening tynys alu jýiesindey óte manyzdy. Ol - ózine kýnning sәulesinen D vitamiynin sinirip, ony sýiekke darytady. Al,  D vitamiyni bolmaghanda sýiegimiz bala kezden aq óspey qalatyn edi. Osydan – aq, adam boyyndaghy ghajayyp ýilesimge kóz jetkizemiz. Múnday jýieli týrde baylanysyp jatqan prosester әr nәrseni hikmetpen jasaushy qúdireti kýshti Jaratushynyng barlyghyn, birligin talap etedi. Áytpese, ol ózdiginen bolyp jatyr deu aqylgha simaytyn pendelik (nadandyq) bolar edi.  Teri qajetti vitaminderdi nemese himiyalyq zattardy ózine onay sinirip, aghzagha ziyandy  bolsa olardy qaytadan shygharyp tastay alady. Ózi birneshe milliymert bola túra osynday eng auyr qyzmetterdi mýltiksiz ólshemmen atqaruy tang qaldyrady. Barlyq mәsele Allanyng oghan bergen erekeshe jaratylysynda. Adam sol erekshe jaratylys pen sheksiz baylyqtan Allanyng qúdiretin kórip, imany keng kóz qarasymen ghibrәt alyp, tolghanuy lәzim. Alla taghala qúran kәrimde: «Jer jýzinde naq senushilerge  dәlelder bar; Sonday – aq ózderinde de bar. Kórmeysinder me?», - degen. («Zәryat» sýresi, 20, 21 – ayat)

Óte nәzik, әsem súlulyqpen bezendirilgen teri Úly Rabbymyzdyng qúdiretimen qaytalanbaytyn naqyshy. Terinin  dizayynyna qarap Alla taghalanyng adam balasyna degen mahabbatyn, raqymshylyghyn  kóremiz. Tipti, bizge kýndelikti tirshilikte milliondaghan bakteriyalarmen kýresudi oilamay - aq qoysaqta bolady. Óitkeni, teri ziyandy zattardy syrtqa shygharyp, tazalanyp otyrady. Osynday júqa teri denege ne paydaly, ne ziyan sony Bireuding basqaruymen kórip, bir qaraghan adamgha óz erkimizden tys sanaly týrde  hikmetke toly júmys atqaruda.

Biz qazir bir ghana teri turaly sóz qozghap otyrmyz, al, adamnyng boyynda bir mezgilde  bir birimen tyghyz bayynysta júmys jasap jatqan  qanshama jýieler bar. Olardyng arasynda óz erkimizden tys bolyp jatqan  milliondaghan  prosesterdi kóz aldymyzgha elestetu әste mýmkin emes.

Abai.kz