Senator Makkeynning qory ornalasqan kensening ishinde bir futbolka ilinip túr. Onda aldaghy uaqytta qay elde "Úly revolusiyalar" boluy tiyis ekeni jazylypty. Kiyimning syrtynda toghyz memleketting aty kórsetilgen. Keybir elding túsyna «TBD – To be done»,  yaghny «búl elde revolusiya boluy tiyis» dep ýlken әriptermen jazylghan. Búl tizimde Qazaqstan kósh basynda túr. Qúrama shtattardyng keyingi jyldary talay jerde dýrbeleng úiymdastyryp jýrgeni belgili. Ásirese arab elderindegi revolusiyalardyng ssenariyi AQSh-ta jasalghany keyingi kezderi ashyq aityluda. Syrtqy kýshterding demeuimen býlik bastaghan búl memleketterden qazir bereke qashty.   

Senator Makkeynning qory ornalasqan kensening ishinde bir futbolka ilinip túr. Onda aldaghy uaqytta qay elde "Úly revolusiyalar" boluy tiyis ekeni jazylypty. Kiyimning syrtynda toghyz memleketting aty kórsetilgen. Keybir elding túsyna «TBD – To be done»,  yaghny «búl elde revolusiya boluy tiyis» dep ýlken әriptermen jazylghan. Búl tizimde Qazaqstan kósh basynda túr. Qúrama shtattardyng keyingi jyldary talay jerde dýrbeleng úiymdastyryp jýrgeni belgili. Ásirese arab elderindegi revolusiyalardyng ssenariyi AQSh-ta jasalghany keyingi kezderi ashyq aityluda. Syrtqy kýshterding demeuimen býlik bastaghan búl memleketterden qazir bereke qashty.   

Adamzat tarihyndaghy osynday oqighalardyng shyghu sebebine  kóz jibersek, qaqtyghystardyng barlyghy әuelde tabighy resurstargha tartystan tuypty. Arab elderindegi jaghdayda tura osynday. Qazir býkil әlemde quat kózderi ýshin kýres jýrip jatyr. Al Libiya jer sharyndaghy «qara altynnyn»  ýsh payyzyna iyelik etip otyrghan el. Oligarhtar osyghan qol jetkizuge talpyndy. Qazir olar arab memleketerindegi biylikting barlyghyna óz sózderin ótkize alatyn «quyrshaq patshalardy» otyrghyzugha kýsh saluda.  Juyrda PuppetWorld atty ghalamtor betinde atalghan oqighalardyng sebep-saldaryn talqylaghan túshymdy material jaryq kórdi. Onda maqala avtorlary Soltýstik Afrikadaghy teketiresting tuuyna әlemge әigili qarjy әuleti Rotshilidter týrtki boldy degen pikir aitqan. Ortalyghy Londonda ornalasqan búl úiymdaghylardyng týpki tegi jóitter. Búdan kóziqaraqty oqyrman kóp nәrseni angharary anyq. Oligarhtardyng kóz tigip otyrghan kelesi bir  nysanasy -  keyingi jyldary qatty qarqyn alghan Islam bankingi. Olar ózderine kýshti bәsekeles bolyp bara jatqan Islam bankterin qúrtugha búl joly qúlshyna kiristi. Daghdarystan keyin ósimqorlyqqa qúrylghan batystyng bank salasyna júrttyng senimi azayyp ketkeni belgili. Búl jaghday óz kliyentterining tәuekelin birigip kóteretin, ósimqorlyqqa qatang tyiym salatyn músylman bankterining damuyna jol ashty. Al europada jyl ótken sayyn músylmandardyng sany artyp kele jatqanyn eskersek, týpkilikti jaghday sharighat sharttarymen júmys isteytin  instituttardyng paydasyna sheshilui mýmkin. Kliyentterinen aiyryla bastaghan europa bankteri búghan búdan ary tózip otyra beruge bolmaytynyn týsinip, qazir qarsy qimylgha kóshe bastady. Business Intelligence-ning aghymdaghy oqighalargha baylanysty jasaghan songhy bayandamasynda qalyptasqan jaghday anyq surettelgen. Bayandamada bylay delinipti: «Eger Mysyrdaghy Abu-Daby islam bankinin  músylmandargha arnalghan qyzmet týrlerin engizuge baghyttalghan talpynysy sәtti ayaqtalsa, býkil naryq solardyng qolyna  yghysyp ketui әbden mýmkin. Qazirding ózinde tútynushylar ýshin ózara tartysqa týsken jergilikti bankter islam ónimderin úsyna bastady. Osy jaghdaydy qoryta kele aldaghy uaqytta bizdi ýlken tartys kýtip túr dep anyq aita alamyz».

Al Malayziyadaghy auqymy jaghynan ekinshi orynda túrghan islam banki Kuwait Finance House-ning basqarushy diyrektory Hauaja Múhammad Salman Jýnis byltyr: «aldaghy 3-4 jylda islam bankteri Avstraliya, Qytay, Japoniya men әlemning ózge ónirlerinde de ashyla bastaydy» dep mәlimdedi. Búdan Europanyng iri bankterine, әsirese Rotshilidterge ýlken tyqyr tayaghanyn kóruge bolady.  Osy oqighalardy qoryta kelgende demokratiya ornatyp, qatigez biyleushilerdi taqtan taydyru ýshin jasalaghan arab elderindegi «revolusiyalardyn» barlyghy qúr jeleu ekenin angharu qiyn emes. Arab memleketterindegi býlikti qoldan jasap otyrghan alpauyttar eldi qangha bóktirip, óz maqsattaryna jetudi ghana kózdep otyr. Búghan ghalamtordaghy PuppetWorld saytynda jaryq kórgen myna pikir tolyq dәlel bola alady: «Rotshilidter el biyleushilerin taqtan týsirgen son, músylmandardy ózderine ekonomikalyq túrghyda kiriptar etudi qalaydy. Al azamattar ózderi qan tógip jýrip qol jetkizgen sóz bostandyghy men domekratiyany ornatqanymen, jeme-jemge kelgende ekonomikalyq jaghynan alpauyttardyng qúly bolyp shygha keledi».  Arab elderindegi «revolusiyanyn» týpki maqsaty mine, osy! Biletinderding aituyna qaraghanda, Batys memleketteri bilek sybana kirisken arab elderindegi tónkeristi  International Crisis Group yaghny halyqaralyq daghdarys toby dep atalatyn úiymdaghy at tóbelindey alpauyttar ýilestirip, basqaryp otyrghan kórinedi. Búl úiym Rotshilidter qúrghan kóp órmekting biri.         

  Aytpaqshy, Soltýstik Afrikada biylikpen kýres bastalghanda oppozisiyanyng basshylarynyng biri atanyp ayaq astynan payda bolghan Múhammed әl-Baradey de osy toptyng beldi mýshesi bolyp shyqty. Úiymnyng diyrektorlar kenesine  barshagha belgil taghy bir adam Zbignev Bjezinskiy de kiredi. Al onyng atqarushy komiytetining túraqty mýshesi Djordj Soros. Tónkeristing tónireginde búlardyng jýrgeni kóp nәrsege kózindi ashary sózsiz. Bir-birimen qyryqpyshaq bolyp, býlikten kóz ashpay jatqan músylman memleketteri osy oqighadan sabaq alsa jaqsy! Áytpese, Rotshilidterding aldaghy uaqytta taghy kimge auyz salaryn bir Alla ghana biledi...

Abai.kz