Toy ótti. Kezekti shu-shou toy. Múnday toylardyng qonyr qazaqqa berer nesi bar eken-ә? Jana qazaq, shala qazaq, inter qazaqtargha bәribir shyghar. Bir qyzyghy, qay meyram bolmasyn, qay toy bolmasyn, ýsh kýndep, tórt kýndep, tipten bes kýndep te demalys bere salatyn boldyq. Býginderi tanertennen jarymtýnge deyin sabylyp, kýneltpesin әzer tauyp jýrgen qara halyq bir sәtke sytylyp shyghyp, bir japyraq «qaghazgha» zar bop, ya bir auyz jyly sózinen dәmetip sheneunikterding aldyna bara qalsa – olar: «toydan keyin keliniz, qazir toygha dayyndalyp jatyrmyz», – deydi.

Endi sol qonyr qazaqtardyn: «Búdan da jaman kýnimizde toygha barghanbyz», – dep kekip qoyatyndyqtary da bar. Dese de, ol toylardyng jóni basqa – qazaqy toylar emes pe edi olar. Al myna toylar... Anau-anau jaqtardan jetisken jyrbaqaylardy shaqyramyz (keleshekte inoplanetyandardy da shaqyryp qaluymyz bek mýmkin-au), ishkizemiz, jegizemiz... jetistiremiz.

Jalpy, toy – kimdiki? Myna keshegi toygha qarap túrsan, basty әrtisterding hәm kloundardyng bәri – Reseydiki. Sonda búl – Reseydin, kishi Reseyding toyy bolghany ma? Qúdayym-au, qaybir de el óz toylarynda óz qúndylyqtaryn әspettemeushi me edi?! Salt-dәstýrin, tilin-dilin, mәdeniyetin, tarihyn, kerek bolsa dinin úshpaqqa kóterip, ýrmettep, qúrmettep, qasterlemeushi me edi? Basqalay aitqanda, bar últtyq jetistikterin ortagha salyp, marapattap, bir kóterilip qalmaushy ma edi?

Toy ótti. Kezekti shu-shou toy. Múnday toylardyng qonyr qazaqqa berer nesi bar eken-ә? Jana qazaq, shala qazaq, inter qazaqtargha bәribir shyghar. Bir qyzyghy, qay meyram bolmasyn, qay toy bolmasyn, ýsh kýndep, tórt kýndep, tipten bes kýndep te demalys bere salatyn boldyq. Býginderi tanertennen jarymtýnge deyin sabylyp, kýneltpesin әzer tauyp jýrgen qara halyq bir sәtke sytylyp shyghyp, bir japyraq «qaghazgha» zar bop, ya bir auyz jyly sózinen dәmetip sheneunikterding aldyna bara qalsa – olar: «toydan keyin keliniz, qazir toygha dayyndalyp jatyrmyz», – deydi.

Endi sol qonyr qazaqtardyn: «Búdan da jaman kýnimizde toygha barghanbyz», – dep kekip qoyatyndyqtary da bar. Dese de, ol toylardyng jóni basqa – qazaqy toylar emes pe edi olar. Al myna toylar... Anau-anau jaqtardan jetisken jyrbaqaylardy shaqyramyz (keleshekte inoplanetyandardy da shaqyryp qaluymyz bek mýmkin-au), ishkizemiz, jegizemiz... jetistiremiz.

Jalpy, toy – kimdiki? Myna keshegi toygha qarap túrsan, basty әrtisterding hәm kloundardyng bәri – Reseydiki. Sonda búl – Reseydin, kishi Reseyding toyy bolghany ma? Qúdayym-au, qaybir de el óz toylarynda óz qúndylyqtaryn әspettemeushi me edi?! Salt-dәstýrin, tilin-dilin, mәdeniyetin, tarihyn, kerek bolsa dinin úshpaqqa kóterip, ýrmettep, qúrmettep, qasterlemeushi me edi? Basqalay aitqanda, bar últtyq jetistikterin ortagha salyp, marapattap, bir kóterilip qalmaushy ma edi?

Qaybir jyldary Abay-atamyzdyng 150 jyldyghyna toy jasadyq. Iya, «eki múnara» túrghyzdyq. «Tamsandyq, tanqaldyq, shýkir, tәuba» dedik. Biraq ta búl kýnderinizde ol «eki múnaranyzdyn» kýni – kýn emes» deydi. Tóbesi mýjilip, asty tesilip, su ótip, suyq shalyp, biraz tozghan.

«Eskertkish» degen aty aityp túrghanynday, úzaq-úzaq jyldargha – arghy-arghy keleshekterge estelik retinde jasalyp qoyylmaushy ma edi. «Monolit – mәngilikke túrghyzylady!».

«Bәrin ait ta, birin ait». Bizding әsem de әidik Astanada ótken jyly eski alanda ornatylghan Abay-atanyng «alapat» eskertkishining bar shamasy bir jylgha da jetpedi... «Ne» deuge bolar edi? Abay-atanyng óz sózimen aitsaq: «Betti bastym, túra qashtym jalma-jan».

Sol kýni, eskertkish ashylghanynda, Ákim Tarazy – әdebiyety jәkemiz «osobyy oda» sózin baghyshtap, kózine jas alghanda ghoy – kógildir ekrannyng aldynda otyrghan biz beybaqtar da qaltamyzdaghy oramalymyzgha qol salghanbyz.

«Qoy, saytan jәshikten kórgenimizge búldanbay qoya túralyq, óz kózimizben kórip, tekserelik» dep, eki-ýsh kýn ótkesin basyna bardyq. Ary ainalyp qaradyq, beri ainalyp qaradyq, alystan qaradyq, jaqynnan qaradyq... «Joq, mynau – Abay emes!». Eskertkishting postamenti arzan tastarmen qalay bolsa solay, qiqy-jiqy qúrastyryla salghan. Túghyry – ýilerding syrtyn qorshap jatqan plitalarmen japsyrylghan... Múnyng aqyry ne bolghanyn jýregi bar hәrkim býgin baryp óz kózimen kórsin. Áueli Qúdaygha, sosyn Abay-atasyna arzuyn aityp jylasyn.

Eskertkish ashylghannan keyin-aq baryp kózimizben kórgennen son, bir gazet betinde: «Búl – Abay emes, әri ketkende, ortasha sharualardyng aqylman momaqan shaly» dep aityp-jazghan edik. Pysqyrghan eshkim bolmady: endigi býgingi sózimizden keyin týshkiretin bireu-mireu tabylar ma eken sormanday bú elde?..

Iya, sonymen, 27 mausym, 2013 jyl. Astananyng alamat toyynyng aldy.

Abay-ata eskertkishine arnayy baryp, әdeyilep tekserip, syn kózben qarap shyqtyq. Postamentting bloktarynyng qiilary ajyrap, qisayyp, qúlaugha shaq. Tósenish plitalar otyryp, oiylyp, synyp, byt-shyt bolghan. Túghyrdaghy japsyryla salghan plitalardyng әne jer-mine jerleri mýjilgen, ýgitilgen, keybir jerleri qalay bolsa solay «zamaskilengen». Ary qaray aita beruge dәting shydamaydy eken...

Abay-atanyng eskertkishi aidalada túrsa – týsiner de me edik, al myna eskertkish qalanyng qaq ortasynda, eski alanda túr ghoy. Myna jambasy – qalalyq әkimdik, qalalyq mәslihat; naq arqasy – memlekettik qyzmet departamenti; qos shekesi – ol da qújynaghan sheneunikter ordasy men «importnyy giypermarket»; qaq mandayy – «kongress holl»; odan qalsa, shetel elshilikteri... Sonda ne?..

Men – últ ústaz Abaydyng osynday soraqylyq kýide túrghanyn búl elde eshkimning kórip-bilmeytininen qorqamyn. Qatty qorqyp, qauiptenemin! Jetesiz jebirler, әriyne, kórse de kórmegen bolady ghoy. Al әsheyinde «halyqshyl» («Abayshyl» da) – úlyәuy ziyalysymaqtarymyz, dóy aqyn-jazushylarymyz qayda? Sayda ma... saray manynda ma? Qazirgi eng jasy ýlken aqsaqalymyz (saqal-múrty bolmasa da) – Ábdijәmil jәkemiz Niu-Yorkte jýr eken. Qoyshyghara, Myrzatay aghalarymyzdyng billiardtan, odan qalsa kempirlerinen qoldary tiymey jýr-au. Núrlash mәngilik-baybatsha bolsa, «sauyn siyrlarynyn» esebine jete almay basy qatyp jýr. Fәrizash naghashy әpkem – sol toy-tomalaqtarda jýr. Al endi Ákim Tarazy әidiky әkәmiz bar qazaqty birden jaqsy kórip ketip, mahabbaty qatty oyanyp, sodan... ózgeshe bir «eyforiyalyq» joghary kýide jýripti. («Ayqyn» gәzitining qosymshasy: «Qazaqty bir adam jaqsy kórse, mendey-aq jaqsy kórsin»).

Ou, aghayyndar, búghan kim senedi?! Kýni keshe Abay-ata eskertkishi aldynda basyn iyip, kóz jasyn kóldetken – býgin sol eskertkish qirap túrghanynda qarasyn da kórsetpey ketkenge... Serik Túrghynbekov degen seri aqynymyz mýshәira quyp, ónkey ekinshi-ýshinshi oryndar alyp qalyp, qatty qinalyp jýrgeninde, jaqynda – Astananyng 15 jyldyghyna arnalghan mýshәirada «Astana – Dastan» poemasymen bas bәigeni iyelenipti. (Sol dastannan ýzindi: «Jiyegi jasyl qúraq, jas qaraghay; Álemde qala bar ma Astanaday! Jýrginshi kóshedegi biz týgili – Qaraydy tebirenip tastaghy Abay»).

Kónili jaylanghan shyghar, endi baryp kórsin de, tastaghy Abay-atasyn: «tebirenip qarap» túr ma eken, joq әlde púshayman bop, qapalanyp túr ma eken?..». Reti kelgende aityp qalalyq, poemanyng myna bir shumaghynyng ózi – jalan, jelbir, jadaghay; «tastaghy» degen sóz («túghyrda» dese bir sәri) týsiniksiz de orynsyz. Jalpy, gәzitte keltirilgen ýzindi shumaqqa qarap túrsang – poema-dastannyng svetovoy effektige qúrylghandyghyn bayqaysyn...

Búl kýnderi Astana tap-túinaqtay – bastan-ayaq týp-týgel jaynap, jútynyp túr. Aghash-shópter pricheskalanyp, tәrtipke keltirilgen; gýlzarlar mәpelenip, ýkilengen; ýiler, ghimarattar qyzyldy-jasyldy jasaulanghan; oiyn-sauyq oryndary bolsa-bolmasyn – «qyz dayyn bolsa, biz dayyn». Tek qana, iya, tek qana qirap, qausap, jetimektenip túrghan – Abay-ata eskertkishi. Eger de múny «paradoks» der bolsaq, ol qanday, nendey paradoks?.. Mýmkin, búl – bireulerding әdeyilep istep otyrghan qysastyghy (qastandyghy) shyghar? Ony kim jasap otyr hәm kim jasatyp otyr?

Abay men Qazaq – egiz, bir úghym. Ayyrma sonda: «Abaysyz – qazaq kýn kóre almaydy, qazaqsyz – Abay kýnin kóre beredi». Mandayyna bitken bir Abayyndy syilay almasang – ózindi syilamaghanyn.

Arygha barmay-aq, keshegi postkenestik elderding eskertkishterin alalyq: Piyterde – Birinshi Petr, Mәskeude – Pushkiyn, Tifliste – Rustaveli, Erevanda – Sasunskiy, Tәshkende – Nauayy, Bishkekte – Manas, t.t. (sol jaqtaghy suretter). Shirkin, mine, eskertkish dep – osylardy ait! Kim kórse de sýiinip, sýisinip kóredi. Múnday eskertkishtermen qalay maqtansang da jarasady. Ózimizdi alsaq, Almatydaghy Abay-ata eskertkishi – atalghan eskertkishtermen bir qatarda. Almatydaghy eskertkish (ony oilastyryp, jasap, túrghyzghandardyng әruaqtary әmanda razy bolsyn) – «mәngilik» eskertkish. Mine, biz maqtansaq – osymen maqtana alamyz. Al endi sol eskertkishten jarty ghasyrdan asa uaqyt keyin, mynau «kosmostyq» ghasyrlarda – tәuelsizdigimiz óz qolymyzgha tiyip, ósip-órkendep, damyp, gýldenip, shyrqap ketken kezenimizde soghylghan «myna Abaygha» ne desek bolar eken?! Aytargha sóz de joq, bet te joq, basqa jer... de joq.

Qarjy jetispey me? Álde deni sau skuliptor joq pa? Bәri de bar! Tek qazir ymyrashyldyq (paraqorlyq, jemqorlyq, alayaqtyq, jetesizdik, imansyzdyq...) dәuirlep túr! Qúdayym-au, «Abaygha» jetpegen ol – qay qarjy?! Oiyn-sauyqqa, múzqala-jynqalagha, shetelden shaqyrylghan jyltyn-syltyndargha, sóitip, óle-ólgenshe iship-jeuge, týk tappaghanda dalagha shashugha qarjy jetedi. Tipten bir kósheni bir aidyng ishinde on ret qoparyp, on ret qaytalap isteuge qarjy jetedi. Mysaly, «Nazarbaev-uniyversiytetti», «Nazarbaev-muzeydi» kýnige qaytalap isteude – oghan qarjy jetip-artylyp jatyr.

Osyndayda taghy da esine týsedi-au: Týrkistandaghy «Áziret Súltan» mavzoleyining salynyp, ony-múny әrleuining bitpey qalghanyna 600 jyldan asypty. Sol qalyp ketken tirlikti bizder әli kýnge deyin bitire almaghan ekenbiz?.. (Astyn qazyp, úly әruaqtardyng sýiekterin shashyp, birdene-shirdene izdep, timiskilengende bәledeymiz). Al «sadaqa-qarjy» degen býtkil elden, músylman әleminen kýnige sauyldap týsip jatqan joq pa?..

Osy býgingi aityp otyrghan, taghy basqa da kelensizdikterimizding týp-negizi nede? Qayda? Sәl oilanyp, bayqap kórer bolsaq – sheshui de belgili bolar eken. Qolynan kelip, qonyshynan basqandardyn, әiteuir bir tetikke ie bolghandardyng jeng úshynan jalghasyp, birigisip, bitisip (zamknutyy krug), nәtiyjesinde – jemqorlyqqa danghyl jol ashylghandyghy. (Bir gýldense, – osy «jemqorlyq» shyndap gýldenude).

Ne jetpeydi búl elde? Bar-joghy – qazaghy, orysy, shýrshiti, basqasy-qasqasy – 16–17 million-aq ekenbiz. Búl degeniniz... «miyzer» ghoy! Álemmen salystyrsan, «sausaqpen sanarlyq-aq» degen sóz. Al jer bolsa, keng baytaq, úlan-qayyr. Asty-ýsti toly baylyq. Biraq biraq-ta... jetpeydi. «Abaygha» jetpeydi. Ýii joq, kýii joq, júmysy joq, taghy nesi joq – qonyr qazaqqa kelgende jetpeydi. Jyrtyn-syltyngha, shu-shoulargha, bay-batshalardyng qalay qalasa, solay «jútyp-jәukemdeuine» – әriyne, bәri-bәri jetip-artylady.

Men ekonomist emespin, esepshi emespin, biraq ta kózimdi júmyp túryp-aq aitar edim: «Eger de bir «turizmdi» dúrystap túryp jolgha qoyar bolghanymyzda – sol turizmning ózi bar-joghy 15–17 million halyqty «vot tak!» asyrar edi», – dep. Qalghan basqa dýniyendi jinap, tekshelep qoya ber keleshek úrpaqqa. «Investisiya» degen, negizinen – «ótirik»; bizge onyng keregi shamaly edi. Tek «jeui az bop jatqandardyng – taghy-taghy jep qalulary ýshin» de. Senbesenizder, qaranyzdar, bir mysal: qaybir jyldary «Ýsh jyl – auyl jyly» dep úran tastalynyp, qyruar qarjy bólindi. («Qarjy» degende, ol qarjy – jer baylyghy, ony óndeushi halyqtiki, әrbir «nalogoplatelishiktiki» ekendigin úmytpanyzdar). Sol qarjynyng jartysy da auylgha barmady. Sugha aghyp ketti me? Eshqayda da aqqan joq, Astanada, oblysta, rayonda qaldy; qalghanda – jebirlerding qaltasynda. Az-maz bóligi auyldaghy qúiyrshyqtaryna tiygen shyghar, sebebi ertengi kýni «qaghaz» toltyryp, «otchet» beretin solar ghoy...

Qúdayym-au, «15–17 million» degen – jan-jaghymyzdaghy kez kelgen elding bir qalasynyng halqy emes pe?! Jaman Taylannyng astanasy Bangkok qalasynyng bir ózinde 27 million halyq túrady. (70 million halqy bar Taylannyng budjetining 35 payyzyn «turizm» qúraydy). Sol Bangkokta, 1,5 milliard halqy bar Qytayda, 1 milliard halqy bar Ýndistanda, 300 milliondyq Ámiriykәda, 100–100 milliondyq Germaniya-Fransiyalarda, 90 milliondyq Iranda, anau... Mozambikte, alaqanday ghana jerleri bar Gondurasta, Nikaraguada, Barbadosta, tipten 40 milliongha taqap qalghan ózimizding kórshi aghayyn Ózbekstanda, taghy-taghylarda «kriziys» bolyp, qinalyp jatsa – týsiner edik. Al bizderge ne joryq? Bizderge, ata-babadan qalghan (biraqta satylyp ketken) mynanday úlan-ghayyr jerde – «kriziys» qaydan shyqqan; «ýy joq, kýy joq, júmys joq, qatyn joq... joq ta joq» – ne ten?!.

«Ótirik... jalghandyq... jappay jaghympazdyq... «qúr maqtanmen shynnyng betin boyay bergishtik». Sosyn ókirtip túryp, jep-jútyp ýlgirip qalu kerek. Sebebi bir ayaqtarymyzben qashan-aq syrt jerlerde túrmyz ghoy, dýniye-mýlkimiz de sol jaqta qattauly, jasauly, dayyn. Ony-múny bola qalsa, so mezet tabandy jaltyratamyz...

Ashyghyn aitalyq (mensiz de júrttyng bәri aityp ta, bilip te jýr ghoy): Túnghysh ta tól preziydentimizdi jaqyn ainalasyndaghy belgili de belgisiz bir top «gipnozdap» alghan. Biylep-tóstep ketken. «Bәri jaqsy, jaqsy emes nәrse qalmaghan, gýldenip, sharyqtap, eshkimge qúiryq ústatpay ketkenbiz!» – dep janylystyryp, aldarqatyp qoyyp, ózderi bilgen boqtaryn jeude. «Oybay, kóke, sizge endi demalystan basqa dәnene de qalghan joq, anau jerge, mynau jerge baryp, oinap-kýlip keliniz!» – dep shygharyp salyp, ózderi múnda oilaryna kelgenin isteude.

Sonda ne? Búl – «әlem tanyghan», «әlemge Qazaqstandy tanytqan», «súnghyla» da «sardar sayasatker» bir preziydentimizdi mazaq etu me?!

Kýlging keledi – saqyldap túryp, enkildep túryp jylaghyng keledi. Kýle de almaysyng – qytyghyng kelmeydi, osy kýnderi jylay da almaysyng – kózinnen jas tambaydy... («Men ózi tirimin deyin desem – tiri de emespin, ólimin deyin desem – óli de emespin». Abay-ata).

Bir kýnderi «mynau Abay» qúlap, shashylyp, jayrap qalar bolsa – kezeksiz-aq taghy bir toydy jasap kep jiberer me ekenbiz? Áy, myna týrimizben ondaydan da tayynbaspyz.

«Qosh, qosh bop túr – qonyr da qynyr, mәngilikke týzelmes qasqa da qisyq qazaghym!..»

IYGEN

(IYgilik Áymen)

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 26 (202) 11 shilde 2013 jyl

Taqyryp ózgertilip alyndy. Týpnúsqadaghy taqyryp: «Abaygha» jetpegen

OL – QAY QARJY?!