Senbi, 23 Qarasha 2024
Talqy 2982 0 pikir 10 Tamyz, 2023 saghat 12:38

OA taghdyry kókpargha týsti. Qazaqstan qaytpek?

Eki alyp imperiya әri әlemge óz erik-jigerin tanytqysy kelgen orys pen qytaydyng sayasy shahmat taqtasyna ainalghan Ortalyq Aziya elderine búryn eshkim mәn bermey, tek qytay men orystyng «óz mәngilik mýddemiz» dep sanaytyn, endi uaqyt dóngelegi 360 gradusqa ainalyp, Tәlipterding arqasynda osy tarihy aimaqtaghy memleketterge Batys pen AQSh óz nazaryn tige bastady.

Nәtiyjesinde «C5+1» súhbattastyghy ómirge kelip, AQSh Ortalyq Aziya memleketterimen әriptestik qarym-qatynas ornatugha qam jasaugha kiristi.

Nәtiyjesinde anglo-saks-hanzu jәne mәskeulik imperalistik mýddeler arasyndaghy teketirestik pen bәsekelestik sayasi-ekonomikalyq kókpar dodasyna ainaldy. Osyny jaqsy angharghan «Nezavisimaya Gazeta» 14-15 qyrkýiektegi sammitke qatysty: «Jana halyqaralyq jaghdaygha baylanysty osy aimaqqa degen syrtqy sayasattaghy qyzyghushylyq týptep kelgende jana mýmkindikterdi algha tartyp, airyqsha tәuekelge bel buushylyqty tanytady» degen oidy algha tarta bastady.

Búryndary tek KHR men RF bauyryna basyp kelgen aimaqtaghy jaghdaydyng kýn ótken sayyn qúbyla, ózgeriske úshyrauy geosayasatqa óz týzetulerin engize bastaghany jasyryn emes. AQSh pen EO-nyng búl jerge naqty ayaq basuyn búrynghy qos qojayyn esh qúp kórmeydi.

Ár taraptyng óz oilaghany, óz kózdegeni bar. Eng bastysy qazaqtyng kórshileri ony ainalyp, Reseysiz «Ontýstik kólik dәlizi» arqyly Batysqa jýk tasymaly arqyly shyqqysy keledi. Búl mәsele Ashhabat sammiytinde boy kórsetti. Ony týrkimen, tәjik jәne ózbek jaghy qos qoldap jaqtap shyqty. Aughanmen shektesetin osy ýsh memleket ýnemi onyng qauipin algha tartumen keledi. Búghan qazaq pen qyrghyz jaghy onsha den qoymaydy.

Sonymen osy bir problema Ortalyq Aziya ýshin tolassyz kýreske jol ashyp berdi. 28 aqpandaghy Astanada AQSh memlekettik hatshysy Blinkenning qatysumen «C5+1» formatynda ótken sammit birinshi ret Uashingtongha osy elderdi Mәskeu yqpalynan aiyrugha shynayy da naqty qadam jasatty. Batys Ukrainadaghy soghystan keyin Putindik Reseyding óz nazaryn kez kelgen uaqytta OA-gha tige alatyndyghyn bek jaqsy týsindi. Ári tómendegidey qadamdardy ret-retimen jýzege asyrugha kóshti:

▪️ Osy elderdegi kómir sutegin Europa elderine jetkizudi jolgha qoy;

▪️ Aghughanstannan әsker shygharghannan keyingi әlsiregen yqpaldy osy aimaqta qayta qalpyna keltiru;

▪️ Basymdyqqa ie Qytaydyng ekonomikalyq-sayasy yqpalyn әlsiretu jәne «Bir jol, Bir beldeuine» balamaly núsqany úsynu;

▪️ Eng bastysy zúlym Reseydi ainalyp ótetin kólik jolyn baqylaudy qolgha alu.

Batys pen AQSh-ty alandatatyny әlsiregen Reseyding ornyn basudy óz aldyna maqsat etip qoyghan Qytaydyng ekonomikalyq-sayasy josparly is-әreketi. Ári EO pen AQSh búl aimaqtan mýldem tysqary ornalasqan. Búl ónirge Resey men Qytaydyng jolyn kesip ornyghamyz degen oilary da mýldem bolghan emes-tin.

Mine, osy Resey aiyrylghan kenistikti kim iyelentindigi jәne qalay iyelenetindigi sayasattanushylardyng týrli qisyndaghy pikirleri men oilaryna úlasa bastady. Bir sózben aitqanda OA taghdyry kókpargha týsti. Ári búl memleketter ózin qos tajaldan qútqaratyn Týrkiya degen senimge de birte-birte kele bastady. Pәkistan, Ýndistan men Iranda osy aimaqtan ózine layyq oryndy izdestire bastaghanyn joqqa shyghamaymyz.

Al, әlemdik sayasat osy elderge bauyrlas týrikting qol sozuyn tars esten shygharyp, Pәkistan, Ýndistan men Irandy kózge ilmey, tek Qytay men Batys osy aimaq ýshin kýresude dep jar saluda…

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5435