Tekeli qalasynda (Almaty oblysy) túratyn Zada Júmanqyzy men  Jazira Qúrmanghazyqyzy ótken qystan beri tynym kórmey eni 73 metr bolatyn tekemet-syrmaq basypty. Sheberlerding aituyna qaraghanda, әlgi syrmaqqa bir otar qoydyng (kemi 200-300 boluy mýmkin) jýni ketipti. Búdan ózge syrmaqtyng boyauy, jibi degen bar, onyng ózi qarayghan aqsha, kiyizdi pisiru men bilekteu, shiyge orap basu, tebindeu, qarpu  deytin qan sorpandy syghyp shygharatyn qiyn júmys. Oghan tózim kerek. Atan jilikti azamattyng kýshindey kýsh kerek. Qoyshy, sonymen altyn sausaq apalarymyz syrmaqty osy tayauda, jarty jylgha juyq uaqyttaryn sarp etip bitiredi. Bitirgen song anda-múnda habarlasyp syrmaqty Elordamyzdyng toyyna, Elbasymyzdyng tughan kýnine tartu etip aparmaqqa әreket etedi. Sheberlerding әngimesi baspasózderde jariyalanyp, júrt qúlaqtanyp qalghannan keyin Tekelige tenkiygen mashina mingen úlyqtar aghylady. Aldymen oblys ortalyghyndaghy  aqshanqang saraydan aqtaryla shyghyp «núrotanshyldar» barady. Syrmaqty kóredi. Bas shayqaydy. Bas barmaqtaryn qayqaytady. Tamsanady. Óz tilderinde sóilep, kópirte maqtaydy. «Nou-hau» deydi. «Osynday syrmaqtyng dýniyege kelui Elbasymyzdyng arqasy» deydi. «Elimizdegi 140 últ ókilderining biri qazaq deytin halyqtyng ismerliginde shek joq qoy» deydi. «Núr Otan partiyasy halyqtyq demokratiyalyq partiya, halyqtyq partiya bolghandyqtan biz parlamentti, ýkimetti alyp otyrmyz» deydi.

Tekeli qalasynda (Almaty oblysy) túratyn Zada Júmanqyzy men  Jazira Qúrmanghazyqyzy ótken qystan beri tynym kórmey eni 73 metr bolatyn tekemet-syrmaq basypty. Sheberlerding aituyna qaraghanda, әlgi syrmaqqa bir otar qoydyng (kemi 200-300 boluy mýmkin) jýni ketipti. Búdan ózge syrmaqtyng boyauy, jibi degen bar, onyng ózi qarayghan aqsha, kiyizdi pisiru men bilekteu, shiyge orap basu, tebindeu, qarpu  deytin qan sorpandy syghyp shygharatyn qiyn júmys. Oghan tózim kerek. Atan jilikti azamattyng kýshindey kýsh kerek. Qoyshy, sonymen altyn sausaq apalarymyz syrmaqty osy tayauda, jarty jylgha juyq uaqyttaryn sarp etip bitiredi. Bitirgen song anda-múnda habarlasyp syrmaqty Elordamyzdyng toyyna, Elbasymyzdyng tughan kýnine tartu etip aparmaqqa әreket etedi. Sheberlerding әngimesi baspasózderde jariyalanyp, júrt qúlaqtanyp qalghannan keyin Tekelige tenkiygen mashina mingen úlyqtar aghylady. Aldymen oblys ortalyghyndaghy  aqshanqang saraydan aqtaryla shyghyp «núrotanshyldar» barady. Syrmaqty kóredi. Bas shayqaydy. Bas barmaqtaryn qayqaytady. Tamsanady. Óz tilderinde sóilep, kópirte maqtaydy. «Nou-hau» deydi. «Osynday syrmaqtyng dýniyege kelui Elbasymyzdyng arqasy» deydi. «Elimizdegi 140 últ ókilderining biri qazaq deytin halyqtyng ismerliginde shek joq qoy» deydi. «Núr Otan partiyasy halyqtyq demokratiyalyq partiya, halyqtyq partiya bolghandyqtan biz parlamentti, ýkimetti alyp otyrmyz» deydi. Áriyne, sonyng bәri Elbasymyzdyng arqasynda mýmkin bolyp jatqandyghyn taghy da qadap eskertip qayqayyp jolgha týsedi. Sheberler an-tan, týkke týsinbeydi. Sodan keyin «núrotanshyldardyn» núrly jolymen múrtyn sylap oblys әkimining orynbasary Serik Múqanov keledi tau angharyndaghy Tekeli qalasyna. Sekeng de «siqyrly» syrmaqty kórip talyp týspese de tang qalady. Ýlken kisi. Oblys biyligindegi lauazymy joghary, pәrmeni qatty, elge esimi mәshhýr Múqanov tabyldyryqtan attaghanda sheberlerde es qalmaydy: «A, Qúday berdi, - deydi kónilderi qys boyy ottan týspegen qara qazanday qaynap, - syrmaghymyz Aq Ordanyng aldyna tóselip, Elbasymyz ýstinen jýrip ótetin boldy!»

Múqanov syrmaqty jazdyryp kóredi. Qaltasynan úzyndyq ólshegish qúralyn suyryp alyp syrmaqtyng 73 metr ekendigine kóz jetkizedi. Elbasymyzdyng ayaghy tiii mýmkin syrmaqtyng betin erekshe bir tebirensipen syipalap, ekpettep erinin tiygizip, qúmbyl qúbylyp ketedi. Sosyn sheberlerding qolynan shekelep otyryp shay ishedi. Sosyn aitady:

-  Syrmaq Astanagha barady!

Sekeng aitsa, bitti әngime. Sheberler alqalay jóneledi:

-  Oi, núr jausyn sizge núr jaughyr! Núr keship jýriniz qayda jýrsenizde. Mynau bir Qúdaydyng keremet kýni boldy ghoy. Rahmet!

-  Biraq, - deydi osy kezde Sekeng qabaghyn teriske salyp:

-  Astanagha syrmaq barghanymen sender barmaysyndar.

-  Oibay, aghasy, nege?

-  Sol. Ýkimet adamyna artyq súraq qoygha bolmaydy. Sol degen song sol. Ángime osymen tәmam.

-  pyray-ә, - desedi sheberler oblys әkimi attanyp ketken son, - tym qúryghanda syrmaghymyzdyng jayylghanyn, tóselgenin kórsek bolatyn edi. Bizge artyq eshtenening keregi joq edi ghoy. Osylay dep baqaday shulap jýrgen baspasóz ókilderining birine minәii tilekterin aitady. Aytqan sózderi Masa.kz deytin mazasyz saytqa shyghyp ta ketedi. Sodan erteninde sheberlerding ýiine salyp úryp Tekeli qalasynyng әkimi kirip keledi. Búl kisi sózdi úzaqqa sozbaytyn, úrymtal tústan ghana soghatyn, qajet dep tapsa, mәseleni qabyrghasynan qoyyp jiberetin  isting adamy bolsa kerek. Kelgen bette:

- Syrmaq ta, sender de Astanagha barmaysyndar. Elbasymyz tamyz aiynyng tamyljyghan bir tamasha kýninde Taldyqorghanda bolady, sol kezde tabys etemiz, - deydi.

Mine, osy әngime. Biraq búghan ókinudin, opynudyn, renjuding taghy da basqa kónil-kýiding auanyna beriluding keregi joq. «Órkeniyetti elde bolsa, býiter edi», «adamyn qúrmetteytin, sheberin әspetteytin qogham bolsa, sóiter edi» dep tausyludyng da qajeti shamaly. Óitkeni úly әjelerimizden býginge jetken, qolónerding kiyesi qonghan qarala syrmaqtyng danqy el aralap ketti.

Abai.kz