Elimizdegi BAQ- nyng jazuynsha, Qazaqstannan 4 million 150 myng adam kóship  ketipti. Búl kóship-ketushilerding sany boyynsha әlemdegi 11 oryn. Kelgeni – 3 million 80 myn.  Joghaltqanymyz – 1 million 70 myn. Búlardyng ishinde qansha qazaq ketti, odan bәrimiz beyhabarmyz. Parlament deputaty Oral Múhametjanov 1600 qazaqstandyq shet elde jasyrynyp jýrgenin ýlken minberden ótken jyly jariyalady. Múnyng qanshasy alash balasy? Meninshe - deni qazaqtar. Osylaysha myndap, milliondap josy bersek atalarymyz úl-qyzdaryn qúrbandyqqa shalyp, qanyn tógip jýrip qorghap qalghan, bizge amanat etken myna QASIYETTI DALAGhA TÝPTIN- TÝBINDE KIM IYELIK ETEDI?

Elimizdegi BAQ- nyng jazuynsha, Qazaqstannan 4 million 150 myng adam kóship  ketipti. Búl kóship-ketushilerding sany boyynsha әlemdegi 11 oryn. Kelgeni – 3 million 80 myn.  Joghaltqanymyz – 1 million 70 myn. Búlardyng ishinde qansha qazaq ketti, odan bәrimiz beyhabarmyz. Parlament deputaty Oral Múhametjanov 1600 qazaqstandyq shet elde jasyrynyp jýrgenin ýlken minberden ótken jyly jariyalady. Múnyng qanshasy alash balasy? Meninshe - deni qazaqtar. Osylaysha myndap, milliondap josy bersek atalarymyz úl-qyzdaryn qúrbandyqqa shalyp, qanyn tógip jýrip qorghap qalghan, bizge amanat etken myna QASIYETTI DALAGhA TÝPTIN- TÝBINDE KIM IYELIK ETEDI?

Kez- kelgen memleketting barlyq ishki jәne syrtqy sayasatynyng basynda últtyq qauipsizdik mәselesi túrady. Al búl qauipsizdik sol memleketti qúrushy, memleket solardyng atymen atalyp otyrghan negizgi últqa, halyqaralyq tilmen aitsaq - tituldy últqa tikeley baylanysty. Mysaly, Qazaqstanda qazaqtargha baylanysty. Sondyqtan da memleket te, ýkimet te tituldy últtyng kóbeyuin, osy últtyng jan sanynyng ózgelerden әldeqayda kóp boluyn, onyng kónil-kýiin, maqsat- mýddelerin ýnemi nazarda ústap otyrady. Jazylmaghan, biraq әlemdik dengeyde qabyldanghan bir zandylyq bar. Ol negizgi últtyn, mysaly Qazaqstanda qazaqtardyn, 70 payyzdan asuy. Múnday jaghdayda, taghy da sol jazylmaghan zang boyynsha, ózge últtar memleket qúrushy, mysaly, qazaq  últyna qaray tartylyp, sol últtyng qúramyna enip ketui, sol últtyng basty salt-dәstýrlerin, tilin, bolmysyn boyyna sinirip, qazaqtanauy, týptep kelgende qazaq atanyp ketui tiyis. Qazir biz osy - 70 payyzgha jettik. Resey, Qytay, Angliya sekildi iri elderde búl mәselemen shúghyldanatyn ghylymi- zertteu ortalyqtary júmys isteydi. Onda az últtardyng orys, qytay, aghylshyndardyng qataryna qosylyp, arghy tegin úmytuynyng barlyq sharalary zerttelip, jospar jasalyp, ýkimetke tapsyrylyp otyrady. Osyghan oray memlekettik baghdarlamalar әzirlenedi. Býgingi Resseyding orystardy shet elderden shaqyruyn, olargha barlyq jaghday jasaugha uәde beruining astarynda orystandyru sayasaty jatyr. Óskeleng elderde negizgi halyq sany qatang baqylaugha alynady. Sanaq jýrgizuding negizgi bir sebebi – osy. Patshaly Resey orystardyng qamyn jegen alghashqy halyq sanaghyn 1897 jyly jýrgizipti.

Sol jyly Múhametjan Tynyshbaev 4 million 89 myng qazaqty tirkepti. Al ózbek jerinde barlyghy 3 million 200 mynday adam sanalypty. Osynyng últy ózbek dep jazylghandary bar-joghy 535 myng ghana eken. Azaytyp otyrghan joqpyz, bary sol. Qalghandary sart, hiualyq, horezmdik, búharalyq, qypshaq, (nayman, qonyrat, ýisin t.b.) atalypty. Sonda, 1897 jyly últy qazaqtar últy ózbekterden 8 esedey kóp. Aragha  20 jyl salyp, 1917 jyly M. Tynyshbaev qazaqtardyng jan basy 5 million 930 myng dep jazady. Onyng ishinde Úly jýz 1,170,000, Orta  jýz 2,720,000, Kishi jýz 2,040,000 adam. Búlardyng 4,980,000- y qazaq jerinde, 950,000- y  Horezm, Búhara, Qytayda, Resseyde túratynyn aitady.

Ózbekterding 1917 jylghy jan sanyn taba almadyq. Degenmen de 1897- 1917 jyldar aralyghyndaghy jiyrma jylda qazaqtar 891 myngha nemese 22 payyzgha óskenin eskersek, ózbek te osy mólsherde ósui tiyis. Sonda, olar 650- 700 mynnyng manayynda. M. Tynyshbaevtyng naqtyly dereginde 1917 jyly qazaqtyng bir ruy nayman ghana 830 myn. Demek, 1917 jyly ózbekter qazaqtyng bir ruynan da az bolsa kerek.

Endi mynaghan qaranyz 2013 jylghy 1 aqpanda ózbekter 30 milliongha jetkenderin resmy habarlady, múnyng 80 payyzy ózbek bolyp jazylghandar. Búrynghy hiualyq,  búharalyq, horezmdik, sart degen ataulardan iz de qalmaghan. Qypshaq, qonyrat, nayman, jaghalbayly, shapyrashty, kerey, ýisin t. b. rulary bar. Olardyng azghanasy ghana qazaq bolyp jazylady, deni ózbek. Qazaqtar 990 myng delinipti. Biz 1,5 million dep jýrmiz. 1917 jyly olarda da, bizde de azdy-kópti orys, ukraiyn, tatar, úighyr, dýngen sekildi últtar tirkelipti. Býgin olar 20 payyz ghana. Bizde 30 payyzdan «asyp túr». Nege? Ózbek elinde «ózbekpin» degen adamgha «olay emessin» deu basyna pәle tilep alghanmen birdey. Til kespese de, tis synady. Búl-ózbek ziyalylarynyng ótken ghasyrdyng alghashqy jiyrma jyldyghynan bergi damylsyz atqarghan júmysynyng jemisi. Josparly týrde, júmylyp, kýndelikti, saghat sayyn jýrgizgen úlan-ghayyr sharualarynyng nәtiyjesi. Ózbektendiru sayasatynyng eshteneden, tipti, kommunistik partiya men qylyshyn qynynan shygharyp otyrghan Mәskeuden de yqpay memlekettik dengeyde jýzege asuy.  Sonyng arqasynda ózbek býgin birtútas últ bolyp qalyptasty. Ziyaly qauymnyng úzaq jyldarghy últtyq sayasattaghy tabysy osynday. Al bizde she? «Qazaqstanda bir jýz pәlenshebay últ bar» dep jarapazan aityp, dauryghyp jýrmiz. Osylardyng teng jarymynyng әrqaysysynyng sany eluden әzer asady,  taghy birazynyng qalay tirkelip ketkeni júmbaqtan beter qúpiya.

Bir memlekette әr týrli últtyng kóp boluy quanatyn, jar salatynday mәrtebeli nәrse emes. Qazaq, orys, ukraindar Qazaqstandaghy últtyng 95 payyzyn qúraydy. Qalghan bes payyzy әlgi «jýz pәlenshebay» últtyng ýlesinde. Endeshe, solardy atap aitu qansha qajet, kimge kerek? Kórshi Resseyde, Ózbekte tiytimdey últtar az ba? Bizdegiden әldeqayda kóp. Biraq qay orys, qay ózbek basshysy «kóp últtymyz, pәlenshebaymyz» deydi? Olarda osy sharua «orysqa qajet pe», «ózbekke ne beredi» degen saualdan bas alady. Qajeti, bereri joq eken, ysyra salady. Qalghan júrtta sharua joq. Múny «Resseyding mýddesi ýshin» dep týsindiredi. Osyghan shydamaghan Tatarstannyng Preziydenti M. Shaymiyev «Putin orystan ózge últtargha kónil bólmeydi» dep aityp ta saldy. Qyzmetinen de ketti sol ýshin. Úmytqan joqpyz. Shynynda da orys ýkimetining taqyr bastylardy tayrandatyp, aziyalyqtardy, afrikalyqtardy sabatyp jýrgeni ras qoy. Solardy tiigha memleketting shamasy kelerine dau joq. Sheshendi shayqap, gruzindi jaypap tastaghan memleketke tayaq ústaghan tobyr sóz be? Búl basqa últtargha qorqynysh úyalatudyn, memlekettegi ornyn kórsetip qondyng bir amaly da. Orystyng orysshyl óz sayasaty osynday.                                             Irgemizdegi qytayda qansha últ baryn bir Qúday ghana biledi. Bireuler 400-dey deydi. Búlar da «kóp últtymyz» degendi auyzgha almaydy. Bir kezderi «últtyq» degen tiyip- qashpa auan bolghan eken. Qazir odan túqyl qalmaghan. Úighyr, qazaq, mynghúldyng tóbesine ishki jaqtan әkelip qytaydy tógip tastady. Az últtar solardyng arsynan әzer kórinetin dәrejege týsti. Ras, olarda tәulik boyy qazaqsha habar taratatyn tele-radio keshender bar. Biraq 24 saghattyng eng azy 23 saghaty qytay meleketining mýddesine baghyttalghan.

Bolashaghyn oilaghan memleketter osynday últjandy ýrdiske bet alghan. Olar kóp últtylyghyn maqtan kórip, shapalaq soqpaydy, dauryqpaydy. Býkil Resseyde bir ghana qazaq mektebi qalypty. Qytayda qos tildilik nauqany bastalghaly qashan. Qytay tiline ýstemdik berildi. Qalghandariniki ildalda. Qytayda qazaq tilin bilmeytin úrpaq ósip keledi. Al biz Qazaqstannyng barsha júrtyn bir últqa úiystyrudyng ornyna kýn sayyn «kóp últtymyz» dep úranday beruding qazaqty úshpaqqa shygharmaytynyn týsinbey-aq kelemiz. Ózge últtardyng mektepterin kóbeytip әlekpiz. Qazaq intelliygensiyasyna-ziyalylargha osy bir qarapayym qaghidany úghatyn kez keldi ghoy.

Biz qanshamyz? 1917 jylghy 5 million 930 myng qazaq әr jiyrma jylda 20-22 payyzgha ósip otyrsa, qazir 25- 30 million boluymyz kerek edi. Ras, ótken ghasyrda qasaqana qoldan jasalghan ashtyq otap týsirdi. Sonda da, eng joq degende 17- 20 millionnan kem soqpauymyz tiyis edi ghoy. Qayda, qayda qalghanymyz? Búl súraqqa «Ashtyqta óldi, shekara asyp ketti»  degen jauap alamyz әdette. Basty sebep ashtyq ekenine dau joq. Biraq  basqa sebepterin nege aitpay jýrmiz? Óz basym basqa da birneshe saldaryn angharamyn.

1. Ashtyq kezinde aughan, odan búryn, Tashkent qazaq jeri bolghan kezde, arysy -  Tóle biyding túsynda, berisi - audandarymyz ózbekke ótip ketken zamattarda qalyp qoyghan qazaqtardy ósimimen eseptesek, býgin Ózbekstandaghy qazaqtar eng kemi 7-9 million bolady. Al biz ózbekte bir jarym million bauyrymyz bar deymiz jәne ony nege sýienip aitatynymyzdy derektep kórsetpeymiz. Sonda, olar ózbektenip ketpese, qazirgi 12 million qazaqqa 7 million qosylyp, 19 million bolar edik. Alayda ózbek ziyalylary tabandy is atqaryp, sol 7 milliondy ózine qosyp aldy - ózbektendirdi. Áytpese, olar býgin bizden az boluy tiyis-ti. Solargha qazir qazaq ekenin týsindiru mýmkin emes. Bәri de ózbekter. Osy kezde bizder ne sharua tyndyrdyq? Qazaqstanda túratyn qansha ózbek qazaqtandy, osyndaydy estigeniniz bar ma, ziyalylarymyzdyng osy baghyttaghy qanday sharuasyn bilemiz? Aldydaghy aghalarymyz qazaqtar ózbektene bastaghanda ne istedi, biz ne mandytyp jýrmiz? Sizdi qaydam, biz pәlendey jauap taba alar emespiz. Býgin de qol qusyryp qarap otyrmyz. Memleket te, biz de jaybaraqatpyz

2. «Núrly kósh» baghdarlamasy toqtatyldy. Shet elderde qalyp bara jatqan, qazaq jerine jete almay zaryghyp otyrghan qandastarymyzdyng jolyn óz qolymyzben kestik. Qytaydaghy bauyrlarymyz ózbektengen qazaqtardyng kebin kiyip, tilin, tegin úmytyp qytaylanbay ma? Oilansaq - sharasyz otyrghan memleket te, shóp basyn syndyrmaghan ózimiz de kinәlimiz. Mynghúldan kelgen qazaqtardyng aldy qaytyp jatyr.

3. Mynaday jaghdaygha kuәmin – arghy atalary, әkesi, ózi, bes balasy qazaq dep jazylghan azamat keyingi eki úlyna noghay dep kuәlik alypty. Sebebin bylay týsindirdi:

-Qazaqqa singenimizge jýz jyl. Tórt ata. Amal ne, myna kórshiler kýnine ýsh qaytara «noghaysyn, noghaysyn, noghaysyn» dep qu tezekti byqsytady da otyrady. Sonan song eregestim. Aqyry sinirmeydi ekensinder, qashanghy jýremin, eki úlymdy «noghay» dep jazdyrttym...

Mine, bizding istegenimiz. Úmytqanyn esine salu ýshin últtar assambleyasyn da ashyp qoydyq. Búl ózge últtargha «Qazaqstanda túrasyn, biraq qazaq emessin» dep kýn sayyn qúlaghyna qúiyp otyru emes pe? Qazaqqa sinuge memleket ózi kedergi keltirude. Qazir «noghay» eki úldyng alty balasy bar. Noghaylar. Ákelerimen qosqanda segiz qazaqqa azaydyq. Bir әuletten. Ákem-au, «qazaqpyn» degendi keudeden tepkende ne taptyq?

4. Ózge últtardy qazaqqa tartudyng memlekettik baghdarlamasy joq. Qazaq halqynyng Qazaq jerinde ózgelerden esh artyqshylyghy joq ekenin ózge últtar әbden týsinip aldy. Orys tili «resmi» ataghymen túrghanda olar bizdi ne qylsyn. Olar qazaqtyng mýddesin memleket  qorghap, ilgeriletip otyrghanyna kózderi jetse, sóz joq, oilanar edi.

5. Myna orystar Pushkinning tughan kýnin «Orys tilining merekesi kýni» dep atady. Al Pushkinning músylman negrding birinshi úrpaghy ekenin әlem biledi. Biraq orystar ony orystyng úly aqyny dep basyna kóterip otyr. Sheshesi orys - sol jetip jatyr. Pushkinning ózinen bireu «sen kimsin, orys desek qaytedi» dep súrady ma eken? Kýmәnim bar. Al biz jýz jyldan beri qazaqpyn degenderdi «olay emes» deymiz, timiskilenip gazetterge jazamyz. Osy orystar felidmarshal Kutuzov, 1812 jyldyng batyrlary – generaldar: Dohturov, Ermolov, partizan D. Davydov, ghalymdar: A. D. Kantemiyr, Tretiyakov, Sheremetiev, Mendeleev, Timiryazev, Nobeli syilyghynyng iyegerleri Mechnikov, Pavlovtar, әigili Karamziyn, Kantemiyr, Chadaev, Kolchaktartardyng ar jaghy týrki - bizben qandas ekenin jaqsy biledi. Biraq birin de «qazaqpen tuys» demeydi. «Orys» dep ýzilip túr. Sodan da olar ormanday kóp. Sodan da olargha eshkimning tisi batpaydy. Týkiya memleketi tipti qúrandy. Kýnde kórsetilip jatqan teleserialdaryna qaranyzshy. Akterlarynyng týri aityp túr - Kemal Atatýrikten bergi jýz jylgha jetpes uaqyt ishinde grekteri, armyandary, parsylary, kiprlikteri, azerbayjandarynyng ýlken bóligi ótkenin úmytyp, týrik bolyp ketkenin. «Týrikpiz» dep maqtanatynyn qaytersin. Al biz «qazaqpyn» degendi «emessin» dep keudesinen iyteruge dayyn túramyz. Búl ósetin jol emes. «Qazaqsyn» dep bauyrgha tartu qajet olardy.    

Esterinizde bolar, ana bir jyldary Ghabit Mýsirepov aghamyzdy týrkimen jasamaq

boldy bireuler. Ótken jyldary Dinmúhanbet Qonaev әuliyeni tatargha ainaldyrghysy kelip tyrashtanghandar shyqty. Búdan asqan kórgensizdik bola ma, ne qylghan teksizdik? Osynday maqalalar әuliyemizding 100 jyldyghynyng qarsanynda da jazyldy. Eshkim qarsy sóilemedi. Álde gazet baspay ma?

Osynday qylyqpen kóbeyemiz be? Azamattyng pasportynda «qazaq» degen jazu túrsa, әkesi, sheshesi «qazaqpyn» dese, búdan artyq ne qajet? Ghabeng jәne Dimash aghalarmen jaghalasqardar Ghabit agha men Dinmúhammet aghalarymyz bitirgen sharualardyng etegine jarmasugha shamalary kelmes beysharalar. Qazaq «Atalaspyn»  dese – «arysynday kór» deushi edi. Jalayyr «Úly jýzge kirem» degende Ýisin, Dulat qúshaghyn ashyp, jaylauynan óris, qystauynan tebin berdi ghoy. Bes ata  Úly jýzding taghy da alty rudy sinirip, on bir atagha molayghany, segiz ata naymannyng eki atany sinirip on atagha jetkeni, Kishi Jýzding Altay men teristik mynghúldan kelgen bes rudy qosyp alghany sol tústaghy babalardyng «qaytsem de kóbeyemin» degen jantalasy eken-au. Qataryn toltyryp, dúshpangha ses, jaugha aibar shashypty. Azdy yqtyryp, kóppen iyqtasugha úmtylypty.

Jeti-segiz jyl búryn Qarakerey Qabanbay batyrdyng kesenesine Týrki әuletining asa kórnekti suyryp salma aqyny, qyrghyz halqynyng maqtanyshy - Estebes Túrsynәliyev bastaghan bir top qonaq keldi. Shay ýstinde kórshi auylda qyrghyzdar túratynyn aityp qaldym. Aqyn eleng etti:

- Baryp, bilissek bola ma?

Dastarhan jinalghan song Qyzyljar auylynyng aqsaqaly Sayat Qojashev aghagha alyp keldim. Tysta jýr eken. Tanystyrdym, Estebes aqyn Sәkennen ruyn súrady.

- Sarbaghyshpyz-, degen Sәkeng taghy bir atasyn atady da, tómen týsti- Odan Tinәlimiz.

Qyrghyz aqyn Sәkendi ary sóiletpey bas saldy:

- Oipyrym- ai, senderdi joghaltyp jýr edik! Qazaq-qyrghyz qaqtyghysynda 1770 jyly Abylay men Qabanbay senderdi amanatqa alyp ketken. Sender Bishkekting sarbaghyshysyndar, biz atalaspyz-, dep, arqaly aqyn emes pe, biraz emosiyasyna erik berdi.- Qaytpaysyndar ma, neshe shanyraqsyndar?

- Osy auylda alpys eki ýimiz. Aqmola qalasyna kóship ketkenderimiz bar. Agha, biz eshqayda kóshpeymiz. Biz – qazaqpyz. Men pasportymda qyrghyz edim. Balalarym, nemerelerim óz niyetterimen «qazaq» dep jazyldy. Men qoldadym. Keng qoltyq, meyirimdi, bauyrmal qazaqtan kórgen jamanshylyghymyz joq. Osy auyldyng qazaq, qyrghyzy «agha» dep aldylaryna salyp otyr. Biz qazaq ishindegi qyrghyz degen ru bolyp kettik. Kýni býginge deyin bólgen emes. Auzyndaghysyn jyryp berer qazaghymnan ainaldym.

Naq osy sәtte tóbem kókke tiydi-au deymin. Sayat aghagha sonsha rizashylyghymdy jetkizip aita almaspyn. Ózimning qazaq ekenime jәne bir mәrtebem ósti.

Estebes aqyn arnayy keletin bolyp attanyp ketti. Alayda ólsheuli ghúmyry jetpey qaytys bolghanyn estidim. Sayat aghagha jónimen baryp, kónil aittym. Neshe degenmen qan bar ghoy, Sәkeng kәdimgidey qamyghyp qaldy. Estebes  aqynmen әngime ýstinde Sayat aghanyng myrs etip kýlgeni bar- tyn. Kónilin audarayyn dep sol kýlkining jayyn súradym.

-Angharghan ekensing ghoy. Joq-au, ayaday jerde, tau men tastyng arasynda syghylysyp ózderi әzer otyr. Myna dýniyemen meni qayda syighyzbaq?- Sәkeng esik aldynda túrghan egin oratyn kombayyndy, eki traktordy, soqa, astyq sepkish, mayalaghyshtardy núsqady.- Qazaqtan keter jayymyz joq. Sen, Kamal ainalayyn, bizding osynda qalay kelgenimizdi jasyrmay aityp berip edin. Estebes agha tura sony qaytalady ghoy. Endi bylay etshi: bizding ar jaq, ber jaghymyzdy shamang kelse týgendep bershi. Balalargha onyng qajeti joq. Qansha jasarymdy kim bilipti. Ózim úghynyp ketsem degenim ghoy.

Sayat agha sәl oilandy da sózin әrmen әketti:

-Senin, Abylay men Qabanbay batyr qyrghyzdy alty alashtyng qúramynda qaldyramyz dep soghysty degening esimde. Endi oilansam, sol kezde qazaqtan bólinbese, eng bolmasa qarny toyyp nan jep otyrady eken. Qazir ne? Alaqanday jerinen basqa qanday baylyghy bar?

Aghanyng ótinishin kózi tirisinde oryndadym. Qarakerey Qabanbay batyr turaly kitabime  Qyrghyzdyng ataqty bii Tinәlәning kim ekenin, olardan qalmaqtardyng aulaq jýrgenin kirgizip, aparyp berdim.

Sol tústa kózim jetken týiindi mәsele bar. Qazaqpen arlas túratyn az últtar tilin, arghy tarihyn úmyta bastaghan. Al Sayat agha siyaqty óz shejiresin azdy-kópti biletin adamdar ómirden ótken song olardyng úrpaghy qazaq bolugha qúshtarlanady. Mine, osy sәt qazir pisip-jetildi. Sayat aghanyng balalary men nemerelerining qazaq bolyp jazyluy osynyng aiqyn aighaghy. Tek ózimiz shúqylanyp, «últtyq mәdeny ortalyqtaryn» qúryp berip, shәbelenbeu qajet. Kerisinshe, «qazaqpyn» deui ýshin barlyq jaghdaylar jasap, yntalandyryp otyru kerek. Memlekettik dengeyde amaldar oilastyru mindet. 

Býgin biz Qazaq elinde qazaq degen birtútas etnos qúruymyz kerek. Abay aitty emes pe, «Birindi, qazaq, biring dos, kórmeseng isting bәri bos» dep. Ár qazaqty, «qazaqpyn»  degendi sangha da, sanatqa da qosyp úiyspasaq shyghystan da, batystan da  jemsauy jybyrlap otyrghandar bar. Endeshe әr qazaqty, «qazaqpyn» degendi «jalghyzym» dep jaqyn tartayyq, aghayyn! Tolghymyz kelse, úrpaghymyzdy  HHII ghasyrda býtin kórgimiz kelse, jalghyz jol – osy. Áytpese, taghy da bir qazaqty noghay atasaq Abay aitqanday «Qayran sózim qor boldy...».

 Abai.kz