Ghasyrlar boyy jinaqtalghan qazaqtyng el men jer turasyndaghy ansary, kýresi HH ghasyrdyng alghashqy jyldary-aq elshildik sananyng últshyldyqtyng iydeologiyagha úlasqanyn keninen bayqatty. Qazaq últshyldyghynyng dәl osy kezende qalyptasuynda birneshe sebepter bar. Birinshiden, atalghan kezende qazaq ziyalylarynyng ýlken shoghyry qalyptasty. Onyng basynda Reseydegi sayasiy-qoghamdyq jaghdaylarmen jaqsy tanys, qazaqtyng tendigi men bostandyghyn sayasy jolmen ghana sheshuge bolatyndyghyn tereng týsingen,halqyna qamqor bolarlyq Álihan Núrmúhammedúly Bókeyhan jәne ruhany mәdeniyetimizding eng belsendi túlghasyna ainalghan, jana aghartushylyq dәuirdi bastaghan Ahmet Baytúrsynúly túrdy. Ekinshiden, Reseyding ishindegi sayasiy-qoghamdyq ahual bodan halyqtardyng ózderining bostandyghy pen tendigi ýshin sayasy kýreske shyghuyna kezendik mýmkindikter tudyrdy. Ýshinshiden, qazaq tarihynyng damu logikasy,eldik sananyng dengeyi sayasy qozghalystyng osy kezenge keluin qalady.  Dәl osy kezende «últ» sózining belsendi leksikamyzgha enui de, «Alash» sózining halyqtyng shyghu tegine, tórkinine qaray ghana emes, halyqty biriktirerlik quatty úghymgha,últtyq úrangha  ainaluy da osy kezenning jemisi ekendigi kezdeysoqtyq bolmasa kerek. Endeshe, qazaq últshyldyghy jóninde aitqanymyzda, biz onyng osy úghymgha say keng maghyna bererlik sipatyn, mazmúnyn HH ghasyrdyng bas kezenimen tikeley baylanystyramyz.

Ghasyrlar boyy jinaqtalghan qazaqtyng el men jer turasyndaghy ansary, kýresi HH ghasyrdyng alghashqy jyldary-aq elshildik sananyng últshyldyqtyng iydeologiyagha úlasqanyn keninen bayqatty. Qazaq últshyldyghynyng dәl osy kezende qalyptasuynda birneshe sebepter bar. Birinshiden, atalghan kezende qazaq ziyalylarynyng ýlken shoghyry qalyptasty. Onyng basynda Reseydegi sayasiy-qoghamdyq jaghdaylarmen jaqsy tanys, qazaqtyng tendigi men bostandyghyn sayasy jolmen ghana sheshuge bolatyndyghyn tereng týsingen,halqyna qamqor bolarlyq Álihan Núrmúhammedúly Bókeyhan jәne ruhany mәdeniyetimizding eng belsendi túlghasyna ainalghan, jana aghartushylyq dәuirdi bastaghan Ahmet Baytúrsynúly túrdy. Ekinshiden, Reseyding ishindegi sayasiy-qoghamdyq ahual bodan halyqtardyng ózderining bostandyghy pen tendigi ýshin sayasy kýreske shyghuyna kezendik mýmkindikter tudyrdy. Ýshinshiden, qazaq tarihynyng damu logikasy,eldik sananyng dengeyi sayasy qozghalystyng osy kezenge keluin qalady.  Dәl osy kezende «últ» sózining belsendi leksikamyzgha enui de, «Alash» sózining halyqtyng shyghu tegine, tórkinine qaray ghana emes, halyqty biriktirerlik quatty úghymgha,últtyq úrangha  ainaluy da osy kezenning jemisi ekendigi kezdeysoqtyq bolmasa kerek. Endeshe, qazaq últshyldyghy jóninde aitqanymyzda, biz onyng osy úghymgha say keng maghyna bererlik sipatyn, mazmúnyn HH ghasyrdyng bas kezenimen tikeley baylanystyramyz. Osy atalghan ýsh negizgi sebepting dәuirlik iydeologiyagha ainaluynda, әlbette, otarshyldyq sayasattyng qysymy jatyr. Ony Alash qayratkerlerining ózderi de jazghan bolatyn. Yaghni, әlemdegi otarshyldyq tәjiriybesi kórsetkendey, qazaqtyng da últshyldyghyn órshitken otarshyldyq sayasat, otarshyl ýkimet. Sondyqtan, Álekender tútas qoghamdyq oigha, ruhany pikirge, keyinirek iydeologiyagha ainaldyrghan qazaq últshyldyghy – basqa halyqtardan ýstemdikke, artyqshylyqqa qúrylghan últshyldyq emes, tughan halqynyng naqty jaghdayynan, atap aitqanda, otarshyldyq ezgisinen tendik pen bostandyqqa úmtylugha, ensesi týsken, esesi ketken qazaqty júrt qatarly el etuge baghyttalghan sayasy hәm ruhany kýres bolatyn. Osy kýresti býgingi tarihnamamyzda «Alash qozghalysy» dep atap jýrmiz. Osy tarihymyzdaghy eng iri, eng maqsatty qozghalys qazirgi kezde zerttelinip, qoghamdyq sanadan berik oryn alyp eng jarqyn, eng aibyndy, eng jemisti kezeng retinde baghalana bastady. Álbette, qazaqtyng belsendi sayasy kýreske týsuining alghashqy ýlgisi, túnghysh  tolymdy tәjiriybesi bolghan, ýsh jýzding balasyn basty múrat jolyna úiystyrghan, últtyng ruhany órleuining belesti kezenine ainalghan búl Alash qozghalysy tәuelsizdigine «tәube» dep jatqan býgingi qay qazaq ýshin de, osy egemendikting jemisin tatar, tabysyna tamsanar bolashaq qazaq balasy ýshin de taghylym mektebi, ónegeli óris bolmaq. Sondyqtan, Alash qozghalysyn zertteu, zerdeleu, sanada qorytu qazaqtyng baqyty men bayandylyghynyng ýlken kepili. Osyny úghynghan sayyn biz últtyq abyroy men namystyng ne ekenin, azattyqtyng tym qymbat bolghandyghyn,egemen el bolyp qaludyn, últ bolyp saqtaludyng әri amanat,әri úly maqsat ekenin jaqsy týsinbekpiz.

Alash qozghalysynda, qazaq últshyldyghynyng tarihynda Álihan Núrmúhammedúly Bókeyhannyng ýlesi zor dep aitsaq, búl airyqsha túlghagha azdyq eter edi, dúrysy – Álekeng sol qozghalysty bastaushy әri onyng jetekshisi hәm últshyldyqtyn, últshyldyq bolghanda jyr bop qayralghan, óleng bolyp nasihattalghan ruhany últshyldyqtyng emes, tútas dәuirding iydeologiyasyna ainalghan sayasy últshyldyqtyng basty túlghasy. Óitkeni, Álihan Bókeyhan 1905 jylghy «Qarqaraly qúzyrhatynan» bastap Alashorda ýkimeti taraghansha azattyq qozghalysynyng basynda túrdy. Qozghalysty  úiymdastyrushydan bastap Alashorda ýkimetining tóraghasyna deyin jetken onyng qayratkerlik kýresi kóshbasshylyq, jetekshilik túlghada ghana airyqsha sipattalady. Onymen iyqtas, múrattas Ahmet Baytúrsynúlymen salystyrsaq, Álekendi Alashtyng sayasy kósemi retinde, Ahandy ruhany kósemi retinde baghalaghanymyz jón. Áriyne, búl bizding janalyghymyz emes, bizge deyin de osynday pikirler san mәrte aitylghan. Bizdiki orayly tústa naqtylau, tújyrymdau.

«Býkil Resey imperiyasyn qúshaghyna alghan 1905 jylghy revolusiyalyq jaghday qazaq qoghamynda últshyldyq iydeologiyasynyng tútas bir konseptualdyq sipat alghandyghyn jәne pәrmendi qalyptasu jolynda túrghandyghyn anyq bayqatty» dep jazady tanymal alashtanushy M. Qoygeldiyev /1, 211/. Mine, osynday qazaq qoghamy ýshin eng ózekti, eng iri sayasy iydeologiyanyng basynda Álihan Núrmúhammedúly Bókeyhan túrdy. Ghalamdyq qaqtyghystar men mýddeler birde bitisken, birde qarsylasqan, sayasy qayshylyqtary mol, әlemning sayasy kartasyna san ret ózgerister engizgen HH ghasyrdy Alash balasy da sayasy kýrespen bastady. Aldymen otarshyldyqtyng qazaq dalasyna tanylghan tәrtibin ózgertu ýshin úlyqtargha ótinish jazudan bastaghan qazaq ziyalylary odan týk ónbesin bilgen song sayasy hәm ruhany kýreske kóshti. Resey imperiyasynyng sayasy tәrtipterinen tuyndaghan qysymgha sayasy kýrespen ghana qarsy túrudy úghynghan olar halyqtyng sanasyn oyatudy, qazaqqa ózining kýiin bildirudi maqsat etti. Sayasi, ruhany últshyldyq úranyn kótergen qazaq qayratkerleri, Ahang sózimen aitqanda: «Talauda maly, Qamauda jany» qalghan halyqtyng basqalardan qaydaghy bir astamshylyghyn, ózgelerden erektigin emes, júrtynyng minezine syn, kýii men haline ayaushylyq, talapsyzdyghy men sauatsyzdyghyna keyis, jalqaulyghy men kónbistigine ashu, jikshildigi men rushyldyghyna yza bildirdi. Álekeng bastaghan ziyaly top, әsirese, qazaqtyng ózimen irgeles halyqtardan kәsip, bilim, sharuashylyq jaghynan keyin qalyp jatqanyn, sóitip óz jerinde túryp, óz ýlesinen qúr qalatynyn aitumen, ýndeumen boldy. Álihan Bókeyhannyn: «Aqyl da, ústalyq ta oqumen, isteumen jýre úlghayady. Dýniyadaghy jer biyligi kýnnen-kýnge aqyldy, ústa júrt qolyna auyp barady. Evropada úlygh patsha atanghan júrt, halyqtyng aqyldy ústalyghyna sýienip úlygh patsha bolyp otyr. Bizding qazaq jerin mújyq alghanda mújyq taban et, manday terine sýienip alyp otyr. Búryn qazaq «Ahu, uhu» dep neshe myng jylqy bosqa ózinen ózi ósip ónetin mal aidap, kóship jýrgen jerden, mújyq kele sala qazyna suyryp alyp, bayyp otyr» dep dәuir tynysyn tanyp, halqyna zamanyna qaray amal jasaugha shaqyruy, «Búl tirshilik ýlken talas, bir bәige: jýirik alady, shaban qalady. Jýiriktik – aqyl, ústalyq, jәhitshilikte» dep qazaqty qayrauy eshqanday últtyq astamshylyqqa bastamaytyn oilar. Últshyldyq – últtyq astamshylyq emes, últtyq astamshylyqtyng «shovinizm» degen óz atauy bar. Álekenderding últshyldyghy qazaq qoghamynyng jaghdayymen baylanysty alsaq, gumanistik últshyldyq, al sol kezdegi Reseyding sayasy ahualymen baylanysty aitsaq, demokratiyalyq últshyldyq. Qazaqtyng tabighy gumanizmi, ózge últtargha degen tarihi, әleumettik, qoghamdyq qarym-qatynastary men kózqarasy, halqymyzdyng basqagha bosaghagha ysyrylyp tórden oryn beretin aqkónildigi men anqaulyghy, artyn oilamay aldygha týsip ketetin dalalyqtargha tәn, keyde ózine ziyan bolyp jatatyn aqjarma minezi men daghdysy – ózin-ózi biylegen keng zamannan Reseyding otarshyldyghyna týsken, onyng qiytúrqy sayasaty ýstemdik etken zamanda halyqtyng daghdaruyna, ruhany degradasiyagha týsuine әkeldi. Jyraular boljaghan, Dulattar ashynghan, Abay nalyghan zamannyng haline búdan bylay qazaq oqyghandary kónbek emes edi. Endi búl sayasat maydanyna ainalghan dәuirde sayasy kýres qana barlyghyna dәru bolmaq. Qazaqtyng Europa elderi siyaqty sayasy instituttary, Resey siyaqty sayasy partiyalary bolmaghan sebepti onyng sayasy iydeologiyasy últshyldyq ghana bolmaq edi. Júrtty bostandyqqa úmtylugha ýndeytin, halyqty ruhany janghyrugha shaqyratyn últshyldyq úrandary ghana dәuirding eng ózekti, eng qajetti tandauy bolmaq. Sondyqtan qazaq últshyldyghynyng sayasy iydeologiya retinde HH ghasyrdyng elen-alanynda tuuy tabighy da, tarihy da qajettilik bolatyn. Osy sayasy iydeologiyanyng basynda túru, serikteri men niyettesterine jetekshi bolu, jalpy halyqqa sayasy kósem bolu Jaratqannyng pәrmenimen Álihan Núrmúhammedúly Bókeyhangha búiyrdy dep senimmen aitugha bolady.

Últshyldyq iydeologiya Alash qozghalysynyng ózegi men baghyty boldy. Áriyne, HH ghasyr basyndaghy qazaq ziyalylarynyng sayasy kózqarastary, qoghamdyq oilary, ózindik pozisiyalary absolutti týrde birdey boldy dep te aitugha bolmas. Desek te, Álekenmen mýddeles kóptegen qayratkerlerimiz ghasyr basynan bastap Alashorda túsyna deyin onymen birge  últshyldyq platformasynda bolghany aqiqat.

Ózderiniz biletindey, Sankt-Peterburgtan joghary bilim alumen birge, orys qoghamyndaghy әrtýrli sayasi, qoghamdyq-әleumettik oi-pikirlermen jaqsy tanys bolyp kelgen jigerli jas 1894 jyldan bastap 1905 jylgha deyin el ishinde bolyp, halyqtyng jaghdayyn tereng týsinip, onyng azamattyq kózqarasy qalyptasa bastady. 1896-1903 jyly Sherbina ekspedisiyasyna qatysuy da Álihan Núrmúhamedúlynyng qazaq dalasynyng jaghdayyn barynsha jan-jaqty biluine jәrdemdesti. Áriyne, ol halqynyng otarshyldyq ezgidegi haline tek baqylaushy, tanushy retinde ghana qaraghan joq. Qazaqtyng múnyna, túrmysyna janashyrlyqpen qarap, sol kezding ózinde osy bir tar kezennen qalay shyghudy oilastyrghany kýmәnsiz. Yaghni, Álekeng osy jyldary ózining azamattyq baghytyn aiqyndap, sayasy kýres jolyna dayyndyqtan ótti dep oilaymyz. Eger olay bolmasa, onyng bilimi, el ishinen jinaghan etnografiyalyq, tarihi, әdeby materialdary ony Shoqan Uәlihanov nemese Múhammed-Salyq Babajanov ýlgisindegi oqymysty ghalym, halyqtyq ýlgilerdi jinaushy etnograf, foliklorshy dengeyinde qaldyrar edi. Álihannyng dәuiri atalghan aghartushylar dәuirinen mýlde talaby da, maqsaty da basqa dәuir edi. Búl ghasyrlar boyy ózge halyqtardy ghana emes, óz halqyn da qanaugha týsirgen, samoderjavie ýstemdigi әbden kýsheytilgen, sonau Ivan Groznyi, odan beride I Petr patshalar zamanynan beri kórshilerine kóz alartqan, óz ishterinen erkin oily azamattar shyqsa, olardy jer audarghan, qúramyndaghy halyqtargha qanaushylyq pen tonaushylyq sayasatyn berik ústanghan, jartylay feodaldyq, shyghystyq iygi dәstýrlerden de, europalyq mәdeniyetten de alys, kýshi men qaruyna sengen Reseyding ózinde ishki tolqular jiyilegen, tónkerisshil ahual ornaghan dәuir bolatyn. Mine, dәuirding osynday sipatyn angharghan Álekeng sayasy kýreske týsuge dayyn boldy. «Bizding júrt bostandyq, tendik, qúrdastyq, sayasat isin úghynbasa – tarih jolynda tezek terip qalady» dep jazghanynday, Álihan Bókeyhan endigi uaqytta qazaqtyng «sayasat isin» úghynuyna bar kýsh-jigerin júmsady.

1905 jyly «Qarqaraly qúzyrhatyn» úiymdastyrghan, osy jyly qarashada Mәskeude ótken zemstvo jәne qala qayratkerlerining siyezine qatysyp, halqynyng din erkindigin, saylau qúqyn, tildik mýddesin kótergen, jeltoqsanda Oralda Qazaq konstitusiyalyq-demokratiyalyq partiyasynyng siyezin ótkizgen, 1906 jyly Semey oblysy qazaqtary atynan Reseyding I Memlekettik dumasyna deputat bolyp saylanghan, tóniregine ózi siyaqty elshil, últshyl azamattardy toptastyra bilgen Álekeng ózining sayasy oi-pikirleri arqyly da, kýresi arqyly da serikterine de, mýddeles inilerine de, búqaragha da últshyldyq iydeologiyany darytty. Búl turasynda keyinirek Qoshke Kemengerúly: «Ýkimetting qara qughyn jasaghan kýnderinde, aidauyna da, abaqtysyna da shydap, el ýshin basyn qúrban qylghan at tóbelindey ghana azamat boldy. Búl topty baulyghan – Álihan» dep jazdy /2, 67/.

Qanday da bir qoghamdyq, sayasi, ruhany qúbylystyng ortaq ataugha ie boluy ýshin, әlbette, ony sipattaytyn ortaq erekshelikter de bolmaq. Osynday erekshelikter sol qúbylystyng tútastay ýderis bolghandyghyn aighaqtaydy. Biz búl arada Alash qozghalysynyng 1905 jyldan bastap 1920 jyldyng kóktemine deyin sozylghan ýzdiksiz   ýderis ekendigin aitpaqpyz. Eger búl últ-azattyq qozghalysty osynday ýderis desek, ony tútastyratyn, bir jýieli qúbylys etetin kriyteriyler de bolmaq. Bizding oiymyzsha, Alash qozghalysyn tútas sayasi, qoghamdyq, ruhany ýderis etetin әlgindey kriyteriyler mynalar: 1) Qozghalystyng basynda túrghan jәne ony óristetken túlghalardyng birligi men túraqtylyghy;2) Qozghalystyng bastalghan uaqyty jәne ayaqtalu kezeni; 3)Qozghalystyng basty iydeyasynyng jalghaspalylyghy men ýzdiksizdigi. 4) Qozghalys múratyn jýzege asyrudaghy amaldar men tәsilderding sabaqtastyghy; 5)Qozghalystyng jalpyhalyqtyq sipat aluy;6) Qozghalystyng mәdeniy-ruhany sipaty; 7) Qozghalystyng atauy. Biz búl arada maqalamyzdyng taqyrybyna oray, osylardyng barlyghyna toqtalyp jatpaymyz. Ony taghy bir enbegimizde jazbaq niyettemiz. Bizge qajettisi «Qozghalystyng basynda túrghan jәne ony óristetken túlghalardyng birligi men túraqtylyghy» degen alghashqy kriyteriy. Yaghni, Alash qozghalysyn ilgeride aitqanymyzday, on bes tútas ýderis deytin bolsaq, ony úiymdastyrghan, iydeyalaryn jýzege asyrghan túlghalardyng maqsat birligi men bayandy júmystaryna toqtalghanymyz jón. Álbette, biz maqalamyzdyng taqyrybyna oray, búl arada Álihan Núrmúhammedúly Bókeyhannyng Alash qozghalysyndaghy róline ghana toqtalyp, osy qozghalystyng basty túlghasy bolghandyghyn dәiektesek, onda Álekenning 1905 jyldan bastap Alashorda taratylghangha deyin osy sayasy qozghalystyng túraqty jetekshisi bolghanyn kóremiz. Yaghni, Bókeyhan túlghasy, onyng sayasy qyzmeti – Alash qozghalysynyng maqsatty, ýzilissiz ýderis ekendigin aighaqtaytyn basty faktorlardyng biri.

Sayasy biyligi ózge dini, tili jat elding qolyna kóshken qazaq siyaqty halyqty oyatu, namysyn qayrau, sayasy kýreske júmyldyru Álekender ýshin onay bolmaghany býgin kimge de bolsa ayan. Álekeng bastaghan qazaq ziyalylary bir jaghynan patsha ýkimetining qazaqty qanaugha, ezgige salugha negizdelgen qatal da qytymyr sayasatyna qarsy shyghyp, ekinshi jaghynan «Júrttyng berekesi ketuge týptep sebep bolghan nәrse, qazaqta birlikting joqtyghy» dep ózi aitqanday, keng saharagha birde syiyp, birdey syimay jýrgen qazaqtyng birligi jolynda da ayanbay qayrat qylugha tiyis boldy. Búghan qosa, halyqqa ózining abyroyy men bedelin, sonday-aq bilimi men mәdeniyetting artyqshylyghyn, naghyz enbekting múratqa jetkizetindigin úghyndyru qajet boldy desek, búl salada da Bókeyhan qalamymen qazaqqa talay sózin arnady. Onyng maqalalarynda qazaq qoghamynyng әlgi aitylghan mәseleleri kóterilip, Álekeng últtyng ruhany úranshysy da boldy. Onyng osy mazmúndaghy enbekteri, sózderi Álihan Bókeyhannyng qayratkerliginen, kósemdiginen óristep jatty. Búl enbekterinde ol sayasy kýresting kókeykesti arnalaryn, baghyttaryn aiqyndady.

«Últyna, júrtyna qyzmet etu – bilimnen emes, minezden» dep jazypty Áleken. Onyng osy pikirining dәldigin býgingi qazaq qoghamy tolyq dәleldeude. Nege deseniz, ózge tilde júmys isteytinder, әli kýnge deyin balalaryn basqa tilde oqytatyndar, jinalystarda, baspasózde memlekettik tilge qarsylyq bildiretinder, ata dәstýrin qúrmettemeytinder, auyl qazaghyn, oralmandy kemsitetinder – býgingining oqyghandary, bilimdileri. Yaghni, últtyq mýddege kelgende últqa eng aldymen últtyq minez, namys, ruh qajet eken. Osynday minezdi Álekeng 1905 jyldan ózi mýshe bolghan, ózining sayasy tәjiriybe jinauyna aitarlyqtay әser etken kadet partiyasynan óz erkimen shyqqan kezde kórsetti. Osy minezi arqyly ol últshyldyq kózqarastaghy túlgha ekendigin taghy da bir pash etti. «Kadet partiyasy últ avtonomiyasyna qarsy. Biz Alash úrandy júrt jiylyp, últ avtonomiyasyn tikpek boldyq» dep jazghany býgingi kóziqaraqty azamattargha belgili bolar.

Últ-azattyq qozghalys retinde Alash qozghalysynyng sayasy kýresi men ruhany janghyru dәuirin qalyptastyruynyng negizinde últshyldyq jatyr desek, múnday jaghdaydyng Europa memleketterinde de bolghanyn bilemiz. Biraq orys, aghylshyn, fransuz últshyldyghy bolghanymen, biz búl arada olardyng imperialistik sayasatpen tikeley baylanystylyghy jóninde basymyraq aitugha tiyispiz. Óitkeni olardyng últshyldyghy sol memleketterding imperialistik,basqynshylyq, ýstemdik sayasatyn qalyptastyrdy. Olardyng imperialistik sayasaty Reseyde, Angliyada, Fransiyada túratyn negizgi últtan ózge halyqtardyng últshyldyqtaryn qabylday almady. Sol sebepti de imperialistik, shovinistik pighyldaghy olar ózgelerding tabighy últshyldyghyna tek birjaqty ýstemdik túrghydan bagha berdi. Sondyqtan Batys sayasatshylary, ghalymdary últshyldyqty teris baghalap, ýnemi qajetsiz, әldebir jat qúbylys retinde kórsetip, ózderining ózge halyqtargha jasaghan qysymyn úmytyp, gumanistik iydeyalardy nasihattaghysy keledi. Yaghni, otarshyldyq sayasattyng arqasynda әbden kýsheygen, qanshama últtardy sinirip, olardyng dinin, dәstýrin, tilin úmyttyrghan Batys memleketteri ózderining últtyq mýddesi jolynda kýresken halyqtardyng bolugha tiyisti últshyldyghyn túrpayy qúbylys retinde baghalaudan әli kýnge deyin tayynbauda.

Imperialistik memleketterge, әlbette, últshyldyq sayasy iydeologiya, qoghamdaghy kónil-kýy retinde asa qajet emes. Olarda memleketshildik, memleketshildik bolghanda ýstemdikke qúrylghan memleketshildik iydeologiya jasalynghan. Sol sebepti de olar adam últshyl bolmauy qajet, memleketshil boluy mindetti dep sanaydy da, «patriot» degen termindi qoldanady. Otarshyldyqtan endi shyqqan halyqtar aldymen ózining últtyq erekshelikterin jinaqtap, últtyq sanasyn qalyptastyryp, sosyn memleketshil bola alatyndyghyn olar týsingisi kelmeydi, bәlkim, týsine de almaydy. HH ghasyr basyndaghy qazaq qoghamy óz memleketinsiz qalay memleketshil bolmaq, sondyqtan ol aldymen últshyl boluy tiyis edi. «Patriot» termiynine kelsek, qazirgi kezde onyng shyghu tegi eki tilmen baylanystyrylyp jýr. Alghashqysy grek tilindegi «πατριώτης» degen sóz «otandas» degendi, «πατρίς» degen «otan» degendi, ekinshisi – latyn tilindegi «pater» degen úghym «әke» degendi bildiredi eken. Yaghni, býginde jii qoldanylatyn patriotizmning týpki maghynasy otanshyldyqpen baylanysty. Al Otanyn, bayyrghy atamekenin otarshyldar basyp nemese tartyp alghan halyqtar qalay otanshyl bolmaq, óitkeni olardyng últtyq sanasynda bolmasa, naqty territoriyasy basqynshylardyng biyligine kóshken, sonda olar últshyl bolmay qaytpek?! Patriot bolghan jón, ol ýshin eng aldymen óz últynnyng qadirin biluing shart.

Qazaq ghasyrlar boyy óz azattyghyna úmtylghan bostandyq sýigish halyq desek, býgingi tәuelsizdigimizding boyynda babalar kýresi, atalar amanaty bar desek, onda Alash qozghalysy sol ymyrasyz kýresterdin, qasiyetti amanattyng eng irisi. Búl qazaq ziyalylarynyng qarudy kitapqa, qamshyny qalamgha aiyrbastaghan, yaghny bilimmen, bilikpen óz halqynyng qúqyn, óz jerining azattyghyn talap etken shynayy, jana demokratiyalyq kýresi. Búl kýres – halyqtyq qarapayym sanadan últtyq úiysu dengeyine jetuden, bir halyq retinde sezinuden, últtyq namys jolyna kóteriluden bastau alghan jalpyúlttyq kýres. Qozghalystyng geografiyasy býkil qazaq dalasynyng azattyq kýresine mýddeli ekendigin oblystyq, uezdik, bolystyq siyezder anghartsa, últtyq sananyng órleuin jalpyqazaq siyezderi, Alash avtonomiyasynyng jariyalanuy, Alashorda ýkimetining qúryluy tolyq pash etti. Qazaqtyng kósemdigin, sheshendigin, bitimgerligin, erligin, namysqoylyghyn, aghayyngerligin, ózge de iygi qasiyetterin boylaryna toghystyrghan Alashtyng aldynghy qatarly azamattary dәuir biyiginen de, ózderining bilimi men biligi múnarasynan da tughan halqynyng ahualyn anyq angharyp, onyng baqyt pen iygilikke jetuining eng basty kepili de, sharty da bostandyqqa jetu ekendigin tereng týisindi. Mine, qazaqtyng osynday taghdyrly talayyn tanyghan jәne sol ýshin ýlken kýres jolyna týsken azamattardyn  kóshbasshysy Álihan Bókeyhan boldy desek, Álekenning tughan halqy ýshin, onyng býgini men bolashaghy ýshin qanshalyqty úly tarihy is atqarghanyn jaqsyraq sezinbekpiz. Árbir qazaq balasy óz boyynda qazaqtyng qany bar ekenin, onyng ózgermeytindigin, qazaq bolyp qana múratqa jetetindigin týsinip, baryn baghalap, býginge tәube dep, bolashaqta qazaq elining tileuin tilese, barshamyz erkin siyatyn jerimiz, kóshten qaldyrmaytyn baylyghymyz, eng bastysy ainalayyn azattyghymyz dýniyedegi eshqanday memleketten de,últtan da kem etpes!

Erbol Tileshov

Astana qalalyq Tilderdi damytu basqarmasynyng basshysy,

filologiya ghylymdarynyng kandidaty

Abai.kz

Paydalanghan әdebiyetter:

1. Qoygeldiyev M. Alash qozghalysy. Almaty: Mektep, 2008.
2. Kemengerúly Q. Tandamaly. Qúrastyrghan D. Qamzabekúly. Almaty: Qazaqstan, 1996.