Ánshi, sazger, әri aqyndyghymen elge tanylghan, ónerding san qyry men syryn boyyna sinirgen, últjandy azamat Ermúrat Zeyiphannyng qaytys bolghanyna da 21 mausym kýni eki jyldyng jýzi boldy. 2011 jyly mausymnyng 24 júldyzynda onyng jambasy jerge tiygen edi. Osyghan oray L. N. Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetining dosenti, filologiya ghylymynyng kandidaty, Erekenning dosy Bekqoja Jylqybekúlymen bolghan osy bir shaghyn súhbatty sizderge jiberip otyrmyn.

-   Beke, әnshi, sazger әri aqyn dosynyz Ermúrat Zeyiphannyng qaytys bolghanyna da eki  jyldyng jýzi bolypty. Sol dosynyz jóninde qanday sezimde jýrsiz?

Erekeng eske týsse, qatty qúlazyp ketemin. Óitkeni ekeumiz kezdesken sayyn әdebiyet, óner, ómir jayly kóp syrlasushy edik. Ol tirshiligining songhy kezeninde óleng jasampazdyghyna qatty den qoyyp jýrdi. «Ýsh buryl» atty jinaghynda myqty ólenderding bar ekendigin qúlaqqaghys etken bolatyn.

-  Kózi tirisinde Erekeng óz baghasyn ala aldy ma?

Ánshi, sazger, әri aqyndyghymen elge tanylghan, ónerding san qyry men syryn boyyna sinirgen, últjandy azamat Ermúrat Zeyiphannyng qaytys bolghanyna da 21 mausym kýni eki jyldyng jýzi boldy. 2011 jyly mausymnyng 24 júldyzynda onyng jambasy jerge tiygen edi. Osyghan oray L. N. Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetining dosenti, filologiya ghylymynyng kandidaty, Erekenning dosy Bekqoja Jylqybekúlymen bolghan osy bir shaghyn súhbatty sizderge jiberip otyrmyn.

-   Beke, әnshi, sazger әri aqyn dosynyz Ermúrat Zeyiphannyng qaytys bolghanyna da eki  jyldyng jýzi bolypty. Sol dosynyz jóninde qanday sezimde jýrsiz?

Erekeng eske týsse, qatty qúlazyp ketemin. Óitkeni ekeumiz kezdesken sayyn әdebiyet, óner, ómir jayly kóp syrlasushy edik. Ol tirshiligining songhy kezeninde óleng jasampazdyghyna qatty den qoyyp jýrdi. «Ýsh buryl» atty jinaghynda myqty ólenderding bar ekendigin qúlaqqaghys etken bolatyn.

-  Kózi tirisinde Erekeng óz baghasyn ala aldy ma?

Joq, «Jaylauym - әnim» deytin әni onyng túnghysh әni edi. Ol әn qytay qazaqtary arasynda keng taraldy. Keybireuler ony halyq әni dep jýrdi. Tipti, búl әndi Ermúrat Zeyiphanúly ekeumiz 1996 jyly kýzde bir retki Týrkistan qalasyna barghan saparymyzda sondaghy qytaydan kelip qazaq-týrik uniyversiytetinde oqyp jatqan Ábilqayyr, Ábilbashar degen studetterding osy әndi Erekeng oryndaghan kezde, «Búl halyq әnin biz óte jaqsy kóremiz» dep qabyldaghanda, tang qalghanym bar.

-  «Kók tudyn  jelbiregeni» әni Erekenning baghyn ashqan shyghar?

-  Baghyn ashuynda ashty. Ókinishtisi, ol o dýniyege ketken song ghana kógildir sandyqtan týspey keledi. Mayra Múhammedqyzy, Tileubek Qojanúly, Qúrmanbek pen Rizanyng oryndauynda búl әn tabysty oryndalyp jýrdi. Alayda, osynday bir otanshyl, asqaq, әdemi әndi onyng kózi tirisinde eshbir aqparat qúraly dәriptegen joq. Jaqsy әn ekenin sezinse de, oghan kóz júma qarady. Kóre almaushylyq pen shynayy ónerdi baghalay bilmeu auyruy órship túrghan ótpeli kezende ómir sýrdi ghoy, Ereken!

-   Erekeng әnderine beyne bayan týsirmedi me?

-  Marqúm Erekeng ózin ózi dәripteuge jany qas, ór minezdi, birbetkey, kózqarasqa adal, bekzat jan edi. Jalpaqtau men jaltaqtaudy mýlde bilmeytin. Aghayyn-dostarynyng «Shygharmashylyq keshindi ótkizeyik, kitabyndy shygharyp bereyik» - dep jýrip, ótkizilgen shygharmashylyq keshteri men shyqqan kitaptary qazir elding jadynda qaldy.

- Ermúrat Zeyiphanúlynyng basqa qanday qyrlaryn zerdeleu kerek dep oilaysyz?

-  Onyng 117 betten túratyn túnghysh jinaghy «Sybyzghy saryny» atty әngime, povester jinaghyna engen  «Shanhay kóshesindegi Danko» sekildi últtyq namysty tu etken әdemi әngimelerin oqyp otyryp, ony kórnekti jazushy deging keledi. Al «Ózine arnaymyn» (2002), «Ýshburyl» (2010), «Bú dýniye» (2010) qatarly ólender jinaghymen tanysar bolsanyz, onyng aqyndyghyna tәnti bolasyz.  «Jaylauym - әnim», «Kók tudyn  jelbiregeni» qatarly әnderin tyndaudyng ózi bir baqyt. Oghan onyng әnshiligi men әrtistik sheberligin qosynyz. Sondyqtan ony «segiz qyrly, bir syrly» óner iyesi nemese osy zamannyng naghyz sal-serisi demeuge eshqanday negiz qalmaydy. Men eng aldymen onyng eshkimdi qaytalamaytyn sazgerlik qyryn basa aitar edim.

-  Óziniz aqyn bolghandyqtan, ol kisimen shygharmashylyq baylanysta bolghan shygharsyz?

-  Áriyne, jazghan әn sózderimdi Erekene kórsetetinmin. Alayda, Erekeng ólenderine óte talghampazdyqpen qaraytyn. Myna әn sózime әuen jazshy dep ótinip kórmeppin. Key әn sóderimdi alyp qalatyn da, ayaqsyz ketetin. Sonda baryp, e, Erekene únamaghan eken ghoy dep ishtey sezinetinmin. 1996 jyldyng kýzgi kýnderining birinde Erekenning jataghyna barsam, kónil-kýii túnjyrap, esh nәrsege zauqy soqpay otyr eken.  Meni kórip qatty quanyp ketti de, Ýkilay degen aiday aru qyzgha qatty ghashyq bolyp jýrgendigin aityp, biraz syrlastyq. Sol kýni keshte jataghyma baryp, «Ýkilay mún» degen әn sózin jazyp, ertesi keshte qolyna ústattym. Ony oqyp shyqty da, o, dep kýy sandyqqa otyra qalyp, qazir qazaq radiosynan ýnemi berilip jýrgen «Ýkilay mún» әnin qolma-qol, taban astynda shyrqay jóneldi. Sóitip sol kýni Tileubek Qojanúly Úpadaghy әn sayysynan jýldeli oralyp, toydy toygha jalghap, tangha sol bir әnning quanyshyn toylap, syrlasyp  otyrghan edik. Keyin men Qytaygha baryp, 1997-2000 jyldar aralyghynda Qytayda «myrza qamaqta» jatqan kezimde jazylghan «Qyzyy ana» degen әn sózimdi inim Naqyptan Erekene sәlemdeme retinde berip jiberdim. Keyin oghan әuen jazghandyghyna sýiinshi súrap, Erekeng bireulerden sәlem aityp jiberipti. Búl әn qazir «Klassiyk» tobynyng oryndauynda tyndarmandardyng jaqsy baghasyn alyp jýr.

-  Erekenmen eng alghash qalay tanysqan ediniz?

-  1980 jyldardyng songhy jyldarynyng biri bolar. Ile pedinstitutynda júmys istep jýrgen kezimde bir kýni keshte Mәtqabyl Múqamedkerim degen qyzmettesim ýiine shaqyrdy. Barsam, әnshi Toqtaubay Álimqúlúly bar eken. Qasynda kózi  jaynap, ózimiz kýndelikti kógildir sandyqtan kórip jýretin habar oqyghysh, bala jigit әngimemizge aralaspay, әngime tyndap qana otyrdy. Ol kezde Erekeng Ile qazaq oblystyq televiydeniya mekemesinde diktor bolyp júmys isteytin. Birazdan song rúqsat bolsa men bir óleng oqyp bereyin dep ótindi. Senen jaqsy aqyn shyghady, óleng jazudy jalghastyra ber dep, óleng jazu turaly biraz dәris oqyghan boldym. Sodan bastap bir-birimizdi kórgen jerde óleng jayly әngimelese ketetin boldyq. Marqúm, keyingi kezderi asyp-tasyp, shabyttanghan keybir sәtterinde sizding sol jolghy «senen jaqsy aqyn shyghady» degen sóziniz mening aqyn boluyma erekshe әser etti dep ýnemi aityp jýrushi edi.

-   Erekennen qalghan múralardy qalay jýieleu kerek dep oilaysyz?

-   Eng aldymen Erekenning tandamaly shygharmalar jinaghyn shygharu kerek. Sonymen birge sazgerlik tuyndylaryn sarapqa salyp, tandamaly әnderin jýieleytin bir myqty sazgerding boluy óte qajet bolyp túr. Jalpy Ermúrat Zeyiphanúlynyng shygharmalary zerttep zerdeleuge súranyp túrghandyghy belgili. Óitkeni, ol naghyz óner iyesi edi. Sondyqtan Ermúrattanudy qolgha alumen birge onyng shygharmashylyq keshterin jyl sayyn ótkizip túru artyq bolmas edi.

-  Erekenning júmbaq ólimi turaly oiynyz qanday?

-  Kórnekti adamdardyng taghdyry men taghylymy, túrmys tirshiligi men sezimdik әlemi anyzgha toly bolatyndyghy belgili ghoy. Onyng ómiri men kónil-kýii qayshylyqqa toly boldy. Otbasynan tartyp, memleket aralyq qatynastarda onyng óner jolyndaghy jankeshtiligi tayaz oily tar shenber kózqarastyng búghauyna syimady.  Sondyqtan, onyng shygharmashylyghy, ómiri men ólimi turaly anyz «Kók tudyng jelbiregeni» әni siyaqty el auzynda mәngilik aityla bermek. Sonymen birge biz Ermúrat Zeyiphanúlynyng taghdyry jalpy oralmandardyng taghdyrynyng tiptik kórinisi ekendigin aiqyn sezinuimiz kerek. Osy túrghydan alyp qaraghanda ol atamekenin ansap jetken alash azamaty bolyp shyghady. Mine, dәl osynday Erekeng siyaqty alashtyng atpal azamatyn keyipker ete otyryp, elimiz egemendik alghan kýnnen bergi oralmandardyng kóshi-qon mәselesindegi kýrmeui qiyn kýrdeli týiinderdi kórnektilendiretin bir kórkem filim týsiruge әbden bolady. Endigi kezekte kórkem filim ssenariyin jazyp, jarysqa týsetin belsendi әdebiyetshi-qalamgerler aramyzdan shyghar bolsa, onyng rejisserlyghyn moynyna alugha Erekeng ózi darynyna erekshe tang qalyp, óleng arnaghan Janar Saghatqyzy dap-dayyn dep oilaymyn.

-  Súhbatynyzgha raqmet!

Súhbattasqan Qabiyden Quanyshbayúly,  Euraziya últtyq uniyversiytetining jurnalistika mamandyghynyn  magistranty.

Abai.kz