Ýndistan biyligi memleket atauyn Bharat dep ózgertudi kózdep otyr. Memleket atauyn ózgertuge qatysty qauly qyrkýiek aiynyng sonynda parlament qarauyna úsynylmaq.

Osylaysha Ýndistan ýkimeti elding resmy atauyn «Bharat» dep ózgertpekke qadam jasady. The Economic Times basylymy «atalghan qarar 18-22 qyrkýiekke josparlanghan parlamentting kezekten tys sessiyasynda úsynluy mýmkin»,- dep habarlaydy. Osy orayda Kongress jetekshisi Djayram Ramesh G 20 resmy týski asqa shaqyrularyna «Ýndistan preziydenti» emes, «Bharat preziydenti» qol qoyghanyn júrt aldynda rastady.

Ýndi parlamentindegi jetekshi eki últtyq partiyanyng biri bolatyn Bharatiya Djanata partiyasynyng deputaty Radjya Sabha Naresh Bansal joghary palatanyng jaqynda ayaqtalghan sessiyasynda ataudy ózgertu turaly úsynysty engizdi. Nege búl qadamgha baryp otyrghandaryn: «Britandyqtar Bharat Ýndistan atauyn ózgertti. Bizding elimiz myndaghan jyldar boyy Bharat esimimen belgili. Búl ejelgi sanskrit mәtinderinde kezdesetin elding ejelgi atauy.

Ýndistan atauy otarshyl boldy, sondyqtan qúldyqtyng simvoly boldy. Ýndistan atauyn Konstitusiyadan alyp tastau kerek», - dep týsindirdi.

Ýndistandaghy resmy tilder - hindy jәne aghylshyn tilderi ekenin bilemiz. Aghylshyn tilinde búl el - Indiya, al hindy tilinde - Bharat dep atalady.

Esterinizge sala ketetin bolsaq, «Bharat» qazirgi Ýndistannyng óte erte zamandaghy atauy, keyin músylmandar bel alyp, «Bharat»  músylman imperiyalarynyng qúramyna kirgen son, Ýndistan sózi barshagha tanymal boldy.

Sonymen búl ataudy ózgertuge degen úmtylys – eldi músylman imperatorlary basqarghan tarih kezenin syzyp tastau әreketi dep úghynamyz. Músylmandardy biylikten taydyru ýshin túrghylyqty halyqty bir dindik taghantasqa biriktiretin qanday da bir iydeologiyany tabugha talpynys jasalyp, Bharata atauy tu etip ústanyldy.

Búghan deyin Ýndistanda birneshe iri qalalardyng ataulary últtyq dәstýrlerge sәikes keletindey etip ózgertilgen bolatyn. Atap aitsaq, 1995 jyly industar men músylmandar arasyndaghy qaqtyghystan keyin Bombey tәniriya Mumba Deviyding qúrmetine Mumbay bolsa, 1996 jyly Madras Chennaigha ainalyp shygha kelse, al Kalikutta 2001 jyly Kolikuta dep ózgertildi.

Kenes zamanynda NB - Nava Bharat ýndilik temekileri satylghanyn әli esimde. Álemdegi eng kóne elderding birine otarshyldyqtyng ornyna ózining tarihy atauy qaytarylady. Bharat - búl baghzylyq atauy ejelgi mәdeny jәdigerler Veda jәne Purannyng mәtinderinde kezdesedi. Eger ýndi parlamenti búny qúptasa, biz ataqty Bharat shayyn iship, Bharatian Djonsty tamashalaytyn bolamyz.

Kerimsal Júbatqanov

Abai.kz