Mektepke kirgende eresekter psihologiyasy men adamaralyq diploma­tiya­nyng has sheberi edi. Múghalimning kónilin qalay aldarqatudy, qúrbysynyng jýre­gin qalay jibitudi jetik mengergen bolatyn.

Mektepke kirgende eresekter psihologiyasy men adamaralyq diploma­tiya­nyng has sheberi edi. Múghalimning kónilin qalay aldarqatudy, qúrbysynyng jýre­gin qalay jibitudi jetik mengergen bolatyn.
Uniyversiytetke týskende «dýnie tek bir-birimen jaulasqan, birine-biri ósh, birin-biri kóre almaytyn eki jaqtan gha­na túrady» degen teoremasynyng ak­sio­magha ainaluy ýshin tipti qolayly jaghday tu­dy. Kafedradaghy mýiizi qaraghayday qos professordyng jan alys, jan beris shayqasynda bazbireuler qúsap arada janshylyp ketpedi. Tәjiriybesin molynan paydalanyp, eki jaqty da aldap soqty. Dekannyng ghylymy jetekshisine degen qisyq kózqarasynan da eshkim zardap shekpeytin jol tapty. Student­terin sonynan salpandatyp qoyatyn, «keng eteginin» bir úshy bas әkimshilikke jalghanghan qyrsyq doktordyng da ayarly­ghynan ailasyn asyrdy.
Joqshylyq pen múqtajdyq búnyng en­bekke erte aralasyp, enjar ortada erekshe kórinuine jol ashty. Qúbyjyq siam egizine ainalghan ýkimet pen biyz­nes­ti, elden habary joq «el qayratkerle­rin» tany bastaghanda «eki jaqtyn» «kóp jaqqa» ainalyp ketkenin birden sezdi. «Kópjaqty qaqtyghystyn» «eki jaqty úrys­pen» salystyrghanda әldeqayda pәtuasyz, opasyz hәm joyqyn ekenin úqty. Qaradýrsindeu joldastary «kóp­jaqty konflikterdin» bir qyryna erik­siz ilinip, qúrban bop ketip jatqanda búl miyghynan kýlip, ózining strategiyasyn terendete týsti. Ýsh, tórt, tipti, bes tarap­tyng bir-birine qarmaq salghan qym-qighash әreketterin óz mýddesi ýshin tez iykemdep, sheber paydalanugha mashyqtandy. Bir jazyqtyqtaghy aiqas týzu qúsap bastalyp, birte-birte prizmagha ainalyp, kele-kele
dodekaedr qúsap qyry kóbeye týsken qoghamdyq-sayasy intriy­ga­lardyng biyiktikteri men búryshtaryn kózin júmyp otyryp eseptep shyghara be­retin boldy. Az ghana uaqytta súranys pen moyyndaugha ie bolghan qabiletine tәnti edi. Biraq eshbir jaqqa iylikpeytin, eshbir tarapqa senbeytin, kýdikshil, se­kem­shil, hәm ózimshil jýregining dәu qara tas­qa ainalyp, jalghyzdyq atty su tý­bine tartyp bara jatqanyn ishi sezetin. Jaqyndaghysy kelgen jannan «mýddeli jaq» kórip túratyn minezi múny qúrby-qúrdastarynan da oqshaulap tastaghan. Ásire­se, ainagha qarasa shyn jalghyz ekenin kóretin.
Bir kýni qalanyng ortalyq alany men bas kóshesinde mýddesi qayshylasqan qarsylas «jaqtardyn» aiqysh-úiqysh qaq­tyghysyna terezeden mysqylday qarap otyrghan. Kenet nazary alannyng qaq ortasynda tapjylmay túrghan bir adamgha týsti. «Eshbir tarapqa qosylmay, eshbir jaqpen jaghalaspay jay túrghan búl kim boldy eken?» degen oimen qa­syna qalay jetip barghanyn ózi de bil­meydi. Álgi jannyng bar qasiyeti janarynda siyaqty. Týpting týbin kórip be­­­kin­gen, sheshimtal, meyirimdi kózqaras. Bar bolmysymen tynyshtyqqa sha­qy­ra­dy. Tughaly beri tang qalghany osy shyghar. Búl kezde ózi qúsap «tarapsyz adamdy» tamashalaushylar kóbeye týsken. Qas­ta­rynan janay ótip jatqan taraptar bir-birine býiirinen qadalyp, ya túm­sy­ghymen tirelip túrghandaryn úmytyp, әlgi adamgha aiyptay qaraydy. «Ózimen-ózi túrghan ózimshil hәm kýdikti kisige» qa­tys­ty «qoghamdyq narazylyq» saghat sayyn ósip bara jatqanday. Múnyng es bilgeli alghash ret esengirey qalghan saqtyq sezi­mi sanasyn jarq etkizip qayta oraldy. Jýzin qara plashynyng jaghasymen qal­qa­laghan kýii eshkimge tura qaramay ýiine tartty.
Sol týni «tarapsyz adam» týsine kirdi. Shyn ómirdegidey búghan qarap ýnsiz ghana kózimen sóilep túr: «Kýlli jaq pen tarap ataulyny oiynnan shyghar. Jaulasu­gha beyim jaq joq. Jauyqtyrushy zúlym kýsh bar. Tartysqa qúmar tarap joq. Tar­tystyrushy ziyankes zat bar. Biri – ty­synda, biri – ishinde. Ekeuin de әshkere qyl! Jaghy joq, taraby joq, ólshemi joq Qúdiretke jetudin; hәm kýdiksiz, qulyq­syz, mýddesiz shyn Mahabbatty sezinu­ding jalghyz joly – osy!».
Tanerteng túra salyp ainagha qaraghan kezde ózi ómirbaqy qobaljy kýtken kýn­ning tughanyn úqty. Jýregin toltyrugha shaq qalghan jalghyzdyq ýreyin quyp shy­gha­tynday quat tapqanyn sezdi. Keu­de­sinde ýmit otyn jaqqan basty belgi – úzaq jyldar boyy kórinbey ketip, dәl osy kýni payda bolghan ainadaghy óz bey­nesi edi. Múqiyat juynyp-shayynyp, gar­de­rob­tyng eng týkpirinde ilinip túrghan aq plashyn alyp kiydi. Ómirinde birinshi mәr­te ýiinen júmys kensesine tike aparatyn ýirenshikti joldan shyghyp, ongha bú­ryl­dy. Keshegi «tarapsyz adamnyn» «qoghamdyq dýrbeleng tudyrghany» ýshin qatang jazagha tartylghan ornyna jetken beti qalt toqtady.
Sosyn qarsy taraptar men jaghalas­qan jaqtargha qarata әr sózin shegelep: «Men búl dýniyede eshbir jaqqa jatpaymyn, eshbir taraptan taramaymyn! Jaq­qa bólinbeytin, tarapqa syimaytyn bir ghana kemel IYeme bas iyemin!» dep aighay salsyn. Sol sәtte u-shu dýnie siltidey tyn­­dy. Janjaldasyp jatqan jaqtar men tiresip túrghan taraptar birin-biri tastay bere, týgel búghan qaray japyryla búryldy. Ary qaray ne bolaryn búl da sezip túrghan. Bir mezgilde dýrildey kóterilip, dýrkirey aqqan doly kýsh búny múrttay úshyrdy da, ot shashqan million­da­ghan túyaq әlemdegi eng saq, eng ailaker hәm tәsilqoy adamnyng birin op-onay tapap óte shyqty.
Bar «abyroy-ataghynan» aiyrylyp, baqiy­gha attanghan «bayghústyn» jansyz jýzin teledidar janalyqtarynan kórip qalghan tanystary «Apyrmay, myna kisi de jymiya alady eken-au!» dep jatty.

Ghalym BOQASh,
shyghystanushy-jurnalist

"Qazaq әdebiyeti" gazeti