Tarihy tanymdy qaytsek qalyptastyramyz? Ótkenimizding ózek kýidirer qasiretteri men aqtandaq betterin, altyn әrippen jazylugha tiyis kezenderdi qashan anyq-qanyq qaghazgha týsiremiz? Memlekettik hatshy Marat Tәjinning tarihshylar aldyna qoyghan maqsattary men mindetterin atqarugha, sol ýdeden shyghugha qazaq tarihshylary dayyn ba? Osy jәne basqa saualdar tónireginde «Aldaspan» klubynyng kezekti otyrysy «Qazaqstan tarihy qalay jazyluy kerek?» degen taqyrypta pikirsayys ótkizdi.

Basqosugha belgili tarihshylar Mәmbet Qoygeldi, Zardyhan Qinayatúly, Qayrat Álimghaziyev, Ahmet Toqtabay, Nәbijan Múhamethanúlymen qatar, tarih ghylymdarynyng kandidattary Beybit Qoyshybaev, Shәmek Tileubaevtar qatysyp, óz pikirlerin ortagha saldy. Pikirsayysty jazushy Didahmet Áshimhan jýrgizdi.

Tarihy tanymdy qaytsek qalyptastyramyz? Ótkenimizding ózek kýidirer qasiretteri men aqtandaq betterin, altyn әrippen jazylugha tiyis kezenderdi qashan anyq-qanyq qaghazgha týsiremiz? Memlekettik hatshy Marat Tәjinning tarihshylar aldyna qoyghan maqsattary men mindetterin atqarugha, sol ýdeden shyghugha qazaq tarihshylary dayyn ba? Osy jәne basqa saualdar tónireginde «Aldaspan» klubynyng kezekti otyrysy «Qazaqstan tarihy qalay jazyluy kerek?» degen taqyrypta pikirsayys ótkizdi.

Basqosugha belgili tarihshylar Mәmbet Qoygeldi, Zardyhan Qinayatúly, Qayrat Álimghaziyev, Ahmet Toqtabay, Nәbijan Múhamethanúlymen qatar, tarih ghylymdarynyng kandidattary Beybit Qoyshybaev, Shәmek Tileubaevtar qatysyp, óz pikirlerin ortagha saldy. Pikirsayysty jazushy Didahmet Áshimhan jýrgizdi.

Zardyhan Qinayatúly tarihymyzdyng búghan deyin de jazylghanyn, Memlekettik hatshynyng búryn jazylghannyng bәrin syzyp tastap, qayta bastan jazyndar dep otyrmaghanyn, sol jazylghan tarihty saraptap, keybir kezender men oqighalardyng әdil baghasyn beruge tiyis ekenimizdi eskertkenin jetkizdi. «Ol ýshin ne isteu kerek? Qalyptasqan tórt týrli aurudan qútyluymyz kerek. Birinshi – «izmshildikten», ekinshi – tapsyrystan, ýshinshi – orysshyldyqtan, tórtinshi – qúldyq sanadan qútyluymyz kerek. Búlardan qútylmayynsha, taza qazaq tarihy, memleketting qalyptasu kezeni jazylmaydy. Búrynghy sarynmen ketemiz. Ótkenge bagha berude saq bolghanymyz jón. Memlekettik hatshy: «Biz ótkendi baghalamasaq, bolashaq bizdi baghalamaydy» depti. Ótkende bir tarihshylar osyny búrmalap ala jóneldi. Orystar bizge mәdeniyet әkeldi, órkeniyet syilady degendey oidyng úshyghyn shyghardy. Reseyge qarsy kýresting bәrin últtyq kýres emes, feodalizmdi qorghau deytinder de kóp eken. Kenes odaghynda ananday jaqsylyqty, mynanday iygilikti qaytadan zerttep, Kenes odaghynyng qazaqqa jasaghan jaqsylyqtaryn ashyq aitugha tiyispiz deytinder de tabyldy. Biz oghan jol bermeuimiz kerek. Orysqa mahabbatymyzdy osy bastama arqyly býrkemelep, jarnamalaudyng jolyn kesuge tiyispiz. Biz orys bodandyghynda joghaltqanymyzdy әli týgendey almay kelemiz. Ol ýshin eren uaqyt kerek. Bizding býgingi jazylghan tarihymyz – jenilgen tariyh, jengenderding «redaksiyalauynan» ótken tariyh. Ony qalpyna keltiru ýshin talpynugha tiyispiz», – dep sóz bastasa, búdan song Mәmbet Qoygeldi tarihy derekterding әli de bolsa tolyq ashylmay otyrghandyghyn, belgili bir kezendegi tarihymyzdy zertteuge memleketting qúlshynys tanytpay otyrghanyn uәjge tartty. «Kenesary hannyng kóterilisine últtyq kóterilis dep bagha beruge qarsy toptar әli bar. Kenesary ózining Resey patshasyna jazghan hatynyng birinde: «Mening atam han Abylay túsynda sizder Ertisten beri enbegensizder. Shekara sol jermen shektelgen. Qazir qazaqtyng jerin basyp aldynyzdar. Sony qazaqqa qaytarynyzdar», – degen synaydaghy pikirin ashyq mәlimdegen. Endeshe, ol nege últtyq kóterilis emes? Zahannyng sózining jany bar. Biz osynday dýmbilez tújyrymdar men oilardan arylugha әreket jasaugha tiyispiz», – dedi M. Qoygeldiyev. Búdan keyin Ahmet Toqtabay kenestik kezenning qazaqty jonggha baghyttalghan alapat qasiretterin tizbektep shyqty. «Songhy uaqytta orystyng otarlauy eng gumanistik baghytta, adamgershilik prinsipterge say, órkeniyetti túrghyda jýrdi dep, orys basqynshylyghyn aqtau beleng alyp jýr. Meninshe, orystar әlemdik otarlaushylardyng ishindegi eng qatal, eng ozbyr tәsilderdi qoldanghan birden-bir el. Mongholiya men Qytaydaghy qazaqtardyng tarihyn zertteu kezinde bayqaghanymyz, olar da biz kórgen qorlyqty kóripti. Biraq bir artyqshylyghy salt-dәstýrin, etnografiyasyn, últtyq tanymyn joghaltpapty. Bizdi orystar týp tamyrymyzben assimiliyasiyalaugha úshyrata jazdady. Qazaqtyng janyn ózgertuge, ruhyn ulaugha úmtyldy. Múny aiqyn bilip otyrmyz. Sony qalpyna keltiruge kýsh salghanymyz jón», – dep oy qorytty etnograf, tarihshy A. Toqtabay. Beybit Qoyshybaev bolsa, qazaq tarihyn kezen-kezenimen týbegeyli, keshendi zertteu qajettigin basa aitty. Búl oidy tarih ghylymdarynyng doktory Nәbijan Múhamethanúly ary jalghady. Tarihshynyng aituynsha, Memlekettik hatshynyng búl bayandamasy mamandargha bir jaghynan mýmkindik syilasa, taghy bir jaghynan jauapkershilik jýktep otyr. Qazir búl bayandamany týrli salagha búryp, týrli taqyryptardy qauzaudy kózdeytinder de, ózderining oiyn iske asyru ýshin ontayly paydalanghysy keletinder de joq emes kórinedi. «Onyng aldyn alu kәsiby tarihshylardyng ilkimdiligi men yntasyna baylanysty. Ózgelerding óz mýddesine qaray búra tartatyn uaghyzdaryna qoghamdy úiytyp almauymyz qajet. Jauapkershilik jýkteydi degenim osy», – dep tújyrdy.

Abai.kz