5.

Qyrdy qiratyp, ormandy otap, aspannyng da astan-kestenin shygharghan dýley dauyl basylghannan keyin tabighatta óli tynyshtyq ornaydy. Sol siyaqty otyz jeti men otyz segizding qyrypsaldy qysymynan song qogham da, adamdardyng sanasy da uaqytsha mamyrajay tarta qaldy. Elding esin jiya bastaghany ejelgi múrany eske alyp, oghan baysaldy payymmen qaraugha bet alghanynan angharyldy. Sol tústa qazaq ziyalylary, onyng ishinde Múhtar Áuezov Abaydyng tughanyna jýz, qaytys bolghanyna qyryq jyl toluyn memlekettik dәrejede atap ótu jóninde úsynys jasady. 1939 jyly 20- jeltoqsanda Qazaq SSR Halyq Komissarlary kenesining arnayy qaulysy shyqty. Búl merekelik sharagha 110 000 som qarajat bólindi. Halqymyzdyng ruhany tarihyndaghy túnghysh әdebiy-memorialidyq muzey 1940 jyly Semey qalasynda qúryldy. Búl búryn-sondy tvorchestvo qayratkerlerine kórsetilmegen qúrmet edi. Abaydyng nemere bauyry Árham Ysqaqov múrajaydyng mengerushisi bolyp bekitildi. Al onyng ghylymy úiymdastyru júmystaryn jýrgizu ýshin Qayym Múhamedhanovty Almatygha shaqyryp, ózining ýiine ornalastyrdy.

Múhtar Áuezovting ýidegi, týzdegi ómirine, jalpy әdeby ortanyng tynysyna qanyq Qayym Múhamedhanovtyng esteligi arqyly jazushynyng tvorchestvolyq tolghanysy men tirshiligi turaly maghlúmattardy taqyrybymyzgha oraylastyra úsynamyz.

5.

Qyrdy qiratyp, ormandy otap, aspannyng da astan-kestenin shygharghan dýley dauyl basylghannan keyin tabighatta óli tynyshtyq ornaydy. Sol siyaqty otyz jeti men otyz segizding qyrypsaldy qysymynan song qogham da, adamdardyng sanasy da uaqytsha mamyrajay tarta qaldy. Elding esin jiya bastaghany ejelgi múrany eske alyp, oghan baysaldy payymmen qaraugha bet alghanynan angharyldy. Sol tústa qazaq ziyalylary, onyng ishinde Múhtar Áuezov Abaydyng tughanyna jýz, qaytys bolghanyna qyryq jyl toluyn memlekettik dәrejede atap ótu jóninde úsynys jasady. 1939 jyly 20- jeltoqsanda Qazaq SSR Halyq Komissarlary kenesining arnayy qaulysy shyqty. Búl merekelik sharagha 110 000 som qarajat bólindi. Halqymyzdyng ruhany tarihyndaghy túnghysh әdebiy-memorialidyq muzey 1940 jyly Semey qalasynda qúryldy. Búl búryn-sondy tvorchestvo qayratkerlerine kórsetilmegen qúrmet edi. Abaydyng nemere bauyry Árham Ysqaqov múrajaydyng mengerushisi bolyp bekitildi. Al onyng ghylymy úiymdastyru júmystaryn jýrgizu ýshin Qayym Múhamedhanovty Almatygha shaqyryp, ózining ýiine ornalastyrdy.

Múhtar Áuezovting ýidegi, týzdegi ómirine, jalpy әdeby ortanyng tynysyna qanyq Qayym Múhamedhanovtyng esteligi arqyly jazushynyng tvorchestvolyq tolghanysy men tirshiligi turaly maghlúmattardy taqyrybymyzgha oraylastyra úsynamyz.

Qayym Múhamedhanov: «Áli esimde, qyrqynshy jyly Múhtar meni Almatygha shaqyrtyp aldy. Obkomgha sol kezdegi SSSR Ghylym Akademiyasynyng qazaq bólimshesining preziydenti Qanysh Sәtbaevtyng atynan telegramma joldapty. Búdan ilgeridegi «qúralaydyng salqyny» túsynda pedinstituttyng studentteri atynan hat jazyp, Sәbit Múqanovtyng leksiya oquyn ótingemiz. Ol kisi qashan jaghdayy týzelgenshe Semeyde boldy, Múhtardyng sәlem haty arqyly Ábdilda Tәjibaev kelgen. Eger, mening tóreligime salsa, keyde aghaly-inidey, keyde ókpeshil baladay qarym-qatynasta bolghan búl eki adamnyng ózara baylanysyn onsha týsine bermeytinmin...

Ol uaqytta poezdyng jýrisine senim az. Neshe toqtap, neshe jýredi. Múhtargha telefon arqyly habarlastym da, attanyp kettim. Birinshi Almatynyng vokzaly men Almatynyng arasy elsiz iyen. Tangha juyq kelip jettik. Perronda eshkim joq. Ishke kirsem eski shapkisin kózine týsirip Múhtar qalghyp otyr. Meni qarsy alugha shyghypty. Ókimet Kýlәsh pen Sharagha bir mashina bólip bergen. Benzindi ózi tappaqqa uәdelesip, sony súrapty. Qarsy aludy Esmaghambet Ysmayylovqa tapsyrypty. Tәuliktep keshikken poezdan kýder ýzgen ol úiyqtap qalyp, týndeletip ózi kelgen beti eken. Sodan әngime bastalyp, ýzilis kórsekshi. Sәske әletinde Sәbit zvondady. Sózderi estilip túr.

– Áy, Múhtar sәlemetsing be? Álgi Qayym sening ýiinde me? Bershi trubkany,– dedi. Aldym. Birden dýrse qoya berdi – Mening ýiim túrghanda onda neng bar. Sen maghan tuys emessing be. Naq at basyn tireytin otauyn. Kerey-uaq qashan bólinip edi. Qaljyng ghoy. Tez jet. Et asuly, dayyn.

Men Sәbitting sanqyldaghan dauysyn estip túrghan Múhtardan úyaldym.

– Qonaqqa shaqyrdy ma? Bar. Úyat bolady. Biraq týsken, jatqan ýiindi úmytpa. Qay uaqytta, týn ortasy bolsa da kel. Qonyp jýr,– dedi.

Shyndyghyna kóshkende, eki syily adamnyng qas-qabaqtary maghan onsha únamady. Arazdyqqa, baq-talastyqqa qimadym. Qazaqtyng qarabayyr qaljynyna jatqyzdym. Sәbeng qúshaq jayyp qarsy aldy. Arghy-bergi jaydan әngime-dýken qúrdyq. Talay estelikter shertildi. Maghjan aqynnyng ózin tәrbiyelegenin, Ombyda shanagha aq boz at jegip, kóshiri bolghanyn, «Altyn mýiiz» restoranynyng aldynda úzaq túratynyn, ózining oghan qaryzdarlyghyn aitty. Abaydyng toyyna dayyndyqqa Múhtarmen birlese kýsh salghany qozghalyp, ile Múhtardyng ózine auysty. Jazushylyghyn asqaqtata maqtap, ózderining oghan ilese almaytyndyghyn moyyndap: «Ol Abaydyng tәliminen nәr alghan. Bilim uyzyn jasynan qanyp ishken» dey kelip, kýdikti bir jaydy suyrtpaqtady. Eki alyp ta qazir joq. Alayda qaljyngha sýiese de Sәbenning sol sózi shyndyghynda da, renish tudyrarlyqtay edi. Jastyghym – mastyghym emes pe: «Sen Múhtardyng ózine aitshy, ol quanyp qalady. Ayta almay jýr úyalyp. Ol – Abaydyng bel balasy»,– degenin maldanyp, týngi ýshte Múhtardyng ýiining esigin qaqtym. Ózi ashty. Quanyp:

– E, bәse, keler dep kýtip em jәne myna taraudy ýsh ret jazyp shyghara almap em. Jana ghana sәti týsip, qybyn taptym (Ol Abaydyng jas ólim turaly kýiinetin túsy). Jýr. Kimge oqyrymdy bilmey otyr edim,– dep kabiynetine bastady.

Súraghymdy tangha qaldyryp, romannyng tarauyn tyndadym. Ayaq alysy ken, sózi iri, «Aqbilek» atty ertede oqyghan bir shygharmanyng jazylu mәnerin eske salady. Sodan tanerteng dastarqan jayylyp, ortagha samauyr qoyyldy. Eptep boy jylytyp, tership aldym. Leksiyagha ketuge ynghaylanghanda:

– Múha, sizde sýiinshige layyq quanysh bar eken. Búryn bilmeppin. Siz Abaydyng bel balasy ekensiz ghoy,– dep salghanym.

Týtigip ketti. Óni qabaryp ap, al kep sóiledi deysin. Bir saghattyng ishinde týgimdi qaldyrmady. Eng sonynda:

– Saghan múny Sәbit aitty ghoy. Men seni: biledi, oqyghan, mәdeniyetti, sauatty adam dep jýrsem. Sóileme! Ei, Abay qay jyly óldi. Al, mening әke-sheshem she? Salystyrshy. Qalay dәting bardy,– dep ýiden shyghyp ketti.

Albyrttyq pa, anghaldyq pa? Kim bilsin. Ayarlyghym joghy anyq. Dýnie qarauytyp, ýmit ýzilip, bet kýiip, esten tandym. Sodan bir polkovnikting ýiine baryp, on kýn jatyp aldym. Ne isteymin? Áyteuir kóshege shyqqan bir ontayynda izdetken adamdary meni dedektetip Múhtardyng ýiine alyp bardy.

– E, kelding be. Sender kete berinder, – dedi demaghan búryldy – Ei, oilashy ózin, kimge kim ókpeleuikerek. Elding aitqanyna ilesken kim? Ókpeleding bedeymin saghan? Jatqan ýiine qonbay, nege qanghyrasyn. Semeyge Fayagha zvandadym. Ol da ýreyi úshyp otyr.

– Sizge qoshtaspay qalay ketemin. Jýgim deosynda.

– Solay ma? Bәse!,– dedi».

Adal jandar oiyndaghysyn jasyrmaydy. Qayym agha da sonday ayauly adamnyng biri. Eng qymbaty – shyndyq. Sol shyndyqtyng úshyn ústatqany ýshin de rahmet. 1936-1938 jyldary bir-birin jat kózden, qyryn qabaqtan qorghap jýrgen Múhtar men Sәbitting arasyna, el-aman, júrt tynyshta syzat osylay týsipti. Qayym aghanyng әngimesine qaraghanda otyzynshy jyldardyng ayaghynda-aq ekeuining qyrghiqabaq bolghany bayqalady. Qalay ekenin kim bilsin, Sәben, Sәbit Múqanov – әiteuir Múhtardyng tegine kýmәn keltiruden tanbaghan. Ol pikirin eshkimnen qysylyp-qymtyrylmay ashyq aityp jýrgen. Sóz salmaghyn, astaryn biletin saliqaly adamnyng osynau qylyghyn týsinu qiyn. Sol ýshin talay ret «sybaghasyn» alsa da, bir sәt ózine ózi tyiym salmaghany ókinishti.

Múny qalay týsindiruge bolady? Oghan eshkimde kesimdi tórelik aita almady. Tek eki degdardyng ózderine ghana mәlim ishki eregeske úlasady.

Mine, sodan keyin Moskvada jýrgen Sәbit Múqanov 1941 jyly 29 mamyrda Múhtargha taghy da hat joldaydy. On bes bettey orys tilinde jazylghan búl hatty kezinde Sәbitting shyraqshysy bolghan dosymyz Qúlbek Ergóbekúly bizge úsynyp edi (1934 jyly Maghjan Júmabaev týrmeden bosanyp shyqqanda oghan da oryssha hat joldaghan – T.J.). Ishtegi bar ókpe-nazyn jasyrmay ashyq aitypty. Biz, eki jazushyny bir-birine qarama-qarsy qoyyp, aiyptastyrudan aulaqpyz. Biraq, shyndyq – bәrinen joghary. Sol ýshin atalghan hatty  renishting týp mәnisin ashu maqsatynda ghana mysalgha jýginemiz.

Ádette, kez-kelgen ókpe, renish daqpyrttan tuyndap, birte-birte ushyghady. Hattaghy Sәbit Múqanovtyng Múhtar Áuezovke taqqan, «ayyptarynyn» bәrin aqiqat deuge de bolmas. Oghan qarsy aitylatyn Múhtardyng da óz uәji, pikiri bolghany anyq. Biraq Sәbitke qanday jauap aitqany bizge biymәlim. Al arada bir ay ótken song úly otan soghysynyng bastalyp ketkenin eskersek, ol hattyng jauapsyz qaluy da mýmkin. Biz, tek qolda bar derekke ghana jýginemiz. Hat tym úzaq. Sondyqtan da qysqa-qysqa ýzindige qanaghat etuge tura keledi. Moskvadan joldanghan sәlem bylay bastalady:

«Qadirli Múhtar!

Biz, songhy tórt-bes jylda ghana etene tanysyp, aralas-qúralas boldyq: osy uaqyttyng ishinde bir-birimizge sen dep sóilesu әdetimizge ainaldy. Sondyqtan da, mening joldastyq, ashyq әri bylay qaraghanda qatty-qatty aitylghanday kórinetin osy hatymda saghan «sen» dep qarapayym sóileuimdi kóniline almauyndy ótinemin. Biz bir qalada túryp, jii kezdessek te, saghan osy mazmúndas hat jazsam-au degen oy bayaghydan mazalap jýr edi. Búnday tilek saghan jat kóringenimen, maghan jat emes. Ashyghyn aitayyn, әr adamnyng óz kemshiligi bolady. Sening boyyndaghy kemshilikting biri sol, sen tym ókpeshilsin, keyde týkke túrghysyz nәrsege bola shala býlinesin. Sondyqtan óz pikirimdi saghan ashyq aitugha batylym jetpedi, al hat jazudy ynghaysyz kórdim».

Sәbit Múqanovtyng búrynnan hat jazbaq bolyp jýrgenine qaraghanda jәne Qayym Múhamedhanovtyng esteliginen bayqalghanynday, ekeuining ishtey ókpelesui 40-jyldardyng basynda-aq bastalghan siyaqty. Aralaryndaghy týsinispestikke ne sebep? Sәbitke «bolmashy» kórinip túrghan jay, Q.Múhamedhanovtyng «sýiinshisine» qatysty emes pe? Joq, odan da ózge sebep bar eken.

«Egerde Moskvadaghylar sening men turaly pikirlerindi maghan aitpaghanda, men әli de biraz uaqytqa deyin tәuekelge barmas edim. Goslitizdattaghylar maghan senin: «Múqanovtyng «Júmbaq jalauyn» biz bilemiz, ol nashar shygharma, ony jaqsy etken – Drozdov» – dep týsinik bergenindi aitty. Jәne sondaghylar mynany jetkizdi: Sen «Qazirgi qazaq әdebiyeti jinaghyna» jazghan óz maqalandy oqyp shyghyp, «Sәbit Múqanov – qazaq әdebiyetindegi jetekshi jazushylardyng biri», – degen sózge qatty ashulanypsyn. Sol kezde saghan óz qolynmen jazylghan maqalanyng qoljazbasyn kórsetipti, sen qyzaraqtap qysqa ghana: «Men syzyp tastaymyn endeshe», – depsin.

Búl sózderdi estigende mening tóbe shashym tik túrdy. Eger de osy shyndyq bolsa, mening tura aitqanyma keshir, onda sening Qúnanbay zamanynan qanyna singen tobyqtylyq qanyng oinap ketken bolu kerek. Biz qarama-qarsy toptyng qatarynda jýrgende de mening sen turaly pikirim joghary bolatyn. Men seni bizding zamanymyzdyng eng iri talanttarynyng biri, tek qazaq jazushylarynyng arasynda ghana emes, sonday-aq kóp últty Odaghymyzdaghy jazushylardyn, sonyng ishinde orystardy qosqanda da, eng mәdeniyetti adamnyng biri dep eseptegenmin (qazir de solay oilaymyn). Sening jogharydaghy sózderindi estigende, men: «Múhtardyng da osyndaygha ebi bar ma edi?»,– dep tang qaldym.

Meni jek kórinishti ghyp kórsetkenine, ne mening bedelimdi tómendetip, qorlaghanyna renjigenim joq. Mýlde olay emes! Meninshe, jazushy ózin-ózi qorlaydy. Jaqsy shygharma jazsang – sen jaqsysyn, jaman jazsang – sen jamansyn».

Renishting týp-tórkini endi belgili boldy. Sol bayaghy auyzdan-auyzgha taralghan qaueset. Sәbitke Múhtardyng pikirin jetkizgen adamdardyng niyet-pighyly qanday edi, búl sózderding aitylghany ras pa, ótirik pe? Ony anyqtaudyng mýmkindigi endi tua qoymas. Múhtardyng jauap haty bolmaghandyqtan da, saralap-taldau, dereksiz topshylau – iltipatqa jatpaydy.

Degenmen de, bizding oiymyzsha, búl arada Sәbitting pikiri de, ókpesi de oryndy. «Abay» tragediyasy men «Abay» romany qansha qanat bitirse de, qiyn kýnderde qol ýshin bergen adamnyng asyl qasiyetin úmyta qoyatynday kóp uaqyt óte qoyghan joq. Onyng ýstine qazaq arasy emes, jat kózding ortasynda aq qargha atandyru – últtyq shamkóstikti de qozdyrady. Demek, Múhtardyng búl minezi, S.Múqanov aitqanday, «ózining dengeyinen tómen» pendeshilik. Zamandastary jii aitatyn: «Bolmashygha ókpelep, qara sel jýrgizip, eshkimdi betbaqtyrmaytyn» minezining rasqa sayghany. Búdan keyin Sәbit ózin-ózi aqtaugha bet búrady.

S.Múqanov (hattyng jalghasy): «Keyde qoldan jasalghan bedel bolady, onyng ghúmyry qysqa. Eger, sen mening «dәrejem» turaly bilging kelse, ony men ózim-aq aitamyn. Men – ósip kele jatqan jazushymyn. Búl sózim saghan týsiniksizdeu kórinui mýmkin. «Sen, qaydaghy ósip kele jatqan jazushysyn, jasyng qyryqtan asty, shashyna aq kirdi, jiyrma jyldan beri jazyp kelesin»,– deuing de mýmkin.

Bәri de dúrys. Biraq ta men sening nazaryndy myna nәrselerge audarghym keledi.

Sen ekeuimiz әdebiyetke әrtýrli jolmen keldik. Sen Europa bilimine susyndap baryp qolyna qalam aldyn: al men bolsam shala sauatty Europa, Rossiya, Shyghys klassikalyq әdebiyetinen mýldem maqúrym edim, tipti qazaq әdebiyetining ózin nashar biletinmin. Maghan bilim bergen sovet mektebi. Mening alghashqy bilim baspaldaghym – Orynbordyng Rabfagi boldy, onda men 1922-1926 jyldary oqydym. Búl mektepten de men alugha tiyisti bilimdi tolyq boyyma sinirmegenimdi moyyndaymyn. Bar uaqytymdy qoghamdyq-sayasy júmystargha júmsadym. IYә, sovet adamymyn dep esepteytin adamgha basqasha isteu mýmkin emes-tin. Burjuaziyalyq últshyldarmen kýres jýrip jatty, ólispey berispeytin kýres edi ol. Osy úly kýreste, sanaly adam: «Men әueli oqu oqiyn, sodan keyin kýreske týsem»,– dep bәrinen shet qalyp, qolyn qusyryp otyra ala ma? Kýresting qanday teng emes jaghdayda órshigeni sening esinde me? Alashorda jazushylarynyng bilimi bizden joghary edi, al biz (men búl arada últshyldarmen jan ayaspay kýreskenderdi aityp otyrmyn) sovet ókimetining myqtylyghynyng arqasynda olardy jene aldyq.

Mine, sol bir sheshushi aiqastyng túsynda men rabfaktaghy oqugha dúrystap kónil bóle almadym, bar yntasyn oqugha júmsaghan mening sabaqtastarymmen (Ghabiyt, Ýmit – t.b.) salystyrghanda olardan men nasharlau oqydym. Ol ýshin ókinemin de, ókinbeymin de».

Jogharydaghy hattyng ýzindisinen bayqalyp qalghanynday, eng birinshi basty mәsele – әdebiyetke, onyng kórkemdik dәrejesine Sәbitting – Sәbitshe, Múhtardyng – Múhtarsha kózqaraspen qarauy edi. Múhtar «Abay» romanyn jazyp bitirgenine bir jyl tolsa da, ol әli jaryq kórmep edi. Búl shygharmanyng baspada úzaq jatyp qaluyna (әriyne, sol kezding ólshemi boyynsha) Sәbitting de yqpaly bolmay qalghan joq. Ol romandy Sәbeng de joghary baghalady, biraq, taza proletarlyq mәdeniyet qayratkeri retinde keyde oryndy, keyde orynsyz talaptar qoydy. Sonyng birazyn qabyldaghanymen, birazyn Múhtar qabyldamady. Eski jaryqshaq osy aradan úlghangy mýmkin.

Ile alma-kezek mindesu bastalyp ketti. Sonyng biri – osy hat. Sәbit Múqanov ózining de kemshiligin moyyndaydy. Alayda sol kemshilikti – naghyz kemshilik deuding ornyna, ol ózining «taza sovettik kýresker» bolamyn dep oqugha mәn bermegenin aqtay sóileydi. Tipti, Múhtardyng bilimge erte susyndaghanyn min retinde betine basqysy keletin de synay tanytady.

«Ókinetinim: jalpylama bilim beretin pәnderden (fizika, himiya, jaratylystanu, matematika t.b.) maghlúmatymnyng azdyghy mening qazirgi әdebiy-shygharmashylyq enbegime kedergisin tiygizip keledi, al ókinbeytinim: mening mektep pәnderin iygeruime bóget jasasa da, sol bir sheshushi aiqasta sayasy túrghydan shynyqtym. Men ony maqtanysh etemin, óitkeni kýresting auyr kýnderinde men otanyma qalamymmen ghana emes, istikpen de (shtykpen de – T.J.) qyzmet ettim. Mektep pәnderin nashar iygeruim mening shygharmalaryma da keri әserin tiygizdi. Kenes ókimetining alghashqy jyldaryndaghy mening jazghan ólenderim men әngimelerim, maqalalarym ózining atyn aqtay ala ma? Áriyne, joq! Mening ózim de qazir olardy qyzara eske alamyn. Ári renishpen, әri rizashylyqpen qyzaramyn. Renjiytinim, sauatsyz, orasholaq jazghanym, rizashylyghym, sauatsyz jazylsa da, olar qazaq tilinde jazylghan kenestik jyrdyng alghashqy әueni edi. Búl turaly senen basqa qazaq kenes jazushylarynyng bәri de aitty da, jazdy da. Tek sen ghana mardymsyp: «Sonda Múqanov ne jazdy?»,– deumen kelesin. Meni jazushy dep moyyndau, ne moyyndamau, әriyne, sening óz erkin.

Men ózimning «ósip kele jatyrmyn» degen sózime qaytyp oralayyn. Mening poeziyalyq shygharmalarymnyng ishinen sening nazaryndy – «Keshegi batyraq, býgingi batyraq» (26), «Oktyabrige ótkel» (27), «Súlushash» (28) jәne «Aq an» (35) dastandaryna audarghym keledi. Nemene, búl dastandardan ilgerileu bayqalmay ma? Egerde mening prozalarymdy alatyn bolsaq, onda «Aqbópe» (26) povesimen «Adasqandar» (28), «Júmbaq jalau» (35), «Baluan Sholaq» (40) romandarynyng arasynda aiyrmashylyq joq pa?

Bir derek keltireyin. Osy jolghy Moskvagha saparymda jolay Jazushylar odaghyna soqtym. Onda jana ghana kelgen armyan jazushylarynyng arasynda Fadeev jәne birneshe orystyng ýlken jazushylary túr eken. Fadeev meni kóre salyp qúshaqtap: «Qúrmetti Múqanov! Sening «Baluan Sholaghyndy» oqyghanda quanghanymdy aitsanshy. Sen tamasha dastan (iyә, týpnúsqada solay – T.J.) jazghansyn!», – dedi de jazushylargha qarap dastannyng qysqasha sujetin aityp berip, mening qolymdy taghy da qysty. Al osy da «algha basqandyq» emes pe?

Aytpaqshy, «Júmbaq jalau» turaly. Men onda kemshilik joq demeymin. Eger men olay oilasam, onda baspagha dayyndaghan ekinshi basylymyna ózgerister engizbes em. Birinshi núsqasyna ózgerister jasau turaly oy maghan: romannyng jaqsy jaqtarymen qosa kemshilikterin de kórsetken myndaghan oqyrmandardyng hatyn alghan song keldi. Men kópshilikting búl tilegin qabyldadym. Qabyldaghanym, olar Beysenbaydyng (B.Kenjebaev – T.J.) sauatsyz, qynyr maqalasynan kóri shyn jýrekten shyqqan sózder edi. Demek, sen: «Múqanovty Drozdov týzetedi»,– dep bekerge kýiindirip, sóz taratasyn. Ázirshe mening әdeby ómirimde men ýshin bireu jazyp bergen oqigha kezdese qoyghan joq».

Búl mәlimetti kim berdi? Egerde týpnúsqany oqyghany anyq bolsa, onda proza men poeziya janrynyng aiyrmashylyghyn aiyra alatynday sauat A.Fadeev te boluy tiyis. Sondayda K.Altayskiydin:

«1946 jyly onymen qazaq әdebiyeti turaly әngimelese qalghanymda, tang qaldym, Fadeev Qazaqstannyng әdeby ómirimen óte jetik tanys eken:

– Qazaqstandaghy әdebiyet mәselesin bayandap berip otyratyn mening óte jaqsy informatorym jәne kenesshim bar, – dedi Fadeev, sodan keyin Áuezovting atyn atady.

– Árbir tuysqan respublikada bir-bir Áuezov bolsa ghoy, shirkin..., – dedi.

Ol sózining ayaghyn aitpady, biraq ta Áuezovti onyng qalay joghary baghalaytyny onsyz da týsinikti edi»,– degen esteligi biraz jaydyng әdibin ashyp beredi.

 

Jogharydaghy A.Fadeev janryn shatastyryp otyrghan «Baluan Sholaq» turaly maghlúmat ta «úzyn qúlaq» arqyly jetse kerek. Al «Baluan Sholaqtyn» qara sózben jazylghany siz ben bizge anyq.

«Mening syny enbekterim turaly birer sóz. Sening esinde me, kenes ókimetining alghashqy jyldaryndaghy ghylymy baysaldylyqtan kóri partizan joryqtaryn eske týsiretin mening aiqayshyl – sauatsyz maqalalarym. Múny men qanday әleumettik-sayasy jaghdayda, qanday bilim dәrejesimen jazghanymdy da bilesin. Men ol kezde tehnikalyq túrghydan da (jazu mәnerin mengeru sheberligi me – T.J.), sayasy túrghydan da sauatym az edi. Men Marks, Engelis, Leninning tek jaqsy adamdar ekenin, óitkeni olar men siyaqty qanalghan batyraqtargha bostandyq bergenin ghana biletinmin. Biraq olardyng ilimine ýniluge, teoriyalyq túrghydan týsinuge men dayyn emes edim. Alayda uaqyt talaby meni kýreske shyghugha mәjbýr etti. Sayasy ghana emes, iydeologiyalyq kýres te jýrip jatqan, óitkeni qazaq enbekshi júrtshylyghynyng arasyndaghy oqyghandardyng azdyghyn paydalanyp, әr týrli betqap kiyip, ózderining shirigen oilaryn nasihattady. Olargha qarsy soqqy beru kerek boldy, men kenes ókimetine sýiene otyryp, teoriyalyq qaruymnyng jetimsizdigine qaramastan, shabuylgha shyqtym. Osy bir sheshushi aiqasta men biraz qatelikter de jiberdim, mysaly, tek dúshpandardy ghana emes, sonymen qatar: Kenesary, Shoqan, Ybyray, Abay siyaqty halyqtyng naghyz dostaryna da qamshy ýiirdim. Búl arada onyng obektivti de, subektivti de sebepteri boldy. Obektivti sebebi: men marksizm-leninizmning eski mәdeny múralardy iygeru turaly ilimin bilmeytinmin. Al subektivti sebebi: qazan tónkerisinen keyin ghana búqaramen birge qanaudan qútylghan maghan «bay» degen sóz qúbyjyq bolyp kórindi, sondyqtan da bay teginen shyqqandargha albasty retinde qaradym, baylardyng ishinen de Abay siyaqty jaqsy adamdardyng shyghatynyn bilmedim. Men búl qateligimdi keyin týzedim.

Búryn da jәne qazir de men ózimning negizgi mamandyghym synshy jәne әdebiyettanushy dep eseptegen emespin. Syn maydanyna men jaghdaygha baylanysty ghana aralastym. Ósip kele jatqan adam esebinde búl salada da azdaghan jetistikterim bar. Sening ózing de maghan birneshe ret mening búl enbekterimning (mening Abay, aitys, Qazaqstan jazushylarynyng ekinshi sezindegi bayandamalarym t.b. turaly) ghylymy túrghydan payymdy әri әdil pikir ekenin aityp eding ghoy.

Men óz shygharmashylyghym turaly sózimdi osymen ayaqtaymyn. Búl joldar saghan bir týrli tosyn kórinui: «Múqanov ózin-ózi nege osynsha maqtay beredi?»,– deuing mýmkin. Qúrmetti Múhtar, búl maqtau emes, búl mening ómirim, mening ashy shyndyghym, ózimdi «ósip kele jatqandardyn» qataryna qosqanyma oray aqtalghanym».

Mine, Sәbit Múqanovtyng qateligi osy joldarda jatyr. Ol ózining әlsiz jerin bile, týsine otyryp, sony eskergisi kelmeydi, kerisinshe, «aqtalghysy keledi», «maqtanghysy keledi». Kórkemónerding qatang talaby sol, sauatsyzdyqty eshqashanda aqtaugha da, keshiruge de bolmaydy. Óitkeni ol sayasat emes, mynnyng emes, millionnyng birine berilgen tabighy daryndy keshelikpen júmsau – keshirimge jatpaydy. Jalang iydeyamen jaqsy kórkem shygharmanyng tumaytynyn seze túryp, soghan kónil bólmegenine tap tartysy kinәli me?

Jazushylyq qasiyet – jekening enshisi. Endeshe oghan kópti kóldeneng tartu әbestik. Áriyne, synnan qorytyndy shygharmady degen sóz emes búl. Egerde, dәl osynday synar ezulep pikir qozghaytyn bolsa, Áuezovting de sóz tabatyny týsinikti. Sәbeng odan әri ózining «ósip kele jatqan jazushy ekendigin» tabandy týrde dәleldey kelip, oiyn bylay órbitedi:

«Endi men senimen, songhy 2-3 jylda ekeumizding aramyzdaghy qarym-qatynastyng nelikten nasharlap ketkenine toqtalghym keledi? Onyng negizgi sebepteri mynalar siyaqty: sen songhy jyldary (mýmkin búrynnan-aq shyghar) – osy jaryq dýniyede eshkimge ese tendik bermeytin, bәrine qyzghanyshpen qaraytyn, әsirese, Múhtar Áuezovting jolyn kes-kesteytin, ózinen basqany oilamaytyn Sәbit Múqanov deytin bir zúlym bar dep oilaytyn siyaqtysyn. Sen biyl «Sosialistik Qazaqstannyn» úiymdastyrghan jinalysynda dәl osylay deding (Jaqshanyng ishinde aita keteyin, alashordashylar da olargha qarsy kýreskenimde meni osylay ataghan, biraq ta ómirding ózi kórsetkenindey, sovet ókimetining burjuaziyalyq memleketting orynyn baspaghany siyaqty, men de olardyng orynynda otyrghanym joq).

Senen: «Múqanov bizdi qyzghanady»,– degendegi «biz» degening kimder ekenin týsindirudi ótinemin? Sen qazaq әdebiyetining barlyq ókilderin oy eleginen ótkizshi, solardyng ishinde men kómektespegen bir adam bar ma eken? Tipti, songhy 3-4 jyldyng ishinde qyrghiqabaq bop jýrgen Ghabitting ózi de onyng tvorchestvolyq jәne mәdeny ósuine mening septigim tiymedi dep aita almaydy. Ol jazushylardyng bәri de ol turaly mening mәjbýr etuimsiz jazdy. Osy da qyzghanysh pa? Osy saghan qyzghanyshpen karaytyn mening nem bar? Sening qazaq mәdeniyetindegi, әdebiyetindegi alatyn orynyng óte zor. Biraq ta, sen әdebiyette qanday oryn alsang da, meni ol oryngha aparyp sighyza almaysyn. Mening óz sharuashylyghymdy emin-erkin ornalastyratynday әdebiyettegi óz jerim ózime jetkilikti, endeshe mening jerime týsip ketedi dep sekemdenuine esh negiz joq».

Sәbit Múqanovtyng búl uәji de týsinikti әri qisynymen aitylyp túr. Óitkeni, Múhtar – Mosart, Sәbit – Saliery emes bolatyn. Al ekeuin osylay kórsetkisi kelgenderding sany kóp edi. Qazir de bar.

S.Múqanov (hattyng jalghasy): «Sening keybir jekelegen shygharmalaryna aitqan syny pikirlerim: saghan degen qyzghanyshtan emes, mening kózqarasymnan tuyp otyr. Ashyghyn aitqanda, sening songhy jyldarda jazghan shygharmalaryna mening kónilim tolmaydy. Sening ol dýniyelering әljuaz, jasyq. Men sening sovet dәuirine deyingi jәne sovet dәuirinen keyingi shygharmalaryndy salystyrdym. «Qyr suretterin» – «Shatqalanmen», «Qarash-Qarashty» – «Hasenning qúbylystarymen», «Qarakózdi» – «Tastýlekpen» salystyrdym. Alghashqy atalghandary naghyz kórkem dýniye, al ekinshisi – qúr shema, beyimdelu ghana («Abay» piesasy men «Abay» romany turaly keyinirek toqtalamyn). Mening esepteuim boyynsha, sovet ókimetin moyyndaghannan keyin Sovettik Qazaqstannyng ómirinen alynyp jazylghan onshaqty piesang bar eken. Aytshy, sonda osynyng ishinde kórkemdigi jaghynan «Qarakózben», ne «Enlik-Kebekpen» tendesetin bireui bar ma? («Enlik-Kebek» turaly pikirim joghary. Men ony búl arada sening sovet dәuirine deyingi әdeby qayratkerliginning túsynda jazylghan shygharma dep baghalaymyn).

Turasyn aitqanda, sovet taqyryby turaly izdenisterinning kezinde sen ózine de, qazaq әdebiyetine de abyroy әpermeytin bir piesadan keyin bir piesany jazdyn. Múnyng sebebi ne? Talantyng bar (jaqshanyng ishinde taghy da eskerte keteyin: sening bilimindi bizding zamanymyzdaghy, europalyqtardy qosa eseptegende de, eng ozyq jazushylardyng bilimimen teng dep esepteymin. Búl – jay qystyrma sóz emes, naqty derekke negizdelgen mening týsinigim).

Endeshe, dәl osy jaghdayda sovet taqyrybyna kórkemdik quaty kýshti shygharma jazuyna ne bóget boldy? Men onyng subektivti de, obektivti de sebepterin bilemin. Obektivti sebebi mynada: sen ózinning sayasy qateligindi moyyndaghannan keyin, 10 jyl boyy ózing sanaly týrde qarsy kýresken qoghamdyq ómirding aghymyna jyldam beyimdelu qiyngha soqty. Adam degeniniz kez-kelgen qalypqa onay týsire qoyatyn óli zat emes qoy. Adam tek dýniyeni qayta qúryp jatqandargha ózi qarsy jýrip, olargha kómektesse ghana jýzege asady. Mening oiymsha sen solargha qol úshyndy nemkettileu úsynatyn siyaqtysyn: «Sen sovet ókimetin shyn kónilinmen moyyndaghan joqsyn»,– dep oilamaymyn. Oghan mening dәlelim de joq. Biraq sening eng ýlken osaldyghyng sol, ótken kýnәlarynnan qashqyng keledi; ol turaly eshkimning jaq ashpauyn tileysin, ony aitqan adam – saghan jau. Áriyne, kez-kelgendi syltauratyp ótken kinәlaryn betine basa beru – adamgha auyr tiyetinin bilemin. Alayda, qúrmetti Múhtar, saghan búlay eshkim jasaghan joq qoy!

Ádebiyet tarihy jazylghanda nemese jazushynyng tvorchestvolyq joly taldanghanda, ózinning kýnәnnan ózing qashyp qútyla almaysyn. Qalay qashyp qútylasyn! Sen 1932 jyldan jaza bastaghan joqsyn, odan erte qolyna qalam alyp eng ghoy. Sovet ókimetining baghytyna sen ashyqtan ashyq kýresting emes pe? Sonyng barlyghynyng iz-týzsiz juylyp-shayylyp ketuin qalaysyng ba? Ol әdebiyetke de, sening ózine de eshqanday payda әkelmeydi ghoy! Mening oiymsha sen ózinning kýnәnnan beker qashyp jýrsin. «Qolynmen isteseng – moynynmen kóter».

Eger sen ózinning jana kózqarasyna shyn senetin bolsan, onda kýnәnә pysqyryp ta qarama, ol turaly jazsa – jaza bersin, shyda! Ózinning jana júmysyndy iste! Búrynghy qatelerindi aitqany ýshin eshkimmen de jaulaspa, әsirese, bizding Moskvadaghy mәselelerimizdi sheship, kómektesip otyrghan Drozdovpen óshtesuding esh qajeti joq. Onyng maqalasynan men eshqanday jamandyqty kórip otyrghanym joq.

Isting týpki nәtiyjesine kelgende, mәsele sening kýnәlarynda emes, sovet jazushysy degen atty qalay alyp jýresin, soghan baylanysty...».

Búl arada Múhtardyng «jazushy» degen atqa kir týsirip, abyroyyn ketirgeni menzelip otyrghan joq. Qayta «Abay» romany arqyly tughan әdebiyetin shyrqau biyikke kóterdi. Alayda, Sәbit Múqanovtyng oiynyng astarynda qalayda Áuezovti iydeologiyalyq, taptyq túrghydan shettetu pighyly bayqalady. Salqyndyq seziledi. Tipti salqyndyq emes, onymen eski dúshpandarsha sóilesedi. Múhtargha onday qaghaju kóru onsha tansyq emes. Degenmen de on jyl boyy qarauyldyng úshynda túryp, nysanagha ýnemi iline berui – jýikesin tozdyrghany da shyndyq. Múny Múqanov ta moyyndaydy, týsinedi, biraq, qaytalap aituyn da qoymaghan.

Nege?

«Sen suretker retinde «Abay» romanyn jazghansha kenestik kezenge deyingi dengeyine kóterile almadyn, kerisinshe, kóptegen jaghdayda qúldyrap kettin, búghan mening kózim (ózgelerding de) anyq jetedi. Adamdarda, onyng ishinde mening de kókeyime mynaday zandy súraq ýiiriledi: keshegi qaytalanbaytyn tamasha suretker, býgin yaghni, ózining qatesin moyyndaghan son, nege traferettik shygharmalar jazady? Suretker retinde barlyq mýmkindikke ie bola túra nege biyikke kóterile almaydy?

Men múnyng eki sebebi bar dep oilaymyn: birinshi, ózinning qateligindi moyyndaghan son, búryn ózing senbegen ómirdi gazettegi maqalalardyng әseri arqyly ghana qabyldadyn, kópshilikting ishine baryp, úly qúrylystyng jetistikteri men kemshilikterin bólispedin. Sening kenes taqyrybyna arnalghan kóptegen shygharmalaryndaghy shematizm, kórkemdik bәsendik osydan tuyndap otyr. Osy arada sen menen: «Maghan jón kórsetken jerge sening ózing nege barmaysyn?»,– dep súrauyng mýmkin. Zandy súraq. Bizding sosialistik qúrylysymyz ornatyp jatqan janalyqtardyng barlyghyn men de tolyq bile bermeymin. Biraq ta kenestik auyldyng ómirin men senen jaqsy bilemin desem, qatelespeymin. Óitkeni men: auyldaghy alghashqy kenestik úiymdy, alghashqy partiya úiymyn, alghashqy sharuashylyq mekemelerin, alghashqy mәdeny aghartu mekemelerin qúrugha tikeley aralastym jәne olardyng әri qaray damuyna da belsene qatystym.

Sen taghy da bir mynaday súraq qoyyng mýmkin: «Jaraydy, sen kenestik auyldy artyq biluing mýmkin, endeshe aitshy maghan, sen menen asyp qanday shygharmalar jazdyn?,– dep. O, qúrmetti Múhtar! Sen meni bәrin bitirip tastadym deytin maqtanshaq adam dep oilama. Maghan jәne mening halqyma baqyt syilaghan óz otanyma men óte az qyzmet kórsettim, әriyne, búl meni tolghandyrady. Ózimning búl kemshiligime ishtey mazasyzdanyp, ózimdi-ózim: men úly kýresten tys qalghamyn joq, ózimning qolymnan kelgeninshe qabiletime qaray bәrin de istedim. Ózimning búl әreketimdi әli de jalghastyra beremin – degen oimen júbatamyn.

Sening tolyqqandy kórkem shygharma jaza almauynnyng ekinshi sebebining tamyry – sening qadamynnyng senimsizdiginde jatyr, әldebir nәrse býline qalatynday jan-jaghyna kóp jaltaqsaysyn. Sen: kórkem shygharmanyng – shyndalu ekenin bilmeysin. Qatelik kez-kelgen jazushyda bolady. Qatelikten qoryqpau kerek. Tek taban tiregen topyraghyng tayghanaq bolmasyn, kenestik tirek bolsyn. Úly Leninning ózi: qatelikter jasaymyz, sol qatelikterden ýirenemiz,– dep aitty emes pe. Sen әli múnday batyl qadam jasamay, múnday shyndaludan ótpey kibirtikteumen kelesin, sondyqtan da kenestik taqyrypty iygeruing aqsap keledi. Renji, renjime, meyli, tura aitayyn (kóptegen adamdar da aityp jýr): sen suretker retinde ózinning kenestik ruhyndy shygharmalarynda talantyna say kórsete alghan joqsyn. Sen búl súraqqa ózinning zamandastarynnyng aldynda jauap beruing kerek».

Hatty oqyp otyrghanda búl sózderde eshqanday oghashtyq joq siyaqty. Bәri de dúrys kórinedi. Kenes taqyrybyna jazylghan Múhtar Áuezovting shygharmalary, shyndyghynda da, búrynghy dengeyine kóterile alghan joq. Onyng basty sebebi, Múhtardyng talant quatynyng әlsiregeninde emes, kenestik iydeologiya, sonyng ishinde Sәbit Múqanovtyng ózi qatang ústanudy talap etip otyrghan «mazúny sosialistik, formasy últtyq» sosialistik realizmning talaptarynda edi. Iri talantqa say iri oqighalardy qamtugha beyim M.Áuezovting qalamyna últ ziyalylarynyng qudalanuy, aq pen qyzyldyng oirany, otyz ekinshi jylghy asharshylyq, otyz jeti-otyz segizinshi jylghy qughyn-sýrgin siyaqty taqyptar layyq bolatyn. Kýrdeli kórkem oilau jýiesi men qoi da kesek sóz boyauy, qúrmalas sóilemderding kýrdeli ýilesimi taghany taqyr oqighalardy bayandaugha iykemdele almaytyn. Ony sóz iyesi retinde Múhtar Áuezov te, Sәbit Múqanov ta jaqsy týsinedi.

Alayda, soghan qaramay, aiyptay sóileu, Múhtardy ózimen teng ústamay, alshaqtau ústap, «taqtagha shygharyp qoyyp» sóilesuge beyimdilik bayqalady. Sәbit kórgen auyldy Múhtar kórmedi me? Múhtar guberniyany, respublikany biylep, últyn asharshylyqtan qútqarudyng amalynda kýiindi bop jýrgende Sәbit Maghjannyng atynyng shylbyryn ústap jýrmedi me? Jalpy osydan artyq qanday ómirlik derek kerek? Biz de Sәbitting izimen sanamalap birneshe uәj keltireyik.

Birinshiden: Múhtardyng 1932 jylgha deyingi shygharmalaryn nege sovet dәuirinen búryn jazylghan dep baghalaydy. Kerisinshe, «Qorghansyzdyng kýninen» – «Kókserekke» deyingi dýniyeler 1920-1928 jyldary jazyldy ghoy.

Ekinshiden: Sәbitting ózi jiyrmasynshy jyldardaghy «asyra siltegen» qatelikterin moyynday otyryp, sol qatelikterin kórsetip, Abaydan bas tartudyng teris pikir ekenin dәleldegen Múhtardyng maqalasy nege «ashyq jaulyq» retinde baghalanady? Demek, ol dúrys aitty emes pe.

Ýshinshi: «Qolynmen istegendi – moynynmen kóter», – dep nyghyrlay túqyrtyp alady da: «Olargha pysqyryp ta qarama»,– dep nege aqyl beredi.

Tórtinshi: «1932 jyldan song sen birde-bir kórkemdigi joghary shygharma bermedin»,– dep baghalaydy. Sonda «Abay» tragediyasyn, «Abay» romanyn kózge ilmey, jay qatardaghy tuyndynyng esebine qosugha bola ma? On jyl da emes, býkil ómirinde dәl «Abayday» bir shygharma jazghan jazushy – naghyz jazushy ghoy. Álde, ol «sovet jazushysy» atanu ýshin az ba? Jәne hatynyng basynda Sәbitting ózi sangha emes, sapagha jýgin demey me?

Besinshi: 1941 jylgha deyin de Múhtar sovet jazushysy atanbap pa edi. Endeshe, sol uaqytqa deyin odaqtyng tizimine ilinbeui qalay?

Mine, gәp osynda.

Eki jazushynyng arasyndaghy arazdyq osydan bastalyp, birte-birte úlghaya týsken. Biri – keme kapitanynyn, ekinshisi kemedegi jolaushynyng ornynda bolghan. Jaghdaylary da, qoghamdaghy bedelderi de әrqily. Qiyn kezde qol ústasyp, auyrtpalyqty teng bólisken qos alyp beybit kýnde kónilderine kólenke úyalatqan. Bir-birin aiyptaugha kóshken. Sәbit Múqanov:

«Sen tarihy taqyryptarda ýlken bedelge ie boldyn, onyng ishinde «Abaygha» deyin halyq әdebiyetindegi dayyn sujetti paydalandyng («Enlik-Kebek», «Ayman-Sholpan», «Beket», «Qalqaman-Mamyr») jәne olardy tyng shygharma dep úsyndyn. Sen keyde ózinshe, halyq sujeti jútang bolatyn, men ony bayyttym dep oilaysyn. Meninshe, olay emes siyaqty. Sening núsqang – asyp ketkende halyqtyng núsqasymen tenesedi, biraq odan joghary emes»,– deydi hatynda.

Búl endi, naghyz qiyanat. Qazir jogharydaghy Shәkerimning dastandary halyqqa keninen mәlim boldy. Al, ony piesamen salystyrugha bola ma? Ekeui – eki bólek derbes tuyndylar. Al endi osy pikiri ýshin Sәbitti qaralaugha bola ma? Qaydam. Óitkeni ol múnyng barlyghyn shyn kónilimen «taptyq túrghydan» baghalap otyr ghoy.

Ol keyin óz qateligin týsinip, alghashqy pikirinen bas tartty. Osy hatta da «Abay» tragediyasy jónindegi búrynghy payymdaularynyng janylys aitylghanyn, ózining әdiletsizdik jasaghanyn ashyq moyyndaydy. Tarihy taqyryp turaly tújyrymdarynyng teristigin týisine kelip, baysaldy payymdaugha kóshedi. Keybir synynyng orynsyzdyghyn da tilge tiyek ete otyryp, «Abay» romanyna joghary bagha beredi. Biraq ta piesa men romandy bir-birine qarsy qoyyp, qarabayyrlau tәsilmen salystyrady. Búl shygharmalardyng janrlyq ózgeshiligin bylay qoyghanda, jazushynyng kórkemdik sheshimi men әleumettik-filosofiyalyq astarynyng mýldem basqa ekendigin eskermeydi. Al, múny angharmau – ózge-ózge Sәbit Múqanov ispetti tәjiriybeli qalamgerge min jәne ýlken min. Onyng búl minezin Múhtardyng teris týsinui de zandy.

«Sen «Abay» piesasynda Abaydyng obrazyn jasadyn. «Abaydy» oqu kezinde men ózimning biraz narazylyghymdy bildirdim. Sodan keyin men búl mәselening tónireginde kóp oilanyp, mening pikirlerim qate eken – degen tújyrymgha keldim. Gumanist esebindegi Abay obrazyn sen tәuir shyghardyn. Biraq ta, «Abay» piesasyndagy ózge obrazdardyng tolyq bitpey túrghany jónindegi pikirimnen qaytpaymyn. Moskvada jasalghan songhy núsqany oqymaghanym ókinishti. «Abay» romany turaly pikirim joghary.

Ózining kórkemdigi jaghynan ol piesadan әldeqayda biyik túr dep esepteymin jәne naghyz sheber Europa prozashylarynyng romandarymen qatar túr.

Qaytalap aitamyn, roman jaqsy, ekinshi bólimine de sonday sәttilik tileymin.

Bizde «Tarihy taqyryp» degen sózding ózin qúbyjyq kóretin adamdar bar, búl tarihty baghalamau. Mәsele, ne turaly emes, qalay jazuda. Egerde tarihy taqyrypty marksizm-leninzm iydeologiyasy túrghysynan jazsa – onda túrghan jamanshylyq joq, kerisinshe, tamasha ghoy. Onday enbekti baghalamau – onbaghandyq. «Abay» romanynda sen tolyqqandy sovet jazushysy esebinde sóileysin, men múny esh qyzghanyshsyz-aq mәlimdeymin. Biraq búl songhy pikir emes. Sen naqty tarihy dәuirde ómir sýrip otyrsyn, sondyqtan da sol dәuir turaly oqyrmandar senen «Abaymen» para-par shygharma kýtedi jәne olary oryndy da.

Mening tariyhqa tiksine qaraghan kezderim de boldy. Jogharyda aitqanymday, bayaghyda ótip ketken sol kýnderime syn kózben qaraymyn. Materialistik dialektikagha negizdelgen mening qazirgi pikirim boyynsha, mende – әke de, sheshe de, halyq ta joq (tek tap bar – T. J.) degen adam naghyz satqyn. «Men – qazaqpyn, óz halqymdy sýiemin» dep aitu – kommunizm prinsiypine qayshy kelmeydi. Leninning ózi de úly orys halqynyng úly ekenin maqtanyshpen aitty ghoy. Óte jaqsy әri kýshti aitylghan. Tek óz halqyna degen mahabbattyng kommunizm prinsiypine qarsy kelmese bolghany. Bizding halqymyzdyng keybir tarihy kezenderine ýrke qaraghanymmen, men eshqashanda halqyma dúshpan bolghan emespin. Men ózim shyqqan halyqty sýidim, qazir de sýiemin, óitkeni ol – kópshilik, onyng da qanaushylary bar. Búrynghy kezderimdegi Abaydy jete baghalamauym jәne basqa da aitqandarym mening halyqqa qarsy ekendigimning dәleli bola almaydy. Ózin halyqtyng joqshysymyn deytindermen búryn da jarysqa týsip keldim, qazir de jarysugha (qyzmet etuge – T. J.) dayynmyn».

Múnday jalang danghazagha qúrylghan jelókpe sózderdi әli de estip qalugha bolady. Ol ósekter Sәbit Múqanovtyng tiri kezinde de aitylghan. Áriyne, janylmaytyn jampoz, sýrinbeytin túyaq joq. Tek qana Kenesary Qasymovtyng últ-azattyq kóterilisi turaly birde ony qostap, birde oghan qarsy shyghyp, ýsh ret maqala jazypty Sәbiyt. Onyng ishinde, Múhtardyng «Han Kene» piesasyn tek syny pikirinde tilge tiyek etip, Kenesaryny maqtaghan túsynda ony qalys qaldyrghan. Osy hattyng bas jaghynda «Kenesary, Shoqan, Ybyray, Abay siyaqty halyqtyng naghyz dostaryna da qamshy oinattym. Ol mening teoriyalyq bilimimning jetimsizdiginen edi»,– degen sózder bar. Búdan keyin de, tura on jyl ótken song Sәbit Múqanov Kenesary kóterilisine:

«Feodalizmdi kóksegen, qazaq halqynyng jaulary úiymdastyrghan býlinshilik»,– dep bagha berdi.

Sonday-aq «Alash» partiyasy turaly da osynday ekiúday pikir bildirdi. 1937 jylgha deyin Sәbit Múqanov:

«Oktyabri revolusiyasyna deyingi «Alash» qyzmeti qazaq halqy ýshin progressivti әseri boldy»,– dep kelse, keyin mýldem kereghar pikirdi ústandy.

Jekelegen iri túlghalar jóninde de ekiúshty baghalar berdi. Sonyng ishinde Múhtar da bar edi. Zaman aghymyna qaray solay aitugha mәjbýr de bolghan shyghar. Alayda:

«Sәbit Múqanov – qazaq halqynyng tarihyna ýnemi shabuyl jasaumen boldy»,– degenning de shyndyghy shamaly.

Búl arada Sәbit Múqanov sol qauesetke qarsy shyghyp otyr. Sebebi: sonday pikirdi qozdyrushynyng biri – Múhtar Áuezov dep týsingen. Halyq tarihy turaly әr kezdegi qarama-qayshy pikirlerine, tipti keyde, oqighanyng tym asqynyp ketuine tosqauyl qongdyng orynyna, sol aghymgha ózi de qosa aralasyp ketuine qaramastan, Sәbit Múqanov ózining tughan halqyn sýigen. Ahmet Baytúrsynov, Mirjaqyp Dulatov, Maghjan Júmabaev, Shәkәrim Qúdayberdiyev turaly mәlimetterdi olardy auyzgha alugha bolmaytyn kýnning ózinde maqalagha kirgizuinde (әriyne, synap otyryp) ýlken mәn bar. O da kýresting bir týri, eng bolmasa – atyn elding esinde qaldyrudyng amaly edi.

Búl hat – eki oy alybynyng arasyndaghy qarym-qatynastyng qanshalyqty qiyn bolghanyn bayqatady. Ári olardyng sol kedergilerdi jonggha úmtylghany da angharylady. Sol ýshin «jýregine kir jasyrmay», kónil kirbinderin bir-birine ashyq aitudy maqsat etken, yaghni, jariyalylyqty jan demeui retinde ústanghan. Sondyqtan da, ózara pikir almasularynyng negizinde әdebiyet, óner, tarihy kezender, dara túlghalar turaly kózqarastary ghana arqau bolmaghan, jeke bastarynyng da mýddeleri qozghalghan.

Ókinishke oray, ózara kinәlasular da shang beredi. Nesi bar, ol da ómirlik qúbylys. Múndayda, Sәbit tizgindi óz qolyna alghan da Múhtar «qorghanysta jýrgen». Iri-iri aitystarda ghana Áuezov sýnguir qayyq siyaqty tolqynnyng betine kóterilip, «jalyn kórsetken». Qoldaghy derekter osylay tújyrymdar jasaugha negiz qalaydy. Keyde olar ózderining osynau qalyptasqan jaghdayyna ýirenip te qalghan siyaqty әser beredi.

«Men ózimning sonshama úzaq, sonymen qatar auyr-auyr pikirler aitqan hatymdy ayaqtap kelemin. Búl hatty men saghan sonshalyqty qatty soqqy berip, kónilindi qaldyryp, renjitu niyetinen jazyp otyrghan joqpyn. Alayda, qúrmetti Múhtar, biz ziyaly qyzdardy dayyndaytyn oqu oryndarynyng shәkirti emespiz ghoy, biz ózimizdi sovet jazushysymyz– bolisheviktermiz dep esepteymiz, sondyqtan da ne oilaytynymyzdy, qanday mәseleler bizdi tolghandyratynyn jasyrmauymyz kerek. Mening әli de ýnsiz qaluyma bolatyn edi, biraq ta jogharydaghy aitqan jaylarymdy ishime týiip jýre berudi namys sanadym. Múny men, bizding ortaq isimizge, qazaq sovet әdebiyetin jasau jolyndaghy júmysymyzgha kez-kelgen úsaq-týiekter kesirin tiygizbeui ýshin jazdym.

Men saghan ózimning dostyghymdy kýshtep tanbaymyn, alayda biz aralasa-pikirlese, ózara týsinise otyryp júmys isteuge mindettimiz.

Men tóze de, qúpiyany saqtay da alamyn. Egerde senin: «Múqanov – qyzghanshaq»,– degen sózing janymdy jaralamasa, mýmkin, búl hatty әli de jazbaghan bolar edim. Búl sóz mening adamdyq sezimimdi qatty qobaljytty. Men adamdarmen jaulasa da bilemin. Biraq maghan múny ómirding ózi ýiretti jәne tym erte ýiretti. 7 jasymnan jetim qaluym – kýshtilerding qorlauyna qarsy túrugha ýiretti, kek alugha iytermeledi. Alayda jaularyma, әsirese, oktyabri kýnderinen keyin sonshama qatygezdik jasagham joq. Biraq jaularymnyng jauy ekendigimdi búghyp qalmadym, men olarmen aradaghy kýreste adamdardyng qarym-qatynasyna tәn dәrejedegi tәsilderdi qoldandym. Qazir de solay isteymin. Mýmkin, jekelegen adamdar sening sanandy: «Múqanov – qatygez, qauipti adam» t.b.,– dep ulap tastaghan shyghar, olargha senbe. Men senimen ashyqtan ashyq jaulasugha da jaraymyn, biraq, eger ekeumiz de bir platformada – sovet әdebiyetining platformasynda túrsaq – onda óshtesuding qajeti qansha?».

IYә, olargha óshtesip, kek quysudyng qajeti joq edi. Ol ózderining jeke bastaryna da, qoghamdyq pikirlerdi qalyptastyruda da, tughan halqynyng mәdeniyetining damuyna da ziyanyn tiygizetin edi. Keyin kesirin keltirdi de.

Osy arada ashyq aita ketetin bir jay: Sәbit Múqanov – Múhtar Áuezovti ýnemi ózining sayasy qarsylastarynyng tobyna jatqyzyp keldi. Osy hatta da «bir platformada bolsaq» deuindegi emeurini de sol. Dәl osy «kiltipan» olardyng arasyn tolyqtay, jaryqshaqsyz qabysyp ketuine mýmkindik bermegen. Eluinshi jyldardyng basynda da sol sózdi qaytalady. «Shyn kónilimen taptyq túrghydan» baghalady. Tipti, otyz jetinshi jyly partiyadan shygharylyp, júmystan quylghan kezindegi sergeldendi de ol stalindik repressiyadan emes, «últshyldardan» kóredi. Osy hatynda:

«1937 jyldan bastap mening ómirimde azdaghan ózgeris boldy. Sonda adamdardyng ýsh toby maghan qarsy jaghdaydy paydalanyp qalghysy keldi:

1. Mening ejelden kele jatqan jaularym – alashordashylardyng ashyq qimyldaghany, jasyrynyp jýrgeni bar, bәri de quanyshtan qoldaryn shapalaqtap, biylep: «Aha, Múqanovtan kýsh ketti, endi ony mýiizdeuge bolady», – desti.

2. Ádebiyetting ainalasyndaghy búzaqylar, satqyndar, Sәbit Múqanov qana emes, býkil qazaq әdebiyeti jútap qalsa da miz baqpaytyn arandatushylar.

3. Áli de tәjiriybesi az jastar, olar ishterinen meni syilasa da «jaghdaygha» beyimdelip, óz kózqarasyna qarsy bolsa da «syn aitqansyghan boldy»,– dep týsinikteme beredi.

Songhy eki toptyng týp tamyry jogharyda biz keltirgen «ýshtikten» esh aiyrmasy joq bolatyn. Ayyrmashylyghy olardyng Sәbit Múqanovsha jiktelui ghana. Sәbit Múqanov osynau soyqandy jazalaulardy shyndyghynda da «halyq jaulary» istep otyr dep senedi jәne sol tústaghy ózine aitylghan jalaqorlardyng arandatularyn ózining kinәsi, qateligi retinde moyyndaydy. Búghan qaraghanda Sәbitting ózi de «qara qúiynnyn» artyndaghy arystannyng tyrnaghyn bayqamaghan, ne ol nauqannyng әleumettik astaryn tolyq týsinbegen, dәlirek aisaq, týsingisi kelmegen. Sondyqtan da әuel bastaghy baghytyn ózgertpegen, esh kýmәnsiz solay bolugha tiyisti dep sengen.

Áytpese, 1937 jylgha deyin, ózi esepten shygharyp tastaghan Áuezovten basqa, tiri jýrgen jәne ashyq jaulasatyn qaydaghy alashordashylar? Bar bolsa, olar kimder? S.Múqanovtyng búl pikiri ejelgi ekpinmen «ejelgi jaudy eske týsiru» ghana.

«Men kommunist, naghyz sovet jazushysy, partiyashyl bolghandyqtan da osynshama qiyndyqqa tózip baqtym, biraq, kinәm de boldy. Ol kinәlar mening jandýniyemnen shyqqan aqyl-oyymnyng jemisi emes, mening syrtqy týsinikterimning qateliginde jatyr. Qalay ekenin bilmeymin, men 1937 jylgha deyin sayasat әleminde adamdardyng eki ghana toby bar, olar qarama-qarsy eki toptyng mýddesin qorghau ýshin bir-birimen sanaly týrde ashyq aitysqa shyghady,– dep eseptedim. Eger de adamnyng sayasat jaghynan sauaty joghary bolsa, ol meyli jau bolsa da, oiyndaghysyn jasyrmay ashyq kýreske týsetinine senimdi edim. Mine, men ózimning osynau qate týsinigim ýshin sýrindim, ol pikirimning teristigine ózim qatty tayaq jegen song ghana kózim jetti. Búl qúlauymdy dostarym men jaularym san-saqqa jorydy. Dostarym: (men naghyz sovet adamdaryn aitamyn): sayasy kýreste әlsizdik jasaghany ýshin Sәbit Múqanovty ayamay soghu kerek, biraq óltirmeu kerek, onyng óz qatesin týzetuge mýmkindik bereyik,– desti. Al jaularym – óltirudi tiledi. Ol onbaghandardyng búl isi jýzege asqan joq» («Zaman talqysy» tarauynda búl adamdar turaly emeuirin jasaldy – T.J.).

Búl ýkimdi kim shygharyp otyr? Zady 1937-1938 jyldary M.Áuezovting jinaghyna alghysóz jazghany jәne M.Júmabaevqa kómekteskeni ýshin ózin «halyq jauy» retinde әshkerelegen adamdardy menzep otyrghan siyaqty.

«Men osynyng bәrin týsindim, týsindim de oktyabri kýnderinen beri atsalysqan isime kózsiz belsene aralastym. Ózimning býkil bolmysymmen bite qaynasqan partiyadan tys júmys isteu (ol jyldary Sәbit Múqanov partiya qatarynan shyghyp qalghan – T.J.) psihologiyalyq jaghynan maghan auyr soqty. Biraq ta men ózimning ishki renishimmen qasarysa kýrestim, ol ókpening maghan tvorchestvolyq jaghynan kesir tiygizbeuin oilastyrdym.

Júmysyma esh ziyany tiymedi. Qayta, tyrnaqsha ishindegi «partiyadan tys ómirimde» men búrynghydan da kóp júmys istedim.

Men ózimning jәne býkil elding aldynda synaqtan óttim. Meni búrynghydan kóri qatty synaghysy keletin dostarymnyng bar ekendigin bilemin. Biraq ta óz qatemdi ózim sezine otyryp ejelgi әdetimdegidey bolishevikshe enbek etemin».

Ózining iydeyalyna osynshama kózsiz sengen adamdar az. Olar, «jasyryn jaudyn» barlyghyna shyn sendi. Tipti, kýdiktenbeydi de. Qatelikteri de sonda.

Al, ol repressiyanyng tarihiy-әleumettik sebebi mýlde basqada ekeni qazir aiqyndalyp otyr. Sәbitti ol ýshin de jazghyrugha bolmaydy. Basty sebebi – Sәbitting aq jýrektiliginde, ústanghan iydeyalgha degen shýbәsiz seniminde. Key kezde jan-jaghyna bayyppen qaramay, tәuekelge bel sheship kirisip ketuinde. Mýmkin, onyng ózi adamnyng boygha bitken minezimen de úshtasyp jatuy.

Sózining sonyn: «Men sovet ókimetinsiz tamasha ómir sýruge bolmaydy. Sovet ókimetining ómir sýruin men tek iydeologiyalyq túrghydan ghana emes, jan-tәnimmen qalaymyn»,– depayaqtaydy.

Sәbit Múqanov búl sertinen óle-ólgenshe ainyghan joq.

Áriyne, mashinkamen basqanda 15 bettik búl hattaghy әrbir uәjdi taldap shyghudyng ynghayy da joq, qajeti de az shyghar. Biraq qalayda aitylugha tiyisti. Óitkeni eki úly adamnyng arasyndaghy týsinbeushilikting sebebin biluding ózi de – sabaq. Tanym taghylymy. Ekinshiden, Múqanov pen Áuezovting arasyndaghy qarym-qatynasty әr saqqa jýgirtip, daqpyrt taratyp jýrgenderding sypsynyna tyiym da salar degen ýmittemiz.

(Jalghasy bar)

Abai.kz