Shәmshi Qaldayaqov pen Jú­me­ken Nәjimedenovting osy­dan jarty ghasyr shamasy búryn jazylghan «Mening Qazaq­sta­nym» әni uaqyt synynan ótip, ha­lyqtyng qalauymen 2006 jyldyng qantarynda dýiim qazaq elining әnúranyna ainaldy. Án ólenning mәtinine uaqyt pen tәuelsizdik talabyna say tiyisti ózgeristerdi óz qolymen engizgennen keyin ony Qazaqstan Respublikasynyng Memlekettik әnúrany etip qa­byldau turaly úsynysty el Parlamentine Elbasy Núrsúltan Nazarbaev qoldaghan bolatyn. «Mening Qazaqstanym» әni, bir za­mandaghy «Elim-ay» siyaqty, dәuir tudyrghan taghdyrly әn. Onyng shyghu tarihyn zerdele­gen saliqaly enbekter dýniyege ke­lude. Solardyng biri – qara­ghan­dylyq zang qyzmetkeri Marat Azbanbaevtyng «Mening Qazaq­stanym – Júmeken» atty derekti esse-tolghamdar kitaby. Al bir­tuar Shәmshining ini dosy, kóp jyl­dar boyy aralas-qúralas bolyp, san syrdy kókeyine týi­gen belgili qalamger Erkinbay Ákim­qúlovtyng «Án patshasy Qaldayaqov» atty roman-esse­si­nen de elding osy bas rәmizi ha­qyn­da alar taghylym az emes. Biz osy eki avtordan «Mening Qazaq­stanym» әnine sebep bolghan jaylar turaly óz payymdaryn aityp berulerin ótingen edik.

Shәmshi Qaldayaqov pen Jú­me­ken Nәjimedenovting osy­dan jarty ghasyr shamasy búryn jazylghan «Mening Qazaq­sta­nym» әni uaqyt synynan ótip, ha­lyqtyng qalauymen 2006 jyldyng qantarynda dýiim qazaq elining әnúranyna ainaldy. Án ólenning mәtinine uaqyt pen tәuelsizdik talabyna say tiyisti ózgeristerdi óz qolymen engizgennen keyin ony Qazaqstan Respublikasynyng Memlekettik әnúrany etip qa­byldau turaly úsynysty el Parlamentine Elbasy Núrsúltan Nazarbaev qoldaghan bolatyn. «Mening Qazaqstanym» әni, bir za­mandaghy «Elim-ay» siyaqty, dәuir tudyrghan taghdyrly әn. Onyng shyghu tarihyn zerdele­gen saliqaly enbekter dýniyege ke­lude. Solardyng biri – qara­ghan­dylyq zang qyzmetkeri Marat Azbanbaevtyng «Mening Qazaq­stanym – Júmeken» atty derekti esse-tolghamdar kitaby. Al bir­tuar Shәmshining ini dosy, kóp jyl­dar boyy aralas-qúralas bolyp, san syrdy kókeyine týi­gen belgili qalamger Erkinbay Ákim­qúlovtyng «Án patshasy Qaldayaqov» atty roman-esse­si­nen de elding osy bas rәmizi ha­qyn­da alar taghylym az emes. Biz osy eki avtordan «Mening Qazaq­stanym» әnine sebep bolghan jaylar turaly óz payymdaryn aityp berulerin ótingen edik.

Marat AZBANBAEV: – Qara­ghandy eli Qasym Amanjolov siyaq­ty, Júmeken Nәjimedenovti de ózining tuma perzenti sanaydy, onyng últtyng úly aqyny dәrejesine kóterilgenin jәne Memlekettik әnúran avtorlarynyng biri bol­ghanyn maqtanysh etedi. Sebe­bi, Júmeken Qaraghandygha 1955 jyldyng qyrkýieginde kom­so­mol­dyq joldamamen kelip, kómir shahtasynda enbek jolyn bastaydy. Kórkemónerpazdardyng Býkilodaqtyq bayqauynyng Mәs­keudegi qorytyndy konsertinde KOKP XX sezi delegattarynyng aldynda kýy tartyp, «Qaratorghay» әnin shyrqaydy. Ómirmen etene tanysady, tyng iygeruding tynysyna qanyghady, Qazaqstannyng alghashqy milliard pút astyghy men tuyna taghylghan alghashqy ordenin de kóredi, keudesine últtyq namys-jiger úyalatady. Kәsipodaq jetekshisi, myqty qazaq Áukebay Kenjinning qamqorlyq kómegimen Almatygha, konservatoriyagha attanady. Osynda taghdyr syiyna kezigip, bolashaq sazger Shәmshimen tabysyp, dostasady.

IYә, Qaraghandynyng enbek mektebinen túnghysh Preziy­­­­dentimiz shyndalyp shyqty. Qaraghandy topyraghynan túnghysh gharyshke­rimiz jaratyldy. Túnghysh últtyq әnúran da Qaraghandy qazanynda qaynady deuge negiz bar. Óitkeni, Júmekenning ómirlik jary Nәsip apaydyng aituynsha, «Mening Qazaqstanym» әni mәtinining eki shumaghy Qaraghandyda, 1956 jyly jazylypty. «Altyn kýn aspany, Altyn dәn dalasy» dep bastalatyn búl shumaqtar sarghysh tartqan paraqtarda Júmekenning Mәskeuden әkelgen, bolashaq tuy­myz týstes kógildir shabadanyn­da Nәsip syilaghan kesteli aq oramalmen birge saqtalypty. Al kóp uaqyt aitylmay jýrgen ýshin­shi shumaqty Nәsip apay Qazaq ra­dio­synyng altyn qorynan 2001 jyly jazdyrtyp aldy. «Aynala qa­rasam, Asyqty jýregim. Za­­­man­gha ja­rasam, Jarasyp túr elim. Bizding el ordendi, Kó­terdi tularyn. El­men ol terbeldi, Terbele jyrladym».

Múnda elding erlik jәne enbek quanyshy kórsetildi. Bәri 1956 jyl oqighalaryna say keledi. Qazaq jerin bólshekteu de sol kezde oryn alghan. Konservatoriyada tәnirim tabystyrghan dosy Shәmshi de osynday iydeya úsynyp, ol әndi marsh әuenimen jazghan. Degenmen, ólenning óz muzykasy, ózindik dybys ýilestigi men ózgeshe garmoniyasy bar. Eng ghajaby, Shәmshi men Júmekendey qos talanttyng konservatoriyagha bir jyly týsip, qazaqtyng ruhyn asqaqtatar ghajayyp әn tughyzghany. Án Qazaq radiosynan alghash ret 1959 jyly oryndalghan. Án qayyrmasynda aqyn myna el men jer maghan tәn, meniki deydi. Poeziya men muzyka ýilese qúiylyp, osynau el men jer ýshin gýl bolyp egilip, jyr bolyp tógiledi. Mәngilik el ýshin. Eshkimning enshisi joq ózining Qazaqstany ýshin. Emosiyalyq әseri ghajap. Sezim men sanagha tikeley jol salyp, jan tebirentedi. Jeltoqsanshylardyng osy әndi nege shyrqaghany endi týsinikti. Sózi men sazy birdey ýilesken búl әn qazaq últynyng ruhyn pash etedi. Osy әn aitylghanda bәrimiz birigip ketemiz. Búl – birlik әni. Qazaqstandyq patriotizm múratyna qyzmet etip kelgen әn. Bayyrghy qazaq jerinde memleket qúryp otyrghan el azamattaryn erkindik, tendik, tatulyqqa sha­qyratyn әn. Nysanasy – últ­tyq ruhty kóteru. Ózeginde tu­ghan hal­qyna, eline degen zor sý­yis­ke­n­shilik jatyr. «Mening Qazaq­stanym» әni osynday últtyq iydeya úsyndy.

Sazyna keler bolsaq, marshtyq qajyrly, jalyndy jiger, qayrat­ty, ruhty sezimderdi bere alatyn әuezdik ekpin. Ánning әrbir iyirimi minezine say bastan ayaq ekpindi әuennen auytqymaydy. Eki dauysqa arnalghan qayyrmagha sharyqtau shegi dóp keledi. Jalpy, әn qúrylymy aqynnyng әrbir sózining astaryn, mәnin dәl asha bilgen. Sóitip, jalyndy óleng men muzykalyq mәtin bir-birimen jymdasa ýilesip, qazaq topyraghynda eshbir әnge úqsamas asqaq ta ghajayyp shygharma tughan.

Mine, osynau әnge yqylasy týsken halqynyng qalauyna El­basy zor qúrmetpen qarady. «Eli­mizding qay týkpirine barsam da «Mening Qazaqstanymdy» Ánúran esebinde shyrqaghanynyng talay ret kuәsi boldym. Búl men ghana emes, qazaqstandyqtardyng san buyny әldeqashan biletin shyndyq. Osy uaqytqa deyin beyresmy әnúran qyzmetin atqaryp kelgen búl әnge resmy mәrtebe beretin kýn jetti dep esepteymin» dep kesimdi sózin aitty.

Álbette, әnúran retinde qa­byl­dau ýshin mәtinge ózgerister engiz­bey bolmaytyn edi. Sóitip, jana núsqada ghasyrlar boyy tәuelsizdik ýshin kýresken babalar erligi kórsetildi, ata-babalardan qalghan asyl múra – jerimizding ken-baytaqtyghy pash etildi. Odan әri el men jer baylyghy úrpaqtardyng bolashaghyna jarqyn jol ashatyny kórinis tapty. Eng bastysy, Tәuelsizdikting altyn dingegi – el birligi әspetteldi. Halqynyng qasiyetin qapysyz úqqan aqylman da aqynjandy Preziydentimiz osynday ózgeristerdi tikeley ózi engizip, Parlament talqysyna, muzykalyq redaksiyasyn saqtay otyryp, mәtinning jana núsqasyn úsyndy. Sonymen birge, avtorlyqqa eshbir talasy joqtyghyn bildirdi. Elbasy múraty – biyikterge bettegen tughan elining әli talay buyny asqaqtata shyrqaytyn, Qazaqstannyng býgingi kelbetine say әnúran qabyldanuy edi. Inshalla, solay boldy da!

Erkinbay ÁKIMQÚLOV: – Shәkeng «Mening Qazaqstanym» marsh әnin qalay shygharghanyn óz auzynan talay mәrte aitqan edi. Ol bylay bolghan. Endi Shәmshini tyndayyq.

– Stalindi tabalap, sýiegin mavzoleyden alyp, qara jer qoy­nauyna kómgen Hrushev qa­zaq jerine qyrghiday tiydi. Qazaq­stannyng soltýstiktegi 5 obly­synyng basyn biriktirip, tyng ólkesin qúrdy. Búl 1961 jyl bolatyn. «Týbinde ol ólkeni Rossiyagha qosady» degen sóz shyqty. Búl ne degen súmdyq! Qazaq jerin talan-tarajgha salugha, bólshekteuge bola ma? Ata-babalarymyzdyng aq nayzanyng úshymen, aq bilekting kýshimen úrpaqtaryna qaldyryp ketken úlan-baytaq dalasyn kimder taptamaq?

Kókireginde namysy bar, qazaq degen qany bar әrbir azamat: «Búl – mening Qazaqstanym!» dep tu ústap úrandap kóteriliske shyghugha tiyis. Qan qyzdy, kózden parlap jas aqty. Al, mening qolymnan ne keledi? Áueli ózinnen bas­tashy, Shәmshi! Qaldayaq ústanyng kompozitor bop tughan balasy! Jýregindegi otyn, janyndaghy jalynyng qayda? Jaman qatynnyng janynda jantayyp jata bermeksing be? Túr, ornynnan! Bir ózing bir armiyaday kóteril… Marsh… Marsh jaz! Marshty kimmen, qalay jazamyn? Marshtyng sózin kim jazbaq? Á-ә! Taptym, taptym! Ony bir jazsa, konservatoriyada oqityn talantty tanys dos inim Júmeken… Júmeken Nәjimedenov jazady. Bәlkim, basqa bir aqyn… Túmanbay, Qadyr, Ábekeng – Áb­dildә Tәjibaev, Syrbay, Júban aghalar… Joq, ózgelerin qoya túra­yyn. Júmekennen bastayyn.

Izdep jýrip taptym. Ýiine bardym. Bar jaghdaydy aityp, syrymdy ashtym. «Mening Qazaqstanym» degen jerin jaulardan qorghaytyn bir marsh jazayyq», – dedim.

Júmeken jymiyp, әdettegisindey myrs etip kýl­di. Asyghyp, aptyqqan joq. Men odan tórt-bes jas ýlkenmin.

– Jón ghoy, Shәke! Jón-aq. Biraq onymen kósemderding qytyghyna tiyip jýrmeymiz be? Ayqaylau – artty jyrtu bop shyqsa qaytemiz?

– Qoryqpa, bauyrym, qoryqpa. Eshkim bizdi elindi qorghadyn, Qazaqstandy maqtadyng dep týrmege tyqpas. Áueli әn jazayyq. Qalghanyn kóre jatarmyz. 7 qarasha. Ýlken merekening qarsany bolatyn. 5-inen bastap bel sheshpey 7 kýn, 11 qarashagha deyin qalam-qaghaz, nota, dombyra, mandol, pianinogha jabystyq. Ara-ara­synda dem alyp, boy jazyp qoyamyz. Ne kerek, qatty enbektendik. Aldymen, «Tara-ray, tara-ray, tara-ray» dep jigerlenip, tasyp, shalqyp men ketemin. Jan kýiim­di mysyqsha andyp, qaghaz shúqylap Júmeken otyr. «Kele jatyr, kele jatyr» deymiz shattanyp, quanyp:

– Altyn kýn aspany…

– IYә, iyә: Altyn kýn aspany.

– Altyn dәn dalasy…

– Altyn dәn dalasy.

Osylay qaytalay beremiz, qaytalay beremiz.

– Mening elim, mening elim.

– Mening elim, mening elim.

– Dumandy bastady,

Dalama qarashy.

– Tughan jerim menin, Qazaqstanym.

Oy, dóngelengen dýniye-ay! Aynalayyn senen. Án tudy ghoy! Án tudy. Marsh keldi ghoy әlemge. Dýnkildegen, tarsyldaghan, sartyldaghan! Búl million qol, million ayaqtyng jýrisi ghoy. Búl elin sýigen, jerin sýigen azamattardyng ayaq basulary ghoy. Búl – namystyn, ardyng әni ghoy. Jaydan-jay, tekten-tek aita almaysyz. Múny shyrqaghanda keudendi maqtanysh kernep, ózinning adam ekenindi, qazaq ekenindi múqym ainalagha jar salyp úrandauyng kerek. Biz – ainymas ójet últpyz. Eshkimge bir sýiem jer bermeymiz. Elimning shekarasynan eshbir jaudy ótkizbeymiz. Álemge myqtylyghymyzdy tanytamyz. «Dәn egip terlegen qazaghym myqty ghoy. Saghymdy dalam bar, sabyrly kólim bar. Qarandar, jarandar, osynday elim bar». Bitti. Shyqty.

Júmeken ekeumiz qúshyrlana qúshaqtasyp, aidy aspangha shyghardyq. Quanyshymyzda shek joq. Mәz bolyp, bir-birimizdi júlqyladyq. Ishimiz bir bosap qaldy.

«Mening Qazaqstanym» osylay tuyp edi. Radiodan berildi. Alghashqy oryndaushysy – Jamal apamyz! Omarova!

Qazaq dalasy, Qazaq eli quanysh, shattyqqa bólen­gendey boldy.

Jazyp alghan

Qorghanbek AMANJOL

Abai.kz