Senbi, 23 Qarasha 2024
Jahan janghyryghy 2703 4 pikir 22 Shilde, 2023 saghat 12:09

AQSh pen Qytay: Kezekti kelissóz...

2001 jyly Dýniyejýzilik sauda úiymyna tolyqqandy mýshe bolghan Qytaydyng ondaghan jyl ishinde ózge alpauyt elderdi basyp ozyp, Amerikamen iyq tenestiretin dengeyge jetkeni belgili.

Qazir ekonomikasy quatty eki el әlemdik geosayasat, sauda-sattyqtan tartyp ekologiyalyq mәselelerge deyin óz yqpalyn kórsetip keledi. Ózara bәsekeles eki elding arasynda túralap qalghan kelissózder songhy uaqytta qayta jalghasty.

Álemdik klimattyng jylynuy jalpy adamzat balasyn erekshe alandatyp otyrghany aiday aqiqat. Ásirese biyl erekshe bilindi. Resey preziydenti Putin Ukrainagha josyqsyz soghys ashqan son, әlemde energiya daghdarysy oryn aldy. Energiya tapshylyghyn sheshu ýshin әlem elderi ormandardy jappay otap, kómir jaghugha qayta den qoydy. Múnyng bәri bireui Reseyge, bireui Ukrainagha jaqtas bolyp otyrghan Qytay men AQSh-ty sayasy sebepterge baylanysty bir jyldan beri ýzilip qalghan jahandyq klimat turaly kelisimderdi qayta jalghaugha mәjbýrlegeni anyq.

Preziydent Baydenning jahandyq klimat mәseleleri jónindegi erekshe elshisi Jon Kerry osy aptada Beyjinde Qytay basshylarymen kezdesu ótkizdi.

Qytaydyng qazirgi әlemde auany lastaushy elderding kóshbasynda túrghany, Amerikanyng da qalyspaytyny belgili. Qytayda auagha taraytyn kómirtegi mólsheri jylyna 12.7 milliard tonna bolsa, Amerikada 5.9 milliard tonna eken. Áriyne mәselening týp tórkini onda emes. 1850 jyldan beri Amerika ónerkәsip oryndary auagha 509 milliard kómirtegi taratsa, Qytayda odan eki ese az 284 milliard bolghan. Qytay ózining damushy el ekenin algha tartyp, múny tabighy ýrdis retinde kórsetude. Múnyng bәri eki elding ortaq sheshimge keluine basty kedergi boluda.

Kezinde Barak Obama 2025 jylgha qaray kómirtegi mólsherin 26 payyzgha tómendetuge uәde berse, preziydent Bayden ony 50-52 payyzgha týsiruge, 2050 jylgha qaray kómirteginen býtindey bas tartugha sheshim shyardy. Al Qytay jaghy «Parij kelisimi» ayasynda 2030 jyldan ary qaray jel, kýn, atom energiyasyna basymdyq berip, olardyng ýlesin 25 payyzgha jetkizetinderin, 2060 jylgha qaray kómirteginen bas tartatynyn aityp otyr.

Búl joly da AQSh ókili Qytaydy klimattyng ózgerisine naqty әreket kórsetuge ýndegenimen Qytay basshysy óz josparlaryna, algha qoyghan maqsattaryna ózderining riytimimen jetetinderin qadap aitty.

Esbol Ýsenúly

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5375