«Rasynda bir qauym ózin ózgertpeyinshe, Alla ony ózgertpeydi».

(Qúran 13:11)

Alash degen elim bar,

Nege ekenin bilmeymin –

Sol elimdi sýiemin!

Maghjan

Qazaq – úiymsyz, qazaq – berekesiz, qazaq – últshyl emes. Maly qanday bolsa, minezi de sonday júrt. Búl mәsele týbirlenbey túrghanda bizde daudyng shegi bolmaydy.

Jýsipbek

Qyryq besinshi qara sóz: mahabbat pen ghadalәt

 «Rasynda bir qauym ózin ózgertpeyinshe, Alla ony ózgertpeydi».

(Qúran 13:11)

Alash degen elim bar,

Nege ekenin bilmeymin –

Sol elimdi sýiemin!

Maghjan

Qazaq – úiymsyz, qazaq – berekesiz, qazaq – últshyl emes. Maly qanday bolsa, minezi de sonday júrt. Búl mәsele týbirlenbey túrghanda bizde daudyng shegi bolmaydy.

Jýsipbek

Qyryq besinshi qara sóz: mahabbat pen ghadalәt

Qúday tabaraka uataghalanyng barlyghynyng ýlken dәleli – neshe myng jyldan beri әrkim әrtýrli qylyp sóilese de, bәri de bir ýlken qúday bar dep kelgendigi, uә hәm neshe myng týrli dinning bәri de ghadalәt, mahabbat qúdaygha layyqty degendigi. 
Biz jaratushy emes, jaratqan kólenkesine qaray biletúghyn pendemiz. Sol mahabbat pen ghadalәtke qaray tartpaqpyz, sol allanyng hikmetin bireuden bireu anyghyraq sezbekpen artylady. Inandym, sendim demek inandyramyn, sendiremin degen emes. 
Adamshylyqtyng aldy – mahabbat, ghadalәt, sezim. Búlardyng kerek emes jeri joq,  kirispeytúghyn da jeri joq. Ol – jaratqan tәnirining isi. Ayghyr biyege ie bolmaqta da mahabbat pen sezim bar. Búl ghadalәt, mahabbat sezim kimde kóbirek bolsa, ol kisi – ghalym, sol – ghaqiyl. Biz janymyzdan ghylym shyghara almaymyz, jaralyp, jasalyp qoyghan nәrselerdi sezbekpiz, kózben kórip, aqylmen bilip.

Qyryq besinshi qara sóz qysqa sózderding biri bolghanymen, arqalaghan jýgi auyr. Abay otyz segizinshi qara sózinde (Ghaqliat tasdiqatta) adam bolam deseng Ghylym, Ádilet pen Meyirimge úmtyl dese, qyryq besinshi qara sózinde Ádilet pen Mahabbatqa toqtalady. Ekeui de Jaratushynyng kórkem esimderi. Tek songhy qara sózinde Ghylym men Meyirimdi  Mahabbatpen almastyrghan.

Nege aiyrbastady? Ne aiyrmashylyq bar?

Aq niyetti adamzattyng yqylym zamannan bergi armany ózi túratyn elde, tipti jalpy jer betinde әdilet ornatu. Jalpy adamnyng tuma tabighatynda әdiletke degen súranys, úmtylys pen mahabbat bar. Adamzat tarihyndaghy býkil kóterilis, tónkeristerding de týpki sebebi de, qol jetkizbekshi múraty da sol әdiletti ornatu.

Abay «Oyly adamgha qyzyq joq búl jalghanda», – dese, Maghjan «Súm ómir abaqty ghoy sanalygha» dep tolghanghan. «Asyr» sýresinde de Alla Taghala: «Zamangha ant eteyin. Shynynda adam balasy sózsiz qasirette. Biraq iman etip, izgi is istegender, bir-birine aqiqatty aiqyndap, sabyrlyqty nasihattaghandar onday kýige dushar bolmaydy», – deydi. Abay men Maghjan iman etip, izgi is istegenderding qatarynda edi ghoy, nege kýiindi?  Aynalasyna mahabbatpen qarap, qiyanat kórgen júrtyna әdilet izdep taba almaghan sharasyzdyqtyng kýiinishi. «Aldy ýmit, arty ókinish aldamshy ómirde» qoghamdaghy  әdiletsizdik adamnan  is-әreketinen tuyndaydy.

«Áy mýminder! Ádildikte myqty túryp, eger ózderinnin, әke-sheshelerinning jәne jaqyndarynnyng ziyanyna bolsa da, Alla ýshin aighaq bolyndar; bay nemese kedey bolsa da. Óitkeni Alla, ekeuine de tym jaqyn. (Olardyng halin biledi) Endeshe әdildik istender de, nәpsige ermender. Eger tilderindi búryp, shyndyqty búrmalasandar, shәksiz Alla ne istegenderindi tolyq bilushi». (Qúran 4:135)

Múhammedten (s.gh.s.)  keyin birinen song biri halifatty otyz jylday basqarghan tórt shadiyar eng әdil haliftar retinde tarihta qaldy. Biraq Omeyadtar, Abbasidter, keyingi Osman halifatyn biyleushiler әdiletti haliftar retinde qala almady.

Jaratqannyng zanymen emes, jaratylghan adamnyng zandarymen jýru hadisterding aituynsha, uaqyt Qiyametke jaqyndaghanda ghana baryp, adamzatqa kókten Isa payghambar týsip, imam Maghdy (Mәdi, Mәdi) júrshylyqtan shyghyp, әdiletting halifatyn ornatqanda baryp bitpekshi. Biraq әdiletti kókten kýtip otyra bermey, adamgha aqyl-sana bergen son, Alla ózining jerdegi halify, orynbasar ókili qylghan son, qareket qylyp, Tәnirding әdilet ýshin kýres degen búiryghyn oryndaugha tyrysyp baghu isting eng abzaly desek eshkim talasa qoymas.  

Býgingi qazaq balasyn jalpy ghylymsyz, bilimsiz dep aita almaymyz. Biraq sol ghylym-biliminen naqty nәtiyje shamaly bolyp otyr.

Nege?

Alla Taghala jaratqandarynyng ishindegi bilimdisining bireui ­– shaytan laghynetulla. Ol azghyndamay túrghan kezinde bas perishte bolyp, qalghan perishtelerdi oqytqan. Taza dýniauy bilim-ghylymmen  qoghamdy damytam deu shaytannyng jeteginde jýrumen para-par. Oghan mysal, býgingi «gumanizmnen», yaghny qazirgi batys qoghamynyng zayyrly zandarynan tuyndaytyn  essiz toleranttylyq, «az toptardyng qúqyghy», «bir jynystylardyng nekesi» siyaqty ruhany degradasiyagha, azghyndaugha, Lút payghambar zamanyndaghy Sodom men Gomorragha әkep soghady. Zalymdyqqa qúrylghan ghylym, basqa emes óz bauyryng Adam atanyng (keyingi zәuzattyq  zertteuler boyynsha shamamen 60-130 myng jyl búryn ómir sýrgen jalpy adamzatqa ortaq gipotetikalyq ata) balasyn jappay qyratyn qaru jasau (jalpy músylmannyn, onyng ishinde týrik  júrtynyng onday qaru jasau dili men dini túrmaq ditinde de joq, jappay qyru qúdaydyng ghana isi dep qabyldaghan) da mahabbatsyz ghylymnan. Mahabbatsyz jasalghan ghylym bedeu, PR ýshin jasalghan (jalghan bedel, qyzmet pen baylyq) qazirgi qazaqtyng ghylymy siyaqty, órkendemeydi, tamyryn terenge sala almaydy.

Mahabbatsyz ghylym - qasiret, mahabbatsyz meyirim – mýsirkeu. Ataq ýshin jasalghan demeushilik – aighaylap  bergen sadaqa. Mahabbatsyz jasalghan Meyirim men Ghylym mәnsiz.  «Búl ghadalәt, mahabbat sezim kimde kóbirek bolsa, ol kisi – ghalym, sol – ghaqiyl» deydi  Abay.

Mahabbatpen jaratqan adamzatty,
Sen de sýy ol Allany jannan tәtti.
Adamzattyng bәrin sýy bauyrym dep,
Jәne sýy haq joly dep әdiletti.

Ruza, namaz, zeket, haj – talassyz is,
Jaqsy bolsan, jaqsy tút bәrin tegis.
Bastapqy ýshin bekitpey, songhy tórtti
Qylmaghanmen tatymdy bermes jemis.

45-shi sóz ben osy óleng bir mezgilde jazylghanyn angharu qiyn emes. Birinshi shumaqtyng songhy joly «Jәne haq jol osy dep әdiletti» kitaptarda qate berilip jýr. Osylay dep aitqan M. Áuezov pen Q. Múhamedhanovtyng eskertuleri bar.

Búl óleng bizding oiymyzsha mynany týsindiredi:

Tәrbiyesi dúrys, bilimdi adamdar barshylyq, biraq bes paryzdy ústanbaydy. Beyimbetshe aitsaq «Kәpir demesen, әuliyening naq ózi». Basqa dindegi nemese kenes dәuirinde qalyptasqan  shynayy ghalymdar ne solardyng jolyn ústanushylar  «bir ýlken qúday bar» dep ishtey moyyndaytyn adamdar. Biraq búl jerde Qúrannyng «Japyraq ta Bizding rúhsatymyzsyz jerge týspeydi» degen sózin eskersek kerek. Búlar osy ólenning birinshi shumaghynda aitylghandardy týisikpen jasap jýrgender.

Sonymen qatar bes paryzdy mýltiksiz oryndaytyn, biraq tәrbiyesi kemshin, bilimi shala adamdar da jetkilikti. On ekinshi qara sózde «Kimde-kim jaqsy-jaman ghibadat qylyp jýrse, ony ol ghibadattan tyigha auzymyz barmaydy, әiteuir jaqsylyqqa qylghan niyetting jamandyghy joq qoy deymiz» delinse, onynshy qara sózde «Ghylymsyz oqyghan namaz, tútqan oraza, qylghan haj, eshbir ghibadat ornyna barmaydy» degen. Búlar ekinshi shumaqta aitylghandar.

Al endi osy eki shumaqtaghy aitylghandardyng ekeuin de is jýzinde jýzege asyra alghan adam «tolyq adam» bolmaqshy.

Allany qalay sýiemiz? Adamzatty she? Ádilet degen ne? Jәne әdiletti sýi degen ne?

Allany sýi ýshin Ony dúrys tanu kerektigin «Otyz segizinshi qara sózding múraty» degen enbegimizde aityp ótkenbiz. Jaratushyny, Abaydyng ózi qoldanghan terminderimen aitsaq, Onyng batiny – transsendentaldy jane zahiry – immanenttik sipattary arqyly tanimyz.

Adamnyng Allagha degen mahabbaty senimning negizi. «Adamdardyng keybireuleri Allagha ózgeni tendes etedi de, olardy Allany sýigendey sýiedi. Al mýminder, Allany taghy artyq sýiedi.» (Qúran, 2:165).

«Allany jaqsy kórgendi Ol jaqsy kóredi.» (Qúran, 5:54).

Islamy kontekste Ádilet degenimiz әr nәrsening óz ornynda túruy. 

«Shәksiz Alla turashylardy (әdildikpen amal etkenderdi) sýiedi.» (Qúran, 5:42)

«Jәne elshilermen birge adam balasynyng әdil túruy ýshin Kitapty, mizandy (әr nәrsening ólsheuin) jiberdik.» (Qúran, 57:25)

Adamzatty sýng otbasynyz ben últynyzdy sýnden bastalady. Ot basynda berekesi joq pende adamzatty sýie almasy belgili.  

Fashizm, shovinizm men patriotizmning aiyrmashylyghyn mahabbat pen әdilet týsindiredi. Mahabbat pen Ádilet әrqashan teng jәne qatar jýrui kerek.Últyndy sýi, biraq ony basqadan joghary qoyma. Siz bastyq bolyp, bir qyzmetke layyq basqa adam bola túra, bilimi men biligi ortanqol tuys ininizdi sol oryngha qoysanyz, onda sizding ózinizge degen mahabbatynyz әdiletinizden joghary túr degendi anyq bildiredi. Búl býgingi qazaqtyng basty keselining biri.   

Adamnyng  bala-shaghasy, rizyq-nesibeci bәri bir Alladan,  al dini, otany, últy men tili adamgha tirlikte bergen Allanyng amanaty. «Kókter men jerding iyeligi Allagha tәn»,- deydi Qúran (57:2). Jemqor adam memlektetten úrladym degeni Allanykin úrlaghany, dinin, tilin tastaghany Allanyng amanatyna qiyanat jasaghany.  Pende  ózin qúdaydan da qu sezindi. Aly Imran sýresining 54 ayatynda bylay delingen: «Olar ailakerlik istedi, Alla da amalyn tapty. Alla ailakerlerding eng myqtysy».

Býgingi kýni adamdy damudyng biyik dengeyine bilim-ghylym ghana jetkize alady degen sanaly úghym berik qalyptasqan. Áriyne, oqyp ýirenu, dúrys bilim alu kerek. Biraq bilim bir ózi adamdy ózgerte almaydy. Oqu sauatsyzdy sauatty, bilimsizdi bilimdi qyluy mýmkin, biraq adamnyng minezin ózgerte almaydy. Aqyldy adam ozyq ghalym, bilikti dәriger boluy yqtimal, sonymen birge sol aqyl sizdi asa qauipti qylmysker qyluy da mýmkin. Bilim adamnyng qogham ýshin kemel bola alatynyna kepildik bere almaydy. Sondyqtan dúrys minez qalyptastyru qoghamda talap etilui kerek. Árbir jeke adamnyng minezinen Últtyng minezi qalyptasady. Bilim men minez adamdy kemeline jetkizetin eki qanat. Birin biri tolyqtyrushy. Bilimdi múghalim berse, minezdi ústaz qalyptastyrady. Múghalim oqushygha teoriyalyq bilim berui, kitap oqytuy mýmkin. Al ústaz beretinin jeterine jetkizip, óz boyynan, ishki jan dýniyesinen  ótkizip beredi.

«Últyna, júrtyna qyzmet etu bilimnen emes, minezden», –deydi Álihan.                        Al minezdi qalay qalyptastyramyz? Payghambarymyz: «Men kórkem minezdi kemeline keltiru ýshin jiberildim» dep aitqan. Al minezi kórkem qúl Allanyng sýigen pendesi, Allany sýie alghan adam. Búhariyden jetken taghy bir hadis «Senderding aralaryndaghy jaqsylaryng ol jaqsy minez-qúlyqtylaryn» deydi. «Qazaq ta adam balasy ghoy, kóbi aqylsyzdyghynan azbaydy, aqyldyng sózin úghyp alarlyq jýrekte jiger, qayrat, baylaulylyqtyng joqtyghynan azady», –  on tórtinshi sóz.  «Adam minezin týzep bolmaydy degen kisining tilin keser edim!», – otyz jetinshi sóz.Yaghni, minez mindetti týrde kerek jәne ony qalyptastyryp, tәrbiyeleuge bolady. Minezsiz jasyq adam әdiletti bola almaq emes jәne mahabbatpen sýiip te jarytpaq emes.

Abay atamyz osy aityp otyrghanymyzdy eki-aq jolgha sighyzghan.

Ýsh aq nәrse - adamnyng qasiyeti:

Ystyq qayrat, núrly aqyl, jyly jýrek.

Altyn hәkimning osy keltirilgen ólenindegi ekinshi jolgha zer salyp qarasaq, «jyly jýrek» mahabbattyn, «núrly aqyl» әdilettin, al «ystyq qayrat» minezdin sinonimderi.

Al endi osyny qazirgi qazaq qoghamynda qalay iske asyramyz?

Abay atamyz otyz toghyzynshy qara sózinde búrynghylardyng bizden nesi artyq degen súraq qoyyp, oghan ózi jauap berip, zamandastarynyng  birlik pen namystan airylghanyn aitady.

Al endi sol birlik pen namystan aiyryldy dep otyrghan zamanda tusa da, býgingi qazaq balasyna imandylyqta, adamgershilikte, bilimdilikte jәne otansýigishtikte ýlgi bolyp túrghan, ýlgi bolyp qala beretin, osydan bir ghasyrdyng әr jaq ber jaghynda ghúmyr keshken Alash qayratkerleri bizden nesimen artyq edi? Qazaqtyng bergi tarihyndaghy osy tendessiz passionarlyqtyng kózi qayda jatyr? Jәne ony qaytalau mýmkin be? Onyng alghysharttaryn jasay alamyz ba?

Odan әri barsaq, jalpy alghanda iysi músylman basqa hristian-iudey, bolmasa mәjusy júrttarynan damuda nege artta qaldy?

«Alla bizge eki kitap berdi, bireui Qúran, ekinshisi Tabighat», – degen eken XIX ghasyrdaghy Mysyrdyng qogham jәne din qayratkeri Múhammed Abdo. Búl jerde «Qúran» dep jalpy islamdy, al «tabighat» dep tútas bolmysty, jaratylysty týsinemiz. Osy qara sózinde Abay atamyz: «Biz Jaratushy emes, jaratqan kólenkesine qaray biletúghyn pendemiz» – deydi. Jaratqan kólenke ol bolmys, tabighat. «Qúran men Tabighattyng arasynda qarama-qayshylyq bolmauy kerek, óitkeni ekeuining avtory bir. Eger qarama-qayshylyq kezdesse, ol ekeuin kelistiretindey sheshim tabu kerek», – deydi Abdo. Osy eki kitaptyng syryna qanyq bolu adamzatty dúrys jolgha salmaq. Qysqasha aitqanda, din men qoldanbaly ghylymnyng barlyq salalaryn jetik mengeruge úmtylu.

Osyghan úqsas «Qúday bizge eki kitap, Bibliya men tabighatty berdi» degen hristiandyq ortadaghy iydeya men músylman әlemindegi sol kezdegi ghylymnyng damuy kezinde ortaghasyrlyq mesheu kýide qalghan batysty renessans, qayta órleu dәuirine, Da Vinchy zamanyna әkeldi.

Músylman әlemindegi osynday serpilis on toghyzynshy ghasyrdyng ayaghy, jiyrmasynshy ghasyrdyng basynda Resey imperiyasyndaghy týrki músylmandarynyng arasynda bastalyp edi. Búl islamdy reformalau emes, tek islamdy týsinu men týsindiruding reformasy edi. Sheteldik ghylymda «Orys jәdidshildigi» («Russian jadidism») degen termin qalyptasqan. «Jәdiyd» degen sóz arabshadan audarghanda «jana», yaghny janashyldyq degen maghyna bildiredi. «Usul-iy-jәdiyd» jana tәsil degen sóz. Jәdidshilikting negizin salghan Kursavy men Marjaniydin  isin jalghastyrushy Ismail Gaspirinskiyding bastauymen 1916 jyly Resey imperiyasynda 5000-nan asa jәdittik baghyttaghy medreseler júmys istegen.  Búl iydeya patshalyq Reseyde Baqshasarayda shyqqan «Terjuman» gazetimen nasihattaldy. Osy iydeyany basqa músylman elderinde taratu maqsatynda Ismail beyding Mysyrda, Kairde  «әl Nahdah», yaghny «qayta órleu» degen gazet shygharghany belgili. Qadymshyl baghytqa qarsy qoyylatyn jәdidshildik baghyty jalpy alghanda aghartushylyq, týrki tilderi men әdebiyetin damytu, zayyrly qoghamnyn  dýniauy pәnderin oqytu men ghylym bilimning nәtiyjelerin qajetine  jaratyp, túrmysta qoldanudy múrat etedi.

Abaydan bastap býkil Alashorda qayratkerleri jәdittik baghyttaghy medreselerde oqyghan nemese jәdidshildikting yqpalynda bolghan. Áueli imany sodan keyin baryp zayyrly bilim alyp, aq pen qarany ajyratqan song últyna degen mahabbattan, Alash júrtyna Patshalyq Resey, keyin kenestik jýie tarapynan jasalyp otyrghan әdiletsizdikke qarsy túryp,  janqiyarlyqpen enbek etip, kóbi sol jolda opat boldy.

Ollahi! Ant etemin Alla atymen!
Orys tilin bilemin hәm hatymen,
Istoriya, jaghrafiya pәndi bilmey!
Ollahi, tiri bolyp jýrmespin men.

Súltanmahmúttyng osy bir shumaghynan jәdidshildikting iyisi anqyp túr.

Ismail Ghasparaly beyding Mysyrda, Kairdegi shygharghan gazetin  «әl Nahdah»,  «qayta órleu» dep atauynyng sebebi orta ghasyrda arab, týrik músylman júrty dәuirlep túrghanyn bilemiz.

«Kres joryghy» europalyqtargha nedey ózgerister әkeldi degende mynalardy aita alamyz, «kresshiler» ózderining kresimen birge keyin qaray Europagha qaytqanda katapulitti, oq dәrini, konsentrlik qamaldardy, júmyr múnaralardy, ýshkir arkalardy, shahmatty, aldynghy qatarly medisinalyq bilimdi, alhimiyany, kóldeneng jelkendi, navigasiyalyq aspaptardy, jel diyirmenderin, donghalaqty arbany, sol kezdegi aldynghy qatarly matematikalyq bilimdi (nól men algebra) jәne muzykalyq aspaptardy (arfa, goboya men lutnya) Europasyna arqalay ketken. Tauar retinde kilemder, jibek, maqta, dәmdeuishter, sitrustar (apelisiyn, limon jәne t.b.), qant, kondiyterlik taghamdardy (nuga, rahat-lukum) tútyna bastady. Ýy januarlary esek, hat tasushy kepterler men jýirik sәigýlikterdi asyray bastady. Salahaddinning kezinde sol «kresshilerdi» jenui sol kezdegi músylman júrtynyng tehnologiyasy men bilimining artyqshylyghymen týsindiriledi.

Bir ókinishtisi patshaly Resey, keyin Qyzyl imperiya osy bastalghan jәdidshildik serpilisti su sepkendey basyp, janshyp tastady.

Qazirgi qazaq qoghamynda bilimi men tәrbiyesi әrkelki, alghan baghyty búlynghyr, negizinen orys mektepterining kóshirmesi bolyp keletin basym kópshiliktegi qazaq mektepterinen basqa qarapayym túrmys pen tәrbiyede eki prosess jýrip jatyr. Bireui kóz júmbay batystanu (orystanu arqyly europalanu), ekinshisi sol batysshyldyqty tolyghymen teristeytin músylmandyq baghyttaghy qadymshyldyq.  Batystanu jogharyda aitylghan «eki kitaptyn» (Qúran men Tabighattyn) birinshisin mansúqtap materialdyq jaqtan bayytsa da, ruhany azghyndyqqa, qúdaysyz qoghamgha әkeledi. Al qadymshyldyq ekinshi kitapty moyyndamay, moraldyq jaqtan jetistikke jetse de, ghylymnan әlsirep, mesheulikke úryndyrady. «Ghylymsyz oqyghan namaz, tútqan oraza, qylghan haj, eshbir ghibadat ornyna barmaydy», –deydi Abay, onynshy qara sóz. Osylargha balama bola alatyn, bәsekege qabiletti jol ol – jәdidshildik. Jәdidshildik eki kitapty da moyyndaydy.

Jәdidshildik iydeyasy ólgen joq. Sol jәdidtik medreselerding bizdegi alys júrnaghy, artynan әrtýrli qauesetter erip jýretin qazaq-týrik liyseyleri. Qalyptasa bastaghanyna jiyrma jyldyng kólemi bolsa da, kópshilik onda beriletin bilim men tәrbiyeni únatady, oghan «týsu» ýshin konkurs óte joghary. Biraq búl liyseyler kópshilikti qamty almaytyndyqtan, sol qazaq-týrik liyseyleri formasynda taza qazaq mektepterin qalyptastyru kerek. Sol liyseylerde ústazdyq etetin tәjiriybeli qazaqtyng qyz-jigitteri dayyn. Jogharghy oqu oryndaryn da osy jolmen jýrse sapasyz bilimnen, arsyz paraqorlyqtan qútylamyz degen ýmittemiz. Ol oqu oryndaryn bitirgen úrpaqtar óz kezeginde býkil qazaq qoghamyn sauyqtandyruy yqtimal.

Kóktemi kelip ghúmyrdyn
Kýrkirep kýni Tәnirdin
Jan dýniyem kógerip,
IMANYM gýldep ashylar,

Aq jauyn bolyp sirkirep,
MAHABBAT juyp ótkende
Tamyryma qan jýrip,
Jýregim kirden arshylar,

Menireu, soqyr sanagha
GhADILET-jasyn dóp tiyip,
Kózdi ashyp, kónil sergiter
Alashta bir kýn bar shyghar!

Abai.kz