(Sultangazy Bulatovich Valiy-Han (Valihanov))
(Shamamen 23 mamyr 1842...1844-1903)

Kirispe

Qazaqtyng úly hany Abylaydyng әigili týsinde aitylghanday qolyna qalam ústaghan Uәly әuletinen shyqqan danqty túlghalar barshylyq ekeni sózsiz. Sol Uәlihanovtardan taraghan taghy bir ataqty, biraq nege ekenin kóp atalmaytyn, dәriptelmeytin túlgha jóninde qazirgi kýnde kóptegen qauesetter aityluda. Ásirese Shoqan turaly keybir sensasiya qughyshtar ol kisini «dvoynik Chokana; poslan spesialino dlya zablujdeniya, a Chokana otpravily v drugoe mesto....» dep t.s.s. mәlimetterdi sapyra beretin bolypty. Ondaylargha (russkoyazychnyilargha) jauap retinde: «...Aldymen ol kisining aty turaly bilip alyndar, qazaqsha Ghazy, Ghazi, Qazy, keyde Qajy degender bir esim, al súltan degenge kelsek, shyqqan tegine baylanysty berilgen, sondyqtan oryssha Sultangazy dep qosyp aitylady. Al ómir jolyna kelsek, әriyne, kóp tústary Shoqandy qaytalaytynday, biraq, búl kisi kóbine әskery joldy (ghylym jolyndaghy da jetistikteri jeterliktey, Shoqan siyaqty Imperatorlyq Geografiyalyq Qoghamgha mýshe bolghan) tandaghan adam. Onyng ýstine Shoqannan 7-8 (mýmkin 9) jas kishi, sondyqtan ekeuin shatastyratyn esh jaghday joq...» dep jazghanymyz bar.

Negizi, kóp aitylmaghandyqtan, tarihy oqulyqtardan oryn almaghandyqtan, mәlimetterding tolyq zerttelmegendikterinen búl kisi júmbaq janday seziletini de ras. Óz basym búl kisi jóninde Tezek Tóre turaly zertteuler barysynda, tórening tughan qyzyn alghan kýieu ekenin (Shoqan qaryndasyn alghan) jәne «1866 jyly, uezdnoy bastyq kómekshisi Zdorenkony úryp-tonady degen aiyppen qayyn atasy jәne Úly Jýzding birtalay kisilerimen birge Qapal týrmesine qamalyp súraqqa alyndy...» degen qysqa mәlimetterdi ghana kórip qalghan edim (kadrlik ofiyser qalaysha onday kýdikke ilinedi?..). Qyzyghushylyq tanytyp biraz izdep te kórdik, QSE bylay deydi: «Uәlihanov Ghazy Bolatúly – әskery qayratker, polkovniyk. Uәly hannyng ýlken úly Ghúbaydollanyng nemeresi. Omby kadet korpusyn bitirgennen keyin Sibir Áskery shtabynda qyzmet atqarghan. Poruchik sheninde eskadron basqaryp, Vilino qalasyndaghy polyaktar kóterilisin basugha qatysty. 26 jasynda shtabs-rotmistr sheninde general Chernyaev jasaghynyng qúramyna alynyp, jeke bataliondy basqardy. Osy joryqtan keyin Patsha gvardiyasynda qyzmet atqardy. Arnayy elshilik qúramynda Parijde bolghan. Balasy qazaqtyng alghashqy ziyalylarynyng biri bolghan – Dinmúhammed Súltanghaziyn». Búl mәlimetter ol kisi turaly jauaptardy emes, kóptegen súraqtardy tudyratynday.

Jalpy maghlúmattar

Shyghu tegine kelsek Ghúbaydollany han retinde Qytay imperiyasy t.b. moyyndap, Orys imperiyasy moyyndamay, aqyrynda qolgha týsirip, birtalay (key derekterde 90 qazaq dep aitylady) adamdarmen birge Berezov qalasyna (1841-48 j.j.) jer audarghany, Qasymnyn, Kenesarynyng Patsha biyliginen taqtyng zandy iyesin bosatyp, qaytaru turaly qoyghan talaptary bar ekeni jәne tútqynnan bosatylghany tarihtan belgili oqighalar. Úly Bolat súltangha kelsek (basqa Jәnibek, Joshy, Hanqoja, Ábilpeyiz atty balalary bolghan), 1803...08-1866 jyldary ómir sýrgen, aqyndyghy da bar, daryndy kisi degen derekter kezdesedi. 1824 jәne 1828 jyldary әkesining jiberuimen Peterburgte qazaqta handyq jýieni saqtau jónindegi mәselelermen barghan. 1828-37 jyldary Kókshetau okrugining Qyrghyz-Maylybalta bolystyghyn basqarghan. Patsha biyliginen kóptegen marapattar alghanymen, 1855-59 jyldary qatang baqylaugha týsip, 1866 jyly qaytys bolghan.

Ghazy Bolatúly turaly 1891 jyly «Niva» jurnalynda, әskeri-ofiyserlik qyzmetining 30 jyldyghyna oray shaghyn maqala jariyalanypty (qazirgi belgili sureti qosa berilgen). Búl kisi turaly barlyq mәlimetter sodan taraghan. Ol kezde Imperator múragerining ataman leyb-gvardiyasynyng polkovniygi (yaghny polkovnik әskery shenin alghan birinshi qazaq) әskery shenindegi enbek sinirgen joghary ofiyseri retinde baghalanghan. Reseylik memlekettik tarihy arhivting derekterinde 1903 jyly demalysqa general-mayor sheninde shyqqan. Osy derekke sýiensek Ghazy Bolatúly, Ghúbaydolla Jәngiroghly Shynghyshannan (1894 jyly kavaleriya  generaly sheni berilgen) keyingi qazaqtan shyqqan ekinshi әskery general bolghany (Imperiyada solay qalyptasqandyqtan, azamattyq qyzmeti ýshin de general ataqtary biraz adamdargha berilgenin úmytpay bólip qaralyq)!

Ákesin ústaghan song Orys biyligi 16 jasar Bolatqa kóptegen syilyqtar tartyp, mayor shenin bergen jәne keyinirek 1853 jyly general-gubernator Gustav Gasfordtyng úigharymymen toghyz jastaghy úly Ghazy, Omskige Kadet korpusyna oqugha beriledi. Búl oqu ornyn 16 jasynda ayaqtaghan Ghazy, kornet retinde Jeke Sibir polkine qyzmetke jiberiledi. Semiz-Nayman t.b. taypalardy Reseyge qosu ýshin Ertis jaqta bolyp qaytady. Sosyn, tapsyrmalargha say, Qoqan Handyghynan qolgha týsken Álisher, Shigauly dathalarmen arnayy júmys jýrgizgen. 1857 jyly Orys biyligine ózining shyqqan tegin dәleldey otyryp, súltan ataghyn qosyp aitugha rúqsat súraydy, mine sodan bastap Súltan Ghazy, Ghazy súltan (oryssha Sultangazi, yaghny qazirgi orystildesterding shatasatyny) atanghan jәne keyin de osy atymen belgili boldy. 1863 jyly jogharyda atalghan Kadet Korpusyn tolyq bitirgen bolyp esepteledi. 1879-81 jyldary Oqu-kavalerlik eskadron qatarynda bolyp, Aleksandr-Ekinshining taqqa otyru saltanaty kezinde Buhara, Hiua handyqtarynan kelgen ókildikterge jauapty-resmy tilmashtyq atqardy. Qytay shekarasyna san ret baryp, týrli qytay-úighyr-dýngen ókildikterin qarsy aldy. Orys biyligining Súltanghazy óz eli Qotyrkól bolystyghyna kelgende kóptegen qarapayym halyqtyng aryzdanyp mún-múqtajdaryn aityp jolyqqandyghyna alandaushylyq bildirgen qúpiya habarlamalar da bar eken...

Súltanghazy Bolatúly turaly jazbalar jәne tarihy qújattar

Osynday ataqty kisi turaly biraz zertteuler, jazbalar da bar ekeni belgili bolyp otyr (Shoqan turaly zertteulerde Valiy-han degen familiyany kórip, ainalyp ótpegenderi bilinedi, oghan jogharyda aitqan «Niva» jurnalyndaghy maqala týrtki jәne keyin biraz arhivtik materialdar tabylghan...). Atap aitsaq, aldymen әdebiyette «Jizni zamechatelinyh ludey (JZL)» toptama-seriyasynda I. Strelikova (1983) jәne S. Dimitriyevting enbekterinde Súltanghazy turaly birtalay mәlimetter keltirilgen jәne ol kisi karierist, Shoqanmen baqtalas adam retinde surettelgen. Qazaqstan zertteushileri K. Abuova, G. Kenesarina, O. Oniyshenko, A. Qashqymbaev, M. Satenova, K. Hafizova, G. Mukanova, A. Mihaylov t.b. ózderining key enbekterinde Súltanghazy turaly mәlimetterdi keltire ketken eken. osylardyng barlyghyn jinaqtap, bir iz-sistemagha týsirgen («Drugoy Valihanov» enbeginde, búdan әri «DV!) tarihshy-ghalym Sәule Uderbaevagha alghysymyz sheksiz. Eki Uәlihanovtardyng bir-birimen esh baqtalas bolmaghany turaly pikir bildire kele, Potaninmen Shoqannyng songhy kezdesui delinetin oqighada Shoqan emes Súltanghazy ekenin de dәleldegen de osy tarihshy qaryndasymyz.

Búl zertteushilerding deni orystildi bolghandyqtan, bizding kóptegen salt-ghúryptarymyzdy bilmeytindikterinen birtalay qateler de jibergenin de bayqadyq. Bótender bizge qashan jaqsylyq oilaushy edi, Strelkova Ghúbaydollany – aqyly tayazdau... Súltanghazyny – Shoqandy kórealmaytyn, mansapqor-karierist degenge sheyin baryp surettegen! Ózine atadan qalghan múra ataq-tituldy súraghan bolsa, sonda mansapqor bolghany ma? Qazir she, aqshasy bar keybireu dvoryandyqty satyp alyp jatsa she? Al әskery qyzmettegi shenderin Ghazy taza enbegimen, erligimen, eng tómennen bastap birtindep-satylap alghany qyzmettik tizimnen kórinip túr!

S. Uderbaevanyng enbegimen tanysqan son, kónilge úyalaghan birtalay súraqtargha jauap izdep Shoqannyng alty tomdyghyn qayta bir qarap shyghugha tura keldi. Jalpy qazaqtyng kóptegen túlghalaryn jәne mәdeniyet-salt-dәstýrimen qosa Shoqandy da qazaqqa әkelgen akademik Á. Marghúlan desek esh qatelespegen bolarmyz. Shoqan tanudy bastaushylar, Uәly han shejiresin jazushylar t.b. eng aldymen jaryqtyq Álekenning «Shoqan turaly onyng úrpaqtarynyng jarqyn esteligi» atty shaghyn, biraq óte manyzdy enbegin múqiyat oquy qajet dep kenes berer edim. Óitkeni, 1958 jylghy (qazirgi zertteushiler túrmaq bizder tumaghanbyz da) búl dәpterinde úly ghalym arnayy Syrymbetke, Qúsmúryngha baryp, Shoqandy әke-shesheleri kózben kórgen, birge bolyp, sauyq-súqbat qúrghan adamdarmen kezdesip, aitqandaryn jazyp alyp, ózi aitqanday «Shoqannyng qadirli úrpaqtarynyng jarqyn týrde saqtalghan estelikteri әdebiyet, tarih ghylymyna ýlken ýles bolatyn, bir jarqyn oilar. Biz ony dәpterge bosqa qaldyrmay, kópshilikting aldyna tartudy maqsat ettik» degenin eskergen jón..

Ghajap enbekqor Álekenning búl jazbasy 1958 jyly, 25 iilide Syrymbette bastalyp, Qúsmúryndy t.b. jerlerdi aralap, qarttardyng sózderin ainytpay jazyp alghanynan bastalady, yaghni, - Kóp әigimelerdi aitqan toqsannyng tórindegi qart Qúlysh Jaqyptyng úly, «...Qaraghym, men seni syrtynnan jaqsy bilip, atyna qanyq edim, sondyqtan shýiirkelese bastadym, әitpese eshkimmen sóilespeytin edim. Byltyr bireuler kelip, Shoqan, Shoqan dey bergennen basqa sening súrauynday, oigha týserliktey eshtene súramady. Sondyqtan men olargha eshtene dey almadym...eske týsiretindey súraq berse aitamyz ghoy...» dep bastaghan Álekenning sózinen qazaq saltyn, mәdeniyetin qatty saqtaghanyn, ústanghanyn kóremiz (onyng ýstine Maqyúly Ydyryspen (Shota Uәlihannyng әkesi) de tanystyghy-dostyghy bar). Álekeng jәne: - Shoqandy esinde jaqsy saqtaghan kisi - seksennen asqan Jaqyptyng qyzy Rabigha, anasy Aysarydan (bizding Jetisuda Aysara deytin) estigenderin týgel aitty,- deydi.

Á. Marghúlan Zýbayyr Qoqyshúly, Sary, Jauar t.b. kóptegen aqsaqaldarmen de әngimelesip sózderin jazyp alghan. Búlardan basqa da kóptegen kisilerding Uәliyding Kókshedegi Abylay Ordasyn aghasy Ghúbaydolla (keybir kisiler Abaydolla dep te aitqan) iyemdengennen keyin Syrymbetke kelgeni, odan qyzmet babymen Qúsmúrynda túrghany t.b. siyaqty oqighalardan bastalatyn estelikteri keltirilgen, әkeleri-shesheleri Shoqannnyng ne jep, ne qoyghanyna sheyin kózben kórgen. Taghy bir manyzdy jaghy, ol qarttardyng «Shoqan patshagha barghanda Qashgharda әieling qalghan eken, soghys ashyp alyp kep bereyin...» degen túrghydaghyday, yaghni, qazirgi bizder siyaqty qospalamay, ótirikke, ósek sózge barmay, atalaryn qúr bosqa maqtamay qarapayym sóileytindigi! Búl mәseleni de Álekeng marqúm keyingilerge dóp sezdirgendey.

Súltanghazy, Aysara apamyz turaly әldebir nәrseni úmyttym ba dep búl enbekti qayta oqyp shyqtym, alayda, búl jerdegi estelikter tek qana Uәli, kóbine Shynys úrpaqtary (olardyng kimnen taraytyny, әiel-bala-shaghalary, qyzdardyng kimge kýieuge tiygeni siyaqty qúndy materialdar) turaly bolyp shyqty. Shoqan turaly derekter óte kóp, Sovet dәuirinde atalardan qalghan jazba-kitap-zattar sekildi asyl múralardyng qalay qoldy bolghany turaly da mәlimetter bar. Shoqannyng biz bilmeytin tústary da qamtylghan deuge bolady.

Ózim qyzyqqan Tezek Tórening qaryndasy Aysaragha kelsek, qazirgi keybireuler jazatynday ol jaqta eshqanday qaghaju kórmegen, kerisinshe ayauly jar, ardaqty ana atanghan eken («DV» K. H. jәne basqalar aitqanday Aysarynyng ómiri «dovolino tragichna...» emes). Ony, Álekeng jazghan: «...Aysaryny alyp kelgende Shynghys: - Qarashyghym, Shoqanymnyng sýigen әieli,- dep, ayalap otyratyn. Oghan arnap óz ýiimen tútastyryp taghy bir ýy jasady. ...Atamyz qartayghan kezinde kýmistey әdemi saqaly bar, kózidirik kiyip otyratyn, shógip qalghan qariya edi. Jaqsy kórgeni Shoqannyng әieli Aysary. Ol kisi arshynday sóileytin ashyq kisi edi, sary beyneleu. Rabigha siyaqty úzyn súnghaq, ashan, sabyrly kisi edi...». ...«Jaqyp bolsa, Shoqanday emes, ausarlau edi, kadet korpusyn bitirmey shyghyp ketti. Ózining eng bir erlik sapary, Jetisugha 25 kisimen barghan edi, ýsh qatyny boldy: Manu Túrlybekqyzy, Gakiya Kerey Ósipting qyzy, ýshinshisi Aysary, Shoqannyng jesiri. Aysarygha retimen kelip-ketip jýretin, ýsh bala, yaghni, Mәriyam, Mәlik, Rabigha tudy. Shynghystyng kózi tirisinde Aysary onyng ayauly peyilinde bolyp, keyin enshisi Qoqyshpen birge boldy... Qolynda Shoqannyng kóp dýniyeleri bar edi, auyryp jýrgen kezindegi saqaly ósinkiregen foto beynesi de bar edi. Shynghystan, Shoqannan, basqa atalarymyzdan qalghan qymbat dýniyeler ókimet auysqanda jerge tyghylyp kómilip, keyin tabylghany satylyp, ústaghannyng qolynda, tistegenning auzynda ketti.  Alty arba dýniyeni aktivter Volodar qalasyna alyp ketken...» myna estelikterden kóremiz.

...Súltanghazynyng alghany «DV» bir-eki avtor jazghanday Tezek Tórening «rodstvennisasy» emes, tughan qyzy edi, al tarihshy Satenovanyng («DV») «...Súltanghazy 1865 jyly Tógerek degen jerde (Tógerek Jetisu oblysy Panfilov, Kerbúlaq audandarynyng jerinde ornalasqan, keyin bolystyq atandy) boldy... 1868 jyly әieli qaytys boldy» degeni shyndyqqa keledi (biraq ol kisi qalay, qay jerde qaytys bolghany aitylmapty).

«DV» avtorynyng keltirgen Súltanghazynyng Qyzmettik Tiziminde jogharyda aitqandarymyzdan basqa, Alatau Okrugining bastyghynda qyzmet atqarghany, Qazaq milisiyasyn basqarghany t.b. qyzmetteri turaly mәlimetter bar. Onymen qatar F. Brokgauz ben I. Efronnyng sózdigindegi: «chingishaniyd. Orta Jýzding súltany, Sibir patshasy Kóshimning tikeley úrpaqtarynan, Qytaydyng vany (knyazi) sanalady. Sankt-Peterburgtegi Músylman Qayyrymdylyq qorynyng 1890-1910 jyldardaghy tóraghasy; Leyb gvardiya Ataman Polkining polkovniygi» degen anyqtamany jariyalaghan jәne Ortalyq múraghattaghy Qor F.IY.Z Op.21. kórsetken S. Uderbaevanyng izdengen ghylymy enbegining baghasy óte joghary dep esepteymiz.

...Danqy asqan deytindey qazaq úlynyng sony da sonshalyqty qaraly-ayanyshty ýzilipti, «DV» deregi boyynsha, Súltanghazy 1919 jyly emes, 22 iini 1909 jyly Sablinodaghy sayajayynda (dacha) óz qyzmetshilerining ýidi tonau kezinde opat bolypty (Búl da bir júmbaq oqigha ol kezde 1905-tegidey tónkeris joq, nelikten osynday qylmys jasalghany belgisiz). Sýiegi 1 iili kýni Peterburgke jetkizilip, sondaghy tanymal músylmandar, әskery qyzmettesteri, Leyb-gvardiya polkining ókilderi t.b. qarsy alypty. Jerlengen jeri Novo-Volkov músylman qorymy eken, alayda, ol beyitter qazirgi uaqytta sýrilip ketip joq bolsa kerek...

Eki Uәlihanovtardyng taghdyrlarynyng kóp jerleri úqsas, tipti shtabs-rotmistr әskery shenderin de 25-26 jas kezinde alghan jәne bir oilanarlyq jaghday Chernyaevtyng qandy joryghy kezinde ekeui de qyzmetten bas tartqan. Ekeui de Jetisudyng ataqty súltany Tezek Tórege kýieu. Búl jóninde týsinik bere ketsem, әigili Tezek Tóre Núralyúly Abylayhanov, Jetisudaghy Abylay úldary Syghay әuletimen (balasy Batyrhan Tәjining qyzyn alghan) de, Sók Tóre әuletimen (nemeresi Eshmúhanbet Sók-Ogly Abylayhanov Tezekqyzy Kýlhandy alghan) de qúdandaly bolyp keledi. Ýlkenderden súraghanymyzda búryndary tóre әuleti Jeti Ata saltymen emes, Sharighat zanymen ýilene beretinin týsindirgen edi. Búl oqighalargha qarap, Abylay úrpaqtary qay jerde jýrse de qastyq-jaulyq jolda emes, kerisinshe bir-birin qoldap jýrgenin bayqaymyz.

Uәly úrpaqtary Qasym úrpaqtarymen jandary qas degenning de asa bir dәl emestigin Shynghys súltannyng Shoqangha jazghan hatyndaghy Kenesary-Nauryzbay opat bolghan song әuletting qalghan ýlkeni retinde elin jinaghan Qasymúly Kóshekke shamasy kelgenshe kómektesip, Patsha Ókimetinen keshirim alyp bergen oqigha da dәlel degimiz keledi...

Qorytyndy

Súltanghazy Bolatúlynyng әskery qyzmetpen qatar, ghylymy múrasy da mol bolsa kerek (qazirgi qaptaghan akademikterdey emes, ol kezde beker adam Geografiyalyq Qoghamgha mýshe bolmaghan, 1892). Ghalymdardyng zertteulerinshe Hiua etnografiyalyq ekspedisiyasyna, Qytay shekarasyndaghy kelissózderge qatysyp t.b. kóptegen jerlerde bolyp, nәtiyjesinde talay-talay enbekter jazghan. Qazirgi ghalymdarymyzgha solardy anyqtau mindeti túr. Jalpy alghanda Alash arystary Qazaqstan shekarasyn anyqtaghanda Á. Bókeyhan, A. Baytúrsyn t.b. ardaqtylarymyz qatysqan saparlary materialdaryn keninen dәlel retinde qoldanghany belgili dýnie desek, búl kisining de jazbalary qúndy derekterge toly ekendigi sózsiz.

Ghalymdarymyz taghy bir Qazaq arysynyng ómirindegi kóptegen aqtandaq tústaryn ashqanymen, әli de ashylmaghan tústary, júmbaqtary jetkilikti. Sondyqtan kóptegen súraqtar tuyndaydy: mysaly, QSE «Balasy qazaqtyng alghashqy ziyalylarynyng biri bolghan – Dinmúhammed Súltanghaziyn» degen mәlimet turaly; Tughan bajasy, yaghni, Tezek Tórening taghy bir qyzyn alghan polkovnik Eshmúhambet Abylayhanovpen qarym-qatynasy qanday; Kadrlik ofiyser bola túra 1866 jyly Orys biyligi tarapynan nelikten jauapqa tartyldy degen siyaqty t.b. súraqtargha jauap izdeu qazirgi zertteushilerimizding mindeti deymiz.

Qazaqtyng danqty úldarynyng biri Súltanghazy Bolatúly Uәlihan qazirgi Qazaqstan tarihynda, әskery tarihta jәne sol zamannyng myqty ghalymy I. Gasprinskiyding ózimen tendes dengeydegi jan ekendigi ghylym salasynda da oiyp túryp óz ornyn aluy kerek degen pikirdemiz...

Azken Altay

Jetisulyq

Abai.kz