Júma, 27 Jeltoqsan 2024
Ádebiyet 3719 4 pikir 24 Shilde, 2023 saghat 13:12

Biz – qazaq ejelden...

Ózindi-ózing tanu tәjiriybesinen

Biz kimbiz? Qaydan shyqtyq? Biz qalay Úly Dala múrageri boldyq? Bizding shynayy tarihymyz qanday?

Búl saualdar tónireginde tәuelsizdik jyldary talay jan izdenip, san týrli jauap úsyndy. Mәsele – solardyng ishinen qajetindi tauyp, kókeyine toquda. Telegey-teniz әdebiyetten keregindi izdeude. Aynalyp kelgende, ózindi izdeude. Tamyryndy,  tereng tarihyndy óz sananda ózinshe týisine otyryp janghyrtuda.

Azattyq jyldary búl tarapta kýrt kóbeygen qily enbek osy joldar iyesine de ózindi-ózing tanu, óz oiyndy qorytu maqsatymen ózindik tәjiriybe jasap kóruge týrtki boldy...

1.

Qazaq tarihyn jazyp jýrgender kóp. Oghan әrkim óz tәsilimen kiriskeni sonday, býginde әr rudyng shejiresi týzilip, óz tauarihy janghyrtylghan. Solardyng bәrining basyn qosa kele, bәlkim,  naghyz qazaq tarihyn jasaugha bolar. Biraq búl – qolyndy qúshaq jetpeske jayghangha parapar tirlik. Men Jalqydan Jalpygha barghandy qosh kórdim. Jekelegen taypa shejiresin qarastyru jolymen jalpyqazaq shejiresine kóz salmaq boldym. Halqymyzdy qúraytyn rulyq-taypalyq birlestikter ishinde erekshe atalatyn bir rudyng ótkeni arqyly barshagha ortaq tariyhqa jol salmaqqa niyettendim...

«Qazaqstan» Últtyq ensiklopediyasynyng 9-shy tomynda  Shapyrashty ruynyng qazaq halqynyng qúramyndaghy Úly jýzge kiretin taypa ekeni kórsetilgen. Ensiklopediya maqalasynda onyng dәstýrli qazaq shejiresine sýiengen tarihy da beriledi.  Shapyrashty taypasynyng úrany – Baqtiyar, Qarasay, tanbasy — aitanba bolyp kelgen[1]. Al taghy bir eleuli derekter kózinde:  Shapyrashtynyng úrany – Qarasay, tanbasy – Ay, Túmar dep kórsetilgen[2].

Shejire mәlimetteri boyynsha: Abaqtan – Bәidibek, onyng ekinshi әieli Zeripten – Jalmәmbet (Jәlmende), odan  – Shapyrashty, Ysty, Oshaqty taraytyny aitylady. Diqanbay batyrdyng shejiresine qaraghanda, Shapyrashtydan Asyl, Shybyl, Ekey, Emil, Esqoja, Ayqym órbiytin kórinedi. Búlardy «Bessham Shapyrashty» dep te ataydy[3].

Shapyrashty taypasy turaly ejelgi zamannan qalghan mәlimetter óte siyrek. Jazba derekkózderinde Shapyrashty degen atau úshyraspaghanymen, onyng qúramyndaghy shybyl men emil rulary Mahmút Qashqaridyng jazbasynda Chigil (Jikil), Chumul esimimen atalady. Etnolog ghalymdar búl eki rudy shybyl men emil, keyde ekey boluy da mýmkin degen týjyrym ústanady. Ortaghasyrlyq qytay jazba әdebiyetterine karaghanda, Batys Týrik qaghandyghyndaghy nýshbeler  odaghynda azghyr (әskil), qaso  taypalary ómir keshken. Olar Shapyrashtynyng asyl, esqoja rularymen ýndesedi. Áskilder Shybar  Ahilash qaghan túsynda nýshbeler arasyndaghy eng quatty taypa bolghan.

Shapyrashty atauynyng qaydan shyqqany jóninde de әrtýrli pikir bar.  Keybir derekter búl taypa adamdarynyng kózi shapyrash bolyp keletindikten taypa da solay atalyp ketken deydi. Taghy bir joramal boyynsha ol ataudyng Shybar Ahilash qaghan esiminen bastau aluy yqtimal. Onyng «Ahilash» esimi «aqiy», «shapyrash» bolyp aitylyp, uaqyt óte kele, semantikalyq-tildik renkin ózgertui mýmkin.

Ataluy qaydan shyqsa da, Shapyrashtynyng Jetisudy erte zamandardan mekendep kele jatqan kóne taypa ekendigi belgili. Onyng atalymy Jonghar shapkynshylyghyna qatysty mәlimetterde jii kezdesedi. Sol zamanda Shapyrashty taypasy basqalargha qaraghanda kóp shyghyngha úshyrap, auyr zardaptardy basynan ótkergen. Halyq arasynda jongharlargha, keyinnen qoqandyqtargha qarsy kýres jýrgizgen Qarasay, Kәshke, Bólek, Jәpek, Baytory, Bayqúlaq, Qaumen, Qastek, Nauryzbay, Satay sekildi kóptegen batyrlardyn erligi jayly әngimeler kóp taraghan.

2.

Alys zamandardan beri Jetisudy mekendep kele jatqan  Shapyrashty ruy Qazaq handyghy qúramyna kirip, basqa da taypalar qúraytyn azamattyq qogham sekildi ózin-ózi basqaryp, bir memlekettik ortalyqqa qaraytyn qazaq halqynyng bir qúramdas bóligi retinde ómir keshti. Ártýrli jaulap alushylardyng basqynshylyq, otarshylyq is-qimyldary saldarynan qazaq memlekettigining týrli ahualdy bastan keshkeni mәlim, sol shaqta da ol, qily auyrtpalyqtargha qaramastan, tarihy atamekeninde túryp qaldy. Qazaq elining jer-suyn Resey imperiyasy tolyghymen otarlaghan dәuirde, sol shaqtaghy әkimshilik bólinispen qaraghanda, Shapyrashty ruynyng adamdary HIH ghasyrdyng ayaghy men HH ghasyrdyng bas kezinde Vernyi, Áulieata ýiezderinde (qazirgi Almaty oblysynyng shyghysy men Jambyl oblysynyng batysynda) ómir sýrgen[4].

Shapyrashtylar jayyndaghy birer derekti belgili tarihshy Nikolay Aristovtyng enbekterinen tabugha bolady. Búl ghalymnyng ómirbayany qazaq oqyrmany ýshin nazar audarugha túrarlyq. Ol  1847 jyly ofiyser otbasynda dýniyege kelgen. Qazan uniyversiytetining zang fakulitetin kameralistikalyq (saray qazynashylyq, keng maghynasynda – memlekettik) sharuashylyqty jýrgizu jónindegi әkimshilik jәne sharuashylyq bilimder jiyntyghyn qarastyratyn ghylymdar bólimi boyynsha bitirdi. 17 jasynda Tobyl guberniyalyq basqarmasyna stol bastyghynyng kómekshisi bolyp bekidi. Senip tapsyrylghan júmysty ýnemi bar yntasymen múqiyat oryndady jәne  enbekqorlyghy arqasynda sonda guberniyalyq hatshy, qazyna palatasynyng sanaq bóliminde buhgalter bolyp istedi. Jauapkershiligi mol, tәrtipke baghynghan qyzmetshi retinde,  jaqsy oryndaushylyq qabiletimen kózge týsti. Sondyqtan da ol Tobyl gubernatorynyng úsynuymen 3-shi dәrejeli Áulie Stanislav ordenimen marapattaldy. Odan tura sol memlekettik nagrada alghan 1868 jyly Týrkistan general-gubernatorlyghyna qyzmetke jiberildi. Sodan onyng Týrkistandaghy jәne Dala ólkesindegi otarlaushy biylik oryndarynda otar chinovniygi retinde qyzmet etui bastaldy.

Alghashynda ol Jetisu  oblystyq basqarmasynda is jýrgizushi bolyp taghayyndalghan. Áskery gubernatordyng airyqsha tapsyrmalaryn oryndaytyn kishi dәrejeli chinovnik dәrejesinde qyzmetke istedi. Bilimi boyynsha zanger bolghandyqtan, 1869 jyly týrme komiytetin basqardy. 1871 jyly Qúljagha qarsy soghys nauqany bastalghanda, general Kolpakovskiyding joryq kensesining mengerushisi boldy. Tikeley soghys qimyldaryna da qatysty. 2-shi dәrejeli Áulie Stanislav ordenimen marapattaldy.

1872 jyly  Týrkistan general-gubernatorlyghyndaghy Basqaru turaly  ereje  jobasyn jasaytyn komissiya qúramyna is jýrgizushi retinde engizilip, Tashkentke jiberildi. 1873–1874 jyldary   Semey, Sergiopoli jәne Jetisu oblystaryndaghy jer dauyn retteu jónindegi biyler sezin basqardy. 1879 jyly әueli oblystyq statistika komiytetining mýshesi, odan onyng tóraghasynyng kómekshisi boldy. 1881 jyly Jetisu oblystyq basqarmasynyng әskery gubernatory kómekshisinin, odan әskery gubernatordyng mindetin atqarushy bolyp taghayyndaldy. 1882 jyly Dala general-gubernatorlyghyna auystyryldy. 1988 jyly dogharysqa shyghyp, Sankt-Peterburgke ketti[5].

Resey imperiyasynyng otar aimaghynda chinovnik bolyp úzaq jyldar boyy qyzmet atqarghan N. Aristovtyng belsendi ghylymiy-zertteushilik qyzmeti de onyng sol dogharys alyp, zeynetke shyqqanynan keyin bastalghan. Áriyne, ol qyzmetining týrkistandyq kezeninde әlsin-әlsin ortalyq jәne ólkelik merzimdi baspasózde jergilikti taqyrypqa arnalghan maqalalaryn jariyalap túrdy. Olar negizinen ózining chinovniktik mindetin atqaruyna baylanysty qaghazgha týsken jazbalar  bolatyn.

Jetisu oblysynda qyzmet istep jýrgeninde  N. Aristov qazaqtar men qyrghyzdardyng jer-sugha qatysty mýddelerin retteumen jәne olardy әkimshilik túrghyda qayta jayghastyru jobalaryn jasaumen shúghyldandy. «Jetisu oblysynyng jer-sugha jayghastyryluy turaly jazba» («Zapiska o pozemelinom ustroystve Semiyrechenskoy oblastiy») degen onyng alghashqy kólemdi enbegi sol júmystardy atqaruy nәtiyjesinde, 1871 jyly jazylghan. Búl ghylymiy-praktikalyq jazba Týrkistan general gubernatorlyghynyng múraghatynda jatyp qalghan jәne ol әli kýnge deyin jariyalanghan joq[6]. Aristovtyng jetisulyq jergilikti halyqtardyng jer-sugha jayghastyrylu mәselesine kózqarasy jayyn neghúrlym tolyq týsinuge jәrdemi tiyedi degen oimen, onyng sol jariyalanbaghan enbeginen akademik V.M. Ploskih mynanday ýzindi keltiredi:

«...Orta, Ýlken jәne Qyrghyz (Dikokamennaya) ordalardy bizding bodandyqqa qabylday otyryp, onda oryn alyp túrghan jer-su qatynastaryn ýkimet tolyghymen óz kýshinde qaldyrghan bolatyn...

Ýlken jәne Qyrghyzdyq (Dikokamennaya) ordada 1869 jylgha deyin әkimshilik bolystargha bóluding ózi bolghan joq, sondyqtan qazaqtar rulargha bólinip jatty. Olardy múragerlik jolmen ru súltandary basqaryp, olargha rulardyng bólikteri bolyp tabylatyn bolystardyng múrager basqarushylary baghynatyn. Ýlkenordalyqtar (qazaqtar) men qarakirgizderdi (qyrghyzdardy) basqarugha osylay aralaspaghandyqtan, ýkimet jer-su qatynastaryna da mýldem tiyisken joq, tek әrәdik payda bolyp qalyp jýrgen dau-damaylardy tyymen ghana shekteldi...

Jer-sugha jayghastyru isine memleketting osylay qarauy saldarynan, ózining basty sipattary boyynsha, ol qazir de orystar túnghysh tap kelgen kýide saqtalghan. Jerge ie bolugha negizdeme onyng kóneligi bolyp tabylady. Biraq rulardyng tek úsaq bólikteri ghana emes, tútas rulardyng ózi orynnan oryngha túraqty týrde údayy kóship jýretindikten, qazaqtardyng belgili bir jerdi iyelenu kóneligi sonshalyqty tereng emes: kóshpendini jerge eshkim baylap qoymaydy, jer men shabyndyq púshpaghy tabylsa bolghany, al búlardy ol kýlli dala kenistiginen tauyp ala alady. Soghan qaramastan, belgili bir ru tym bolmasa bir úrpaq ghúmyry boyy nemese birneshe jyl boyy kóship-qonyp jýrgen jer sol rudyng menshigine sanalady...»[7]

Etnograf retinde Aristov әuelde 6-shy ghasyrda qytaylar jazyp qaldyrghan, odan Rashid ad-Din men Ábilghazy enbekterinde keltirilgen jalpy týrki shejirelerine nazar audara kele, «tarihy oqighalar turaly estelikterding eki-ýsh úrpaq auysqannan keyin aiqyndyghy joghalatynyn» aitady[8]. Sol siyaqty, zertteushining payymy boyynsha, rulyq odaqtardyng qúrylu jaghdayy, olardyng týrlerin ózgertui men ydyrauy  da sonday kýige úshyraydy. Sodan da týrki-kóshpendiler óz shyghu tekterin adamdardyng tabighy ósip-ónui nәtiyjesinde payda bolghan dep biledi. Professor M. Kovalevskiyding 1886 jyly Mәskeude shyqqan «Alghashqy qauymdyq qúqyq» degen enbeginde dәleldengendey, rulyq qoghamdyq toptarda olardy biriktirip-tútastyratyn jәit «shyghu tegin ortaq bir rubasy erkekten bastalady dep biletin  úghym jәne osy rubasy bolghan adamnyng kuliti (jeke basyna tabynu)» bolyp tabylady. Aristovtyng aituynsha, auyzsha shejireler kóshpendilik ómir saltyn jәne rulyq túrmysty saqtaghan týrkilerde jii kezdesedi.

Qazaq  rularynda onymen qatar jazba shejireler de bolghan. Sonday shejirelerding biri retinde, etnograf Aristov 1876 jyly qaytys bolghan Dihanbay batyrdyng jazbasyn ataydy. Onyng artynda qalghan shejirede Adam atadan bastap Ábilqayyrgha deyin 54 buyn atalady. Ábilqayyrdan ýsh úl: Bayshora (ýlken ordanyng ru basy), Janshora (orta ordanyng atasy) jәne Qarashora (kishi ordanyng rubasy) tughan. Bayshoradan Júmanbay, odan Keykibay, odan Tóbey. Tóbeyding tórt úly bolghan. Ýlkeni Mayqydan da tórt úl tughan. Onyng ýlken úly Baqtiyardan Ýisin jәne Sirgeli degen balalar bolghan. Ýisinnen Aqsaqal (abaq-tanba) jәne Jansaqal (taraq-tanba),  Aqsaqaldan Qarashabi, odan Bәilibek (osy kýnderi Bәidibek dep atalady) tughan. Bәidibekting ýlken әieli Sary bәibisheden Saryýisin degen úl, Zerip atty ekinshi әielinen Jolmambet, onyng Mapyrash esimdi ýlken әielinen Shapyrashty, ekinshi әielinen Ysty, ýshinshi әielinen Oshaqty degen balalar tughan. Al Bәidibekting Domalaq esimdi ýshinshi әielinen Jarqyshaq, odan Abdan (Alban bolsa kerek), Dulat, Suan degen úldar tughan. Osylardy Dihanbay batyr deregi boyynsha keltire otyryp, Aristov búl shejireni Shymkent qazaqtarynyng basqasha taratatynyn da aita ketedi.

«Shapyrashtynyng bes úly bolghan: IYkey (Ekey – B.Q.) (búl esimmen atalatyn ru qazirgi tanda Vernyy ýiezining Úzyn-Aghash bolysyn qúraydy), Ishodja (Esqoja – B.Q.) (qazir Qastek, Kishi Almaty jәne Ýlken Almaty bolystarynyng bóligi), Asyl (Týrgen jәne Kýrti bolystarynda), Chibyli (Shybyl – B.Q.) (Kýrti auylynyng eki auyly) jәne Ayqym (sol ýiezding Qarghaly bolysy)», – deydi qazaq shejiresine sýiengen jәne otarlyq basqarma chinovniygi retinde ýiez qazaqtarynyng jer-sugha ornalasu tәrtibin jaqsy bilgen etnograf-zertteushi[9].

Jetisu aimaghyndaghy jergilikti halyqtyng ornalasuyn qarastyrghanda, Aristov Shapyrashtynyng Vernyy ýiezindegi bes iri birlestigin ekshey kele, Ekeyler Úzynaghash pen Shamalghan bolystaryndaghy Qarasu, Tәuke-Taylaq, Qasqabúlaq, Qyzylauyz, Úzynaghash, Sasyqbay, Tekendi, Sýmek, Sary Shybyr shatqaldaryn mekendeytinin jazghan. Onyng kórsetuinshe, Qastek, Kishi Almaty, Ýlken Almatyda, ishinara Ýzynaghash bolysynyng Qaraqastek, Qútyrghan, Naymanbay, Týgerekkórshi, Jiyrenayghyr, Qastek, Samsy ózenderi boyyndaghy, Qoyjaldamaly, Qarabastau men Tasózek shatqaldarynda esenqoja ruynyng kóptegen atalary qystaghan. Shybyldar Kýrti bolysynyng Toqmolasaz, Qaraótkel, Kempirsay, Qúrmanbay, Qalbúlaq, Ótegen men Ýshshoqy shatqaldaryn jaylady. Jaylaulary Ile Alatauynda boldy. Asyldyng kóptegen atalary Týgelsay men Kýrti bolystaryndaghy Terisbútaq, Qarakempir, Taldybúlak, Jamanbúlaq, Qosaghash, Aqsengir, Shybyq pen Ýsharal qoynaularyn mekendedi. Bir toby Kishi Almaty bolysyndaghy Qúrózek, Taldyjiydek pen Shamalghangha jaqyn Qaskeleng ózeni boyyn  qystap jýrgen. Ayqym ruy Qarghaly bolysynyng jerinde ornalasty. Kenes ókimeti ornaghangha deyin Shapyrashty ruynyng ókilderi otyryqshy jәne jartylay otyryqshy ómir saltymen ómir sýrdi. Egin, bau-baqsha  ekti, tórt týlik mal ósirdi[10].

N. Aristov Shapyrashtynyng jalpy sanyn 7 myng týtin dep kórsetedi[11]. Ol búl mәlimetin N. Grodekovtyng derekterin paydalana otyryp keltirgen. Al M. Tynyshbaev Shapyrashty ruyna jatatyn  adamdar sany 1917 jyly Vernyy ýiezinde 70 mynday bolghan  dep sanaydy[12].

3.

Memlekettik tәuelsizdik alghanymyzgha jiyrma shaqty jyl ótkenine qaramastan, qazaq halqynyng shyghu jәne qalyptasu tarihy jayynda ghalymdarymyz bekem kózqaras qalyptastyra qoymaghan tәrizdi. Búghan Ál-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiytetining Qazaq halqynyng ejelgi jәne orta ghasyrlar tarihy kafedrasynyng mengerushisi, tarih ghylymdarynyng doktory, professor Talas Omarbekovtin  «Shynayy tarihymyzdy qalpyna keltire aldyq pa?» degen problemalyq maqalasy[13] dәlel bola alady.  Onyng oiynsha, búl mәsele әli kýnge deyin әrtýrli etnogenetikalyq jәne etnosayasy mәseleler tónireginde aitys-tartystar tughyzyp, ghylymy negizi berik emes, birjaqty tarihy boljamdargha jol ashuda. Ghalym múnyng ózindik sebepteri bar dep esepteydi. Olardyng bәrine toqtalyp jatpaytynyn eskertip, eng bastylarynyng biri retinde, qazaq halqynyng etnostyq tarihyna qatysty pikir bildirushiler әr týrli ghylymdar sa­lasyndaghy mamandardyng ghylymy izdenis­terining negizinde tarihiy-salystyrmaly zert­teuler jýrgizu qajettigine oy jýgirte bermeydi deydi. Sonday jolmen ja­zylghanda ghana qazaq tarihynyng bir izge týsirilip, jýieli sipat alatynyn aitady.

Óki­nish­tisi, deydi ol, ghalymdarymyzdyng ejelgi jәne orta gha­syr­lardaghy tarihy kezenderdi zertteude múnday baghytta jasap jýrgen  izdenisteri әli de kónil kónshitpeydi. Jaryq kórip jatqan enbekterge kóz salsaq, birinshiden, úzaq uaqyt boyy qalyptasqan evrosentristik kózqarastan kýni býginge deyin bas tarta almay otyrghanymyz angharylady.  Ekinshiden, ejel­gi jәne orta ghasyrlardaghy tarihy­myz­gha qatysty derekterding jetkiliksizdi­gi­ de óz әserin tiygizude.

Moyyndau kerek, әsirese, ózi­miz­ding kóshpendi ata-babalary­myz qal­­dyrghan naqty jazba jylnamalar­dyng joqtyghy nemese óte azdyghy ótken jolymyzdy janghyrtu syndy asa jauapty mәselede kóp qolbaylau boluda. Sol joqtyq saldarynan әrtýrli ýstirt, publisistikalyq sipattaghy boljamdar men tújyrymdar kóptep tudy.

Avtordyng oryndy atap kórsetkenindey, qazirgi tanda tarihymyz turaly әrkim oiy­na ne kelse sony aitady, aq pen qa­ra­ny eshkim dәl ajyrata almaydy. Onyng ýstine merzimdi basylymdarda, tipti týrli jeke shygharylymdarda ghalymdar birin-biri birynghay maq­tau­men jәne ja­ryq kórgen júmystardy kóter­me­lep kórsetumen shekteletin bolyp aldy.

Qazaq tarihyn jazugha bel bughan adamdardyng shyn mәninde tereng týisinip eskere bermeytin taghy bir manyzdy mәselesi bar. Ol – qolyna qalam alghan tarihshy, әdebiyetshi, jurnalist, tipti qarapayym qatardaghy tarih janashyry sanasynda jalpyqazaqtyq sezimning ózge týisikterden әrdayym ýstem túruyn basty paryz, mindettilik, qajettilik dep bilu. «Qazaq degen ken­peyil de jomart halyqtyng tarihyn jazu­gha bet búrghan adam, eng aldymen, ózining jý­regin pendeshilik jәne basqalargha degen óshpendilik pighyldan tazalap aluy kerek, – deydi jogharyda atalghan avtor. – Últymyzdyng birtútas tarihyn belgili bir jýzdi nemese naqty qazaq taypasyn basqalarynan aspandata asyra dәripteu jәne ózine únamaytyndardy kemsitu nemese múqatu túrghysynan jazugha eshkimning qa­qy­sy joq».

Ol halqymyzdyng ótken jolyn shúqshiya zerttep janghyrtu barysynda ghylymda bekem oryn alghan búrynghy ataqty oqymystylardyng enbekterine de syn kózben qaraugha shaqyrady. Búl rette ghalym әigili shyghystanushy, akademik V.Bar­tolidting óz enbekterinde nayman, kerey, dulat taypalaryn «olar týrkiler emes, mongholdar bolatyn» dep baghalaghanyna nazar audaryp, mәselege tap osylay ýstirt qaraudan saqtanghandy jón kóredi.

Múnday ústanymdardyng negizsizdigin, qazaq halqy  Resey memleketine basybayly otar bolyp otyrghan 1897 jyldyng ózinde-aq, orys gha­lymy N. Aristov aityp ketken. T. Omarbekovting oiynsha, elimizding memlekettik tәuelsizdigi dәuirinde ómir sýrip otyrghanymyzgha qaramastan, býginde  ózimizding zertteushilerimizding keybireuleri V. Bartolidtyng búdan ghasyrdan astam uaqyt búryn salghan tap­tau­ryn jolyna týsip, últ tarihyn ja­uap­­syzdyqpen búrmalaugha bet búrghan­da­ryn anghara almay otyr. Eskeretin jәit, deydi ol, qazaqtyng etnostyq tarihyn «N. Aristov tәrizdi qasterleytinder orys zertteushileri arasynda búryn da, qazir de sausaqpen sanarlyqtay az bolghan, búl eshkimge qúpiya emes. Kezinde onyng enbegine syn kózben qaraghan V. Bartolid búdan taghy da birjaqty qorytyndy jasap», orys shyghystanushylaryn basqalardan joghary qoydy.

V. Bartolidtyng múnday pikiri N. Aristovtyng «Týrki taypalary men úlystarynyng etnostyq qúramy jónindegi jazbalar jәne olardyng sany jayyndaghy mәlimetter» degen enbegine baylanysty jazghan resenziyasynda, shynynda, bar. Áytse de ony sonshalyqty әdiletsizdikpen tújyrymdalghan deu artyqtau bolar edi. Mәselen, N. Aristovtyng búl kitabyn V. Bartolid «sóz joq, shyghystanu boyynsha bizding әdebiyettegi eng quanyshty qúbylystyng biri» dep baghalap, «ghylymnyng resmy ókiline jatpaytyn riyasyz zertteushinin» «pәnning әdebiyetin tolyq bilip» jazghan osynau «enbegi qúrmetteuge layyq»  ekenin atap ótedi.

Al onyng qazaqtyng keybir ru-taypalarynyng (mәselen, atauy mongholdyng «segiz» degen san esiminen shyqqan dep sanalatyn naymandardyn) ertedegi tegin mongholdargha jatqyzuyna kelsek, onday oilarynyng da kóptegen derekkózderdi qarastyrghan ghylymy izdenister, zertteuler nәtiyjesinde aitylghanyn kóremiz. Shyghys tarihyn zertteu V. Bartolidty «qarapayym aqiqatty týsinuge» alyp keldi: ol «Shyghysta da, Batystaghyday siyaqty, keng kólemdi qozghalystardy túlghalardyng keng kólemdi toptarynyng mýddeleri tudyrghanyn», «Aziyada da, Evropada da bir ghana, birdey tarihy evolusiya zandary әreket etetinin» kórdi. Sondyqtan da onyng kóz aldynda «Evropa (әsirese nemis) shyghystanushylary enbekterining yqpalymen «altyn Shyghys, ghajayyptar eli», «Myng bir týn» Shyghysy birtindep anyzdar salasyna» yghysqanyn, esesine, «shyghys halyqtarynyng naqty ómiri janghyryp, olardyng tarihy jәne solardyng adamzat tarihyndaghy rólin naqtylaghan sebepteri aiqyndalyp jatqanyn» atap aitty.

Sol orayda, «Orta Aziyagha bizding ótkenimiz de, qazirgi ómirimiz de jaqyn bolghandyqtan, әlemdik tarihy әdebiyettegi bos kenistikting tek orys ghalymdarynyng jigerli týrde qatysuymen ghana tolyqtyryluy yqtimal»[14]  dep, T. Omarbekov aitqanday, «taghy da birjaqty qorytyndy» jasady[15].

Shynynda da, ghylymnyng resmy ókilderinen ózgelerge syn kózben qarau óz aldyna, ghylymy kýsh qatary jayyndaghy mәselege de tap osylay ýstirt qarau qasiyeti ony  jergilikti halyqtan shyqqan birli-jarym zertteushilerdi ashyq mensinbeuine әkep soqtyrghan tәrizdi.

Osy orayda myna jәitke nazar audarayyq. Týrkistan ólkesining jergilikti baspasózinde «tuzemdik halyqty basqarugha shaqyrylghan adamdargha qaramaghyndaghylardyng tilin bilu qajet» degen tilek kórinis tauyp jýretin. Búl olardyng tuzemdiktermen tikeley, tilmәshting ara-aghayyndyghynsyz-aq týsinisui ýshin kerek-tin. Múnday tilekke ólkening jogharghy әkimshiligi qúlaq asady. Shyghystanushy, etnograf, dogharystaghy ofiyser, ózbekter arasynda edәuir uaqyt ómir sýrip, jergilikti halyqtyng tilin ýirengen, tarihy men qoljazba múrasyn zerttegen  Vladimir Petrovich Nalivkinge (1852–1918)[16] jergilikti tildi bilgisi kelgen orys chinovnikteri men ofiyserlerine sart tilinde dәrister kursyn oqu tapsyrylady. Osy shaqtarda ólkege imperiya astanasynan  ghylymy saparmen V. Bartolid (1869–1930) kelip jýrgen. Ol 1894 jyly Tashkentte shyghatyn «Okraina» gazetinde (№ 19, 7/19 shilde): «Sonday oqular graf N.Ya. Rostovsovtyng bastamashyldyghymen endi Samarqanda da ótip jatyr. Búl isti jýrgizu Samarqan әskery gubernatorynyng audarmashysy Lapin myrzagha tapsyrylghan. Ol búl sharuany aqysyz-púlsyz atqarudy óz moynyna aldy», – dep habarlay otyryp, odan әri «Lapin myrzanyng ótken jylghy 10-shy qarashada oqylghan kirispe leksiyasy jayyndaghy esep «Orynbor paraqshasynyn» («Orenburgskiy listok») ýstimizdegi jylghy 6-shy nómirinde basylghanyn» jazady.

«Samarqanda tuzemdikterding sóileu tilin ýiretu» dep atalghan sol maqalasynda shyghystanushy Bartolid birden: «Ókinishke qaray, «Sarttar jәne olardyng tili» dep atalghan búl maqala óte oghash, aqylgha qonbaytyn әser tughyzady», – degen sózdermen, ony óte teris baghalaytynyn jariya etedi. Ol Lapinning búl maqalasyn «is jýzinde halyq retindegi sart ta joq, sart tili de joq» degen mәlimdememen bastaytynyn ashyqtan-ashyq jaqtyrmay, onyng «bilimsizdigin» kózine shúqyghanday sarynda aitady.

Bartolidtyng maqalasyna qaraghanda, mәseleni ә degende jogharydaghy mәlimdemesimen atap ótken Lapinning oiynsha, sart degen sóz sary iyt degen tirkesti búrmalap aitudan shyqqan, múnday mysqyl-ataudy ólkening otyryqshy halqyna, shyqqan tegin aiyryp qaramastan, kóshpendi-qazaqtar bergen kórinedi. Búl anyqtamany qazaqtardyng ózderi de aitady eken.  Tipti, sol sózding shyndyghyn rastau ýshin, әrkim-әrkim el auzyndaghy anyzdy da eske alatyn siyaqty. Sol anyzdy óz maqalasynda Lapin myrza da keltiredi deydi avtor. Lapin myrza, әriyne, Bartolidting aituynsha, anyzdyng shyndyqqa say keletinine sene qoymaydy, biraq onyng tuu sebebin: «...dala tósimen ótip bara jatqan qazaq bir kezde kiyiz ýy tiguli bolghan júrtta ...jalynyshty ýnmen úlyp túrghan sary itti kóredi, sol suret oghan otyryqshy túrghyndy elestetti de, ol ony sart dep atay bastady, al osy әjuә atalymdy boyamalau ýshin, qazaqtar arasynda jogharyda aitylghan anyz qalyptasty», – dep payymdaydy[17].

Odan әri: «Avtordyng kelesi pikiri tendesi joq kýlkililigimen erekshelenedi», – dey kelip, Bartolid Lapinnen myna ýzindini keltiredi: «Ózining arbagha jegilgen aty (at jegilgen arbasy – B.Q.) ýstinde ayaghyn jinap alyp, tizelerin eki jaghyna kere, basyn shalqayta kókke qarap, ózining kónilsiz-múndy, bir saryndy sheksiz әnin shyrqap otyrghan arbakesh-sartqa kóz tastaghanda, sol suretting olargha qazaq bergen laqap ataudy óte kórneki týrde eske salatynyn lezde týisinemiz».

Kóshpendiler oilap tauyp, otyryqshy bauyrlaryna taqqan sonau әjuәli mazaq at, Lapinning rastauynsha, barlyq otyryqshy halyqtyng jinaqtalghan atauy siyaqty mәnge ie bolyp, qazaqtar arasynda túraqty da tabandy týrde saqtalyp qalghany bylay túrsyn, birtindep keng tarap ketti. Sondyqtan da búl sózdi Týrkistannyng otyryqshy túrghyndarynyng ortaq atauy retinde keybir tarihshylar tarapynan qoldanylsa, onda túrghan tanghalarlyq eshtene de joq deydi ol.

«Sonymen, avtor mynanday qorytyndygha keledi», – Bartolid odan әri Lapinnen mynanday ýzindi keltiredi: «...bizde sarttar halqy joq, bizde tek sart degen sóz artynda barlyq otyryqshy halyqty jәbirleytin, ókpeletetin janama jalghan at qana bar; sarttar tilin sart tili dep ataugha bizde negiz joq, óitkeni tәjik tili de, otyryqshy ózbek tili de sart tili dep týsiniluge tiyis, sondyqtan da búl tildi, osy uaqytqa deyin jazylyp jәne aitylyp kele jatqanday, sart tili dep emes, otyryqshy ózbekterding sóileytin tili boyynsha ózbek tili dep atau jón»[18]. Múnday tújyrymmen әigili shyghystanushy Bartolid, әriyne, kelispeydi...

Osy jerde Lapinning kim ekenine toqtala ketu lәzim. Serәli Múnaytpasúly Lapiyn[19] (1868–1919) – qazirgi Qyzylorda týbinde tuyp-ósken. Tashkenttegi Týrkistan múghalimder seminariyasynda oqyghan. Sonda oqyp jýrgeninde jәne keyinirek seminariyada oqytushy-repetitor qyzmetin atqarghanynda da, ólketanu-zertteu júmystaryndaghy alghashqy qadamdaryn jasaghan. Odan Imperatorlyq Sankt-Peterburg uniyversiytetining zang fakulitetin bitirgen. V. Bartolid jogharyda atalghan maqalasynda kórsetkendey – Samarqan oblysy әskery gubernatory janynda audarmashy bolyp istegen shyghystanushy, qogham qayratkeri. Ol týrki tilderine qosa, arab, parsy, tәjik, t.b. shyghys tilderin bilgen, kóne sәulet eskertkishterindegi jazulardy, kóne qoljazbalardy oqyp, ghylymy ainalymgha qosqan. Ólkede qyzmet isteushi otar chinovnikterine jergilikti til ýiretu ýiirmesin úiymdastyrghan-dy. Orta Aziyagha ghylymy maqsatpen kelgen akademikter V. Bartolid pen N. Veselovskiyge týrki tilderinen dәris bergen. Ol týrki últtarynyng ataularyn dúrys qoldanu jayynda mәsele kóterdi. Orys-tuzem sózdigin shyghardy[20].

Qysqasy, Serәli Lapin – HIH ghasyrdyng sonyndaghy sausaqpen sanarlyq últtyq ghylymy kadrlardyng biri. Alayda, Resey imperiyasy ghylymynyng Bartolid syndy resmy ókili jergilikti halyq ishinen ózimen taytalasyp pikir aita alatyn jasy ózimen shamalas zertteushining shyghuyn qosh kórmeydi. Ony ashyqtan ashyq mensinbey, tipti tómenshiktete: «Ózinin, ynghayy, tiytimdey de úghymy joq nәrseler turaly Lapin myrzanyng sonday bir órkókirektenip sóileuge batyly barghanyna biz tek tanyrqap qana qaraymyz, – deydi. –  Ólkening tarihymen jәne әdebiyetimen ol mýldem tanys emes...»

Osylay dey kele, V. Bartolid sart atauynyng shyghu tegine qatysty derekkózderdi Nauay men Babyrdan bastap ólkedegi sol kezgi zertteushi jәne missioner Ostroumovqa deyin shola otyryp, «ony bizding etnografiyalyq sózdikten shygharyp tastaugha eshqanday da negizimiz joq» dep týiedi. Alayda, әigili shyghystanushy qynjyla jazghanday, «Lapin myrza sart tilin ózbek tili dep ataudy talap etedi».

Alayda jergilikti túrghyn «Lapin myrzagha» aiqyn jәit – alystan kelgen ózge tekti órkókirek oqymysty ýshin kóp dәlel tileytin búlynghyr nәrse. Sondyqtan da, ghylym tilinde «Lapin myrza talap etken», kóp úzamay, bolishevizm tónkerisinen keyin әkimshilik jolmen tez-aq jýzege asqan jәitti orys shyghystanushylyq ghylymynyng resmy ókili sol kezde qabylday almaydy: «Graf N.Ya. Rostovsovtyng oqymystylyq bastamasyna da, Lapin myrzanyng riyasyz enbegine de tolyq qúrmetpen qaray otyryp, biz songhy adamnyng tuzemdik sóileu tilderdi praktikalyq túrghydan ýiretumen shektelmey, sart halqynyng tarihy men tilining bilgiri rólinde sóileuge bel bughanyna ókinbey túra almaymyz, – dep jazady ol. – Ózining bilimin kórsetkisi kelgen adam, onyng ornyna tek ózining mýldem nadandyghyn kórsetken adam, múnysymen tek ózining ghana emes, sonymen qatar ózi qyzmet etip otyrghan isting de abyroyyn tógip, bedelin týsiredi»[21].

Serәli Lapin oghan «Týrkistan vedomostary» («Turkestanskie vedomostiy») gazetining 1894 jylghy ýsh sanynda (№№ 36, 38, 39) «Sart sózining mәni jәne shyghu tegi» degen maqalamen jauap berdi. Úzamay sol gazette (№ 48) Bartoliding «Lapin myrzagha jauap ornyna» degen maqalasy jaryq kórdi. Onda ghalym negizinen óz oiynda qala otyryp, Lapin ózining «Orta Aziya tarihynan, tym azdaghan bolsa da, keybir derekkózder jaqsy tanys ekenin  dәleldegendikten», «avtordy «mýldem (absolutti) nadandyqpen» aiyptaghan sózin yqylasty týrde qaytyp alady»[22], yaghny artyq ta aghat aiyptauy ýshin keshirim súraydy. V. Bartolid «sart sózin etnografiyalyq atau sapasynda qoldanudan bastartuymyzgha negiz joq» degendi sol gazetting 1895 jylghy 30-shy sanynda jariyalanghan «Taghy da «sart» sózi turaly» maqalasynda dәiektep jazdy[23]. Alayda onyng birneshe ret syn nysanasyna ainaldyrghan Serәli Lapinning  ózbek pen sart degen sózderding bir halyqqa berilip otyrghan atau ekendigi turaly jazghandaryn ómir aghyny dau-damaysyz shyndyqqa ainaldyrdy.

Kezinde Tyani-Shaninyng eki myng jyldyq tarihyn qarastyrghan Nikolay Aleksandrovich Aristovtyng eren enbegin (ózi әzirlep bergen jýzdegen bettik mashinkamen terilgen qoljazbany) Orys Geografiyalyq qoghamynyng úsynysymen, sol shaqtaghy eng bedeldi arheologiya professory Nikolay Ivanovich Veselovskiy (1848–1918) resenziyalaghan eken. Onyng sondaghy syn kózben aitqan pikiri әli jariyalanbaghan qoljazba taghdyryna tosqauyl syndy yqpal etipti. Enbek bir ghasyrdan astam uaqyt jaryq kórmey, múraghattarda jatyp qalypty. Júmys akademik V.M. Ploskih úsynghan N.A. Aristov qoljazbasynyng fotokóshirmesi boyynsha, túnghysh ret 2001 jyly Bishkekte jaryq kórdi. Kitap Orta Aziyadaghy týrki halyqtarynyng tarihy, etnologiyasy men mәdeniyeti jayynan qúndy maghlúmattar beretin derekkóz retindegi ghylymy mәnin kýni býginge deyin joghaltpaghan[24].

Býgingi ghylymy júmystarda әli kýngi eurosentristik kózqarastan aryla qoymaghandyqtyng әseri kózge úryp túratynyn  belgili zertteushi, professor T. Omarbekov elimizding bas gazeti betinde syngha ala otyryp, «N. Aristov tәrizdi qazaqtyng etnikalyq tarihyn qasterleytinder orys zertteushileri arasynda búryn da, qazir de sausaqpen sanarlyqtay az bolghany eshkimge qúpiya emes. Kezinde onyng enbegine syn kózben qaraghan V. Bartolid búdan taghy da birjaqty qorytyndy jasap, N. Aristov kóterip otyrghan qazaqtyng etnikalyq ta­riy­hynyng mәseleleri turaly aitqanda, «...әlemdik-tarihy әdebiyettegi búl bos oryndy toltyru tek qana orys ghalymdarynyng belsendi týrde qatysuy arqyly ghana mýmkin bolmaq», – dep jazghanyn jaqsy bilemiz» degen-di[25]. V. Bartolid ózining «Týrki jәne monghol halyqtarynyng tarihy men filologiyasy jónindegi júmystar» degen enbeginde[26] qazaqtyng etnostyq tariy­hynyng mәselelerinen Aristovtyng kótergen jaylary turaly birjaqty qorytyndy jasaugha beyimdik kórsetti dep sanaytyn múnday tújyrymdy býgingi últtyq tarih ghylymyna jana joldar jazu jolynda ter tógip kele jatqan ghalymdardyng qostay qoymaytyny anyq.

Áytkenmen, T. Omarbekov kótergen mәsele negizsiz emes. Bayyrghy shyghystanushylardyng aitqandaryn ghana dúrys dep tanityn jәne ózderining zertteulerinde solardyng tújy­rym­daryna ghana jýginetin birjaqty pighyldardan keybir qazaq tariyh­shy­lary әli de aryla almay otyr. Múnday ústanymdaghy kisiler әdette dәstýrli qazaq derekterin mensinbeydi. Kóne dәuirding qytay derekteri jәne Orhon eskertkish­teri sekildi birden-bir kuәgerlerin orys tarihshylarynyng tújyrymda­ry­nan keyingi qatargha ysyryp qoyady. Osyn­day kózqaras jetegimen jasalghan zertteuler barysynda qorytylghan  pikirler tarihy shyndyqty qal­py­na keltiruge qyzmet ete qoymaydy, qayta, ony odan әri shatastyryp, әrtýrli búr­ma­laulargha alyp barady.

«Ádette múnday zertteuler últtyq ruhtan júrday bolyp keledi, – deydi mәseleni biyik minberden kóterip otyrghan ghalym. – Búlardan tuyndaytyn tú­jyrym: qazaq halqynyng qalyptasuynyng et­nikalyq mәseleleri ruhany dәstýrli bol­mysty ashatyn, asa manyzdy baghyttar boyynsha ghylymy negizdi jәne naqty derekterge sýiengen basalqaly da, bayypty tújyrymdargha, qorytyndylargha asa múq­taj bolyp otyrghany qúpiya emes».

Ol osy orayda qazaq halqynyng shyghu tarihyn ózinshe jýieleydi. Osy kezge deyin jinaqtalghan tarihy zertteulerdi ghylymy jýiege týsiru jәne qazaq halqynyng terende jatqan etnostyq  tamyrlaryn aiqyndap, ondaghy tarihy sabaqtastyq mәselelerin bir ar­nagha baghyttau ýshin, eng aldymen, basty-basty tarihy kezenderdi naqtylap jikteu lәzim dep biledi. Sodan son  olardy ret-retimen qarastyrghandy dúrys kóredi. «Bý­gingi kýni uniyversiytetterimizdegi ejelgi jәne orta ghasyrlardaghy qazaq tarihyn oqy­tudyng kenestik kezennen beri qalyp­tasyp, әli de sodan auytqymay kele jat­qan әdistemelik baghdarlamasy tәuelsiz el­ding ruhany súranystaryna jauap beruden qaldy, – dep qynjylady ol. – Múndaghy basty kemshilik, bizding oiy­myzsha, qazaq degen halyqty qalyptas­tyrghan etnogenetikalyq negizderdi tarihy ýderistermen qatar, sabaqtastyq túrghyda qarastyrugha basa mәn bermeuimizde dep oilaymyz»[27].

Osy orayda zertteushi ejelgi taypalar men olardyng tikeley tarihy múragerleri haqynda biraz súraqty algha shygharyp, sonday ma­nyz­dy saualdargha әrkim ózinshe, әrtýrli ja­uap beretinin aitady.  Eger tarihy shyn­dyq bireu ghana bolsa, pikirler nege aluan týrli? Shyndyqqa jetu ýshin – sýienetin derekkózder auqymyn keneytu kerek ekeni týsinikti. T. Omarbekovting oiynsha, qazaq etnogenezin zertteude geneologiya, arheologiya, týrko­lo­giya, etnolo­giya, filologiya, antropologiya, mәdeniyet­tanu syndy  kóptegen ghylym salalarynyng jetistikterin tarihy salys­tyrmaly týrde ainalymgha qosu qajet. Olar kýr­deli mәselelerdi sheshude әli kýnge deyin tarihiy-salys­tyr­maly týrde qarasty­rylmay, mәselege bir ghana ghylym salasy kózimen, birjaq­ty­lyqpen qaraugha jol berilude. Ásirese, totaliy­tar­lyq jýie túsynda damy­tylmaghan geneologiya tәrizdi sala­nyng qazaq et­no­ge­nezi mәselelerin anyqtau­da­ghy orny men róli zor ekenin týsinu lәzim. Búl rette, qazaq halqynyng ózindik erekshelikterine baylanys­ty, birinshi kezekte shejire nazar audarugha tiyis.

Ghalymnyng aituynsha, qazaq shejiresinde keltirilgen derekterding 90 payyzdan asta­my tarihy shyndyqpen ýndesip jatyr. Tarihy túlghalardy qarastyruda shejirelik derekterding alatyn orny erekshe. Qazaq handyghy ornyghyp, dәstýrli shejire jý­ye­si janasha reformalanghangha deyingi tarihy shejireler ejelgi jәne orta ghasyrlarda ómir sýrgen tarihy túlghalar turaly tәp-tәuir mәlimet beredi, biraq múny, T. Omarbekovting payymdauynsha,  eurosentristik kózqa­ras­tardan aryla qoy­maghan zertteushiler әli kýngi týsine alghan joq. Sondyqtan da kәsiby tarihshylar ara­synda osy kezenderding shejirelik derekterin jazba derekkózdermen sa­lystyra qarap, shyndyqty solardan izdestiruge degen talpynys kýni býginge deyin siyrek.

Qazirgi kýnderi tarihshylar paydalanyp jýrgen shejireler Qazaq handyghynyng alghashqy keze­ninde, dәlirek aitqanda, HVI ghasyrda «Qasym hannyng qasqa joly» ata­latyn qú­qyqtyq-mәdeny әmbebap refor­ma­ny jýzege asyru barysynda tughan. Qojalar tara­py­nan edәuir reformalanghan búl shejirelerdi ejelgi qytay jyl­namalarymen salystyra qarastyrudy ghalym tarih ýshin asa manyzdy dep biledi. T. Omarbekovtyng bayqauynsha, osynday dúrys pighyl býgingi zertteushiler  bas shúlghyp moy­yndaytyn kóptegen euro­palyq ghalymdarda bolghan joq. V.V. Bar­tolid syndy súnghyla gha­lym da, qazaq tilin bilmegendikten, shejire tәrizdi qúndy derekting ól­sheusiz manyzyn dúrys týsine alghan joq. «Ol sondyqtan da kezinde Diy­qanbay batyrdan jazyp alghan qazaq shejiresin basqa jazba derektermen tarihiy-salystyrmaly týrde ózining enbeginde ke­ninen paydalanghan N.A. Ariys­tovtyng zertteuine jazghan kólemdi ghylymy syn-piki­rinde búl turaly bir auyz sóz de aitugha jaraghan joq bolatyn»[28].

Óki­nishtisi, qazaq halqynyng jәne ony qú­raghan ru-taypalyq birlestikterding shyghu tariy­hyn qarastyryp jýrgen keybir qazaq zertteushilerining ózderi de shejire derekterin әli kýnge deyin elemey jýr. Búl orayda olar eurosentristik oilau auqymynan shygha almay, Bartolidtyng qateligin qaytalauda. Áriyne, qazaq shejiresin birjaqty asyra marapattaugha  bolmaydy, óitkeni bar­lyq derekkózder sekildi, shejirening de ózine tәn obiektivti jәne subiektivti sebepterden tuyndaytyn kemshilikteri barshylyq.

T. Omarbekov olardy bylay sanamalaydy: birinshiden, shejireler HVI–HVII ghasyrlarda jazylghandyqtan, olar­da mongholgha deyingi  týrkilik kezeng mәlimet­ter­ining birazy joq; ekinshiden, shejireni jazudy qol­gha alghan qazaq qogha­myn­daghy sauattylar to­by – qojalar bol­ghan­dyqtan, rulyq-taypalyq shejirelerdin  bas­taularyn qojalardan taratu әdetke ainalghan; ýshinshiden, mongholdardyng jau­lauyna baylanysty, rular men taypalar qúry­ly­myn­da oryn alghan ózgerister HIV ghasyr­dan bastap shejirening tolyqtyrylghan jana ýlgisin qalyptastyrdy. Osy kezde tarihy túlghalardyng biri ekinshisimen almastyryldy. Mәselen, HIV–HV ghasyrlar toghysynda ómir sýrip, jeti taypagha (Saryýisin, Sha­pyrashty, Ys­ty, Oshaqty, Dulat, Alban, Suan) biylik jýrgizgen Bәidibek by VII ghasyr qaharmany bolyp ketti, ol «On oq eline» «qaradan  shyghyp han bolghan» Bay baba qaghan ornyn aldy; tórtinshiden, shejire aitushy tarapynan subiektivti qatelikter jiberilgen. Ádette shejireshiler ru tarmaqtaryn taratqanda, әrtýrli sebeptermen, keyde ózderi de bayqamay, olardyng oryndaryn, atalyqtar taraytyn esimderdi auys­ty­ryp alady. Biraq búny shejirelerding balama núsqa­la­ryn ózara salystyru jәne olardaghy kisi esimderin bas­qa derektermen tarihiy-salys­tyr­maly týr­de qarastyru jolymen týzetuge bolady.

Osynday ol­qylyqtaryna qaramastan, shejire mәlimetteri ózindik dәs­týr­li erekshelikteri bar tól tarihy­myz­dyng úmy­tyl­ghan nemese búrmalanghan keybir tústa­ryn qalpyna keltiruge kóp kó­megin tiygizedi. Búghan baspasózde mәsele kóterip otyrghan avtordyng senimi kәmil.

Qazaqtyng qay tarihyn da anyzdar men әngimeler tolqyny basyp ketken. Biraq, sol anyz-әngime ózeginde som altynday jarqyrap tarihy aqiqat jatady. Árbir mysaldan tarihy derek kórinip túrady. Elimiz egemendik alyp, tól tarihymyzdy ózimiz saralau qolgha alynghaly beri, jazba derekter men tarihy aqiqattar negizinde, dala órkeniyetine arnalghan kóptegen qúndy ghylymy shygharmalar dýniyege kele bastady. Solardyng biri Preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng «Tarih tolqynynda» atty enbegi, ol búl monografiyasynda qazaqty týrkilerding mәiegi esebinde qarastyrady[29].

Ejelgi kóshpeli jәne otyryqshy ómir saltymen adamzat tarihynan  óz ornyn alghan, XXI ghasyrgha ózindik erekshelikterimen, bitim-bolmysymen daralana jetken, ózindik tereng dәstýrleri bar halyq – býgingi qazaqtar ekeni dau tughyzbaydy. Artta qalghan mynjyldyqtarda  at ýstinde kýn keship, ómir sýrgen  kóshpendi babalarymyzdyng úrpaqtary Soltýstik múzdy múhiyt,  Tynyq, Ýndi, Atlant múhittary sekildi tórt telegey-teniz úly sulardyng jaghalaryna, Aziya  týpkiri,  Evropa, Afrika syndy ýsh materikke taban tiregen.  Búlar  jayynda adamzat tarihy betterinde saqtalghan shejireler bar. Orta ghasyrdaghy ataqty fәlsafashy  Ábunәsir әl-Faraby ózinin  shyndyq turaly traktatynda: «Tabighat qoynauynan tamyr tartatyn nәrsening barlyghy da shyndyq... Óitkeni, búl – tabighy shyndyq, tabighat Zanynyng shyndyghy...» – dep, shyndyqty búrmalaugha da, oghan qarsy túrugha da bolmaytynyn aitqan. Sonday tabighat zany shyndyghynyng biri – qazaq halqynyng týp-tórkini, shyghu, qalyptasu tarihy.

Bizding dәuirimizdegi 96-shy jyly qytay jylnamashysy Ban Gu «Batys ónir jәne Ýisin memleketi» atty tarihy enbeginde bizding qazaq jerindegi ejelgi ýisin taypalary óz «... dәuirinde shalqy týsip, shartarapqa shabuyl jasap, ataq abyroyyn meylinshe arttyrdy. Keyin sayypqyran salt attylar dúshpanynyng ong jaghynan búzyp kirip, onyng hanyn baghyndyrdy...» – dep jazghan[30].

Aziyadan Evropagha úlasqan Úly Dalada – ózenderi men kólderin, keng dalasy men jazyqtaryn, asqaq taulary men biyik tau qyrattaryn ejelgi kóshpendi, býginde otyryqshy qazaq halqy birtútastana iyemdenip jatyr...

[1] «Qazaqstan» .Últtyq ensiklopediya. 9-tom. – Almaty, 2007. –443-b.

[2] Bәidibek baba – Alyp bәiterek . Úrpaqtar shejiresi. – Almaty, 2000. –79-b.

[3] «Qazaqstan» .Últtyq ensiklopediya. 9-tom. – Almaty, 2007. –443-b.

[4] «Qazaqstan» .Últtyq ensiklopediya. 9-tom. – Almaty, 2007. – 443–444-bb.

[5] Aristov N.A. Usuny y kyrgyzy ily kara kyrgyzy. Ocherky istoriy y byta naseleniya  zapadnogo Tyani-Shanya y issledovaniya po ego istoricheskoy geografii. – Bishkek, 2001. – V–VII-bb.

[6] Ploskih V. N.A.Aristov y ego fundamentalinyy trud po istoriy kyrgyzov y Kyrgyzstana// Aristov N.A. Usuny y kyrgyzy ily kara kyrgyzy. Ocherky istoriy y byta naseleniya  zapadnogo Tyani-Shanya y issledovaniya po ego istoricheskoy geografii. – Bishkek, 2001. – VII-b.

[7] Aristov N.A. Usuny y kyrgyzy ily kara kyrgyzy. Ocherky istoriy y byta naseleniya  zapadnogo Tyani-Shanya y issledovaniya po ego istoricheskoy geografii. – Bishkek, 2001. – VII-b.

[8] Aristov N.A. Opyt vyyasneniya etnicheskago sostava kirgiyz-kazakov Bolishoy ordy y karakirgizov, na osnovaniy rodoslovnyh skazaniy isvedeniy o sushestvuyshih rodovyh deleniyah y o rodovyh tamgah, a takje istoricheskih dannyh y nachinaishihsya antropologicheskih izsledovaniy. – S.-Peterburg, 1895. – 4-b.

[9] Aristov N.A. Opyt vyyasneniya etnicheskago sostava kirgiyz-kazakov Bolishoy ordy y karakirgizov, na osnovaniy rodoslovnyh skazaniy isvedeniy o sushestvuyshih rodovyh deleniyah y o rodovyh tamgah, a takje istoricheskih dannyh y nachinaishihsya antropologicheskih izsledovaniy. – S.-Peterburg, 1895. – 4–6-bb.

[10] «Qazaqstan» .Últtyq ensiklopediya. 9-tom. – Almaty, 2007. – 444-b.

[11] Aristov N.A. Opyt vyyasneniya etnicheskago sostava kirgiyz-kazakov Bolishoy ordy... – 8-b.

[12] Qazaqstan. Últtyq ensiklopediya. 9-tom. – Almaty, 2007. – 444-b.

[13] Omarbekov T. Shynayy tarihymyzdy qalpyna keltire aldyq pa?//Egemen Qazaqstan, 29 jeltoqsan 2010 jyl.

[14]Bartolid V.V. Sochiyneniya. Tom V. –Moskva, 1968. – 266, 273–275, 279-bb.

[15]Egemen Qazaqstan, 29 jeltoqsan 2010 jyl.

[16] Qazaq Sovet ensiklopediyasy. 8-t. –Almaty, 1976. – 264-b.

[17] Bartolid V.V. O prepodavaniy tuzemnyh narechiy v Samarkande//Sochiyneniya. Tom II. Chasti 2.  – Moskva, 1964. – 303-b.

[18] Bartolid V.V. Sochiyneniya. Tom II. Chasti 2.  – Moskva, 1964. – 304-b.

[19] Qazaqstan. Últtyq ensiklopediya.6-tom. – Almaty, 2004. – 235-b.

[20]Qazaq Sovet ensiklopediyasy. 7-tom. – Almaty, 1975. – 183-b.

[21] Bartolid V.V. Sochiyneniya. Tom II. Chasti 2.  – Moskva, 1964. – 304–305-b.

[22] Bartolid V.V. Vmesto otveta g-nu Lapinu//Sochiyneniya. Tom II. Chasti 2.  – Moskva, 1964. – 306–309-bb.

[23] Bartolid V.V. Eshe o slove «sart»//Sochiyneniya. Tom II. Chasti 2.  – Moskva, 1964. – 310–314-bb.

[24] Ploskih V. N.A.Aristov y ego fundamentalinyy trud po istoriy kyrgyzov o Kyrgyzstana// N.A. Aristov. Usuny y kyrgyzy ily kara-kyrgyzy. Ocherky istoriy y byta naseleniya zapadnogo Tyani-Shanya y issledovaniya po ego istoricheskoy geografii. Bishkek, 2001. – III–H-bb.

[25] Omarbekov T. Shynayy tarihymyzdy qalpyna keltire aldyq pa?//Egemen Qazaqstan, 29 jeltoqsan 2010 j.

[26] Bartolid V.V. Sochiyneniya. T.V. – Moskva, 1968. – 266–279-bb.

[27] Egemen Qazaqstan, 29 jeltoqsan 2010 jyl.

[28] Omarbekov T. Shynayy tarihymyzdy qalpyna keltire aldyq pa?//Egemen Qazaqstan, 29 jeltoqsan 2010 jyl; Bartolid V.V. Resenziya na knigu: N.A. Aristov. Zametky ob etnicheskom sostave turkskih ple­men y narodnostey y svedeniya ob ih chislennosti. (1997). // Raboty po istoriy y filologiy turkskih y mongoliskih narodov. – M., 2002. S.266–277).

[29] Qaydary Á., Tólepbaev B., Núrpeyisov K., Karl Baypaqov j.b. Bәidibek baba// Bәidibek baba – Alyp Bәiterek.Úrpaqtar shejiresi. Qúrastyrghan A. Bayghazyúly. – Almaty, 2006. – 10-b.

[30] Satypaldy Q.S. Shejire – bizding týp tamyrymyz//Bәidibek baba – Alyp Bәiterek.Úrpaqtar shejiresi. Qúrastyrghan A. Bayghazyúly. – Almaty, 2006. – 5-b.

Beybit Qoyshybaev

(«Ruh-Saray», 5-tom, «QazAqparat» baspasy, 2012 j.)

Jalghasy bar...

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1680
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2062