«Óz júrtyna júmys qylyp, enbek sinirgen adamdardy qadirleu - eldikting belgisi» dep, belgili arysymyz Halel Dosmúhamedúly aitpaqshy, kózin kórgen jan retinde esimi әlemge әigili ghalym Qanysh Imantayúly Sәtbaev jóninde de aitpay ótu amanatqa qiyanat jasaghanmen bara bar bolar edi. Ózimning úzaq ghúmyrymda tәlim alyp, ýirenip, ýlgi tútqan túlghanyng maghan tanys qyrlary jariya boluy kerek degen oidamyn. Qalay degenmen býkil sanaly tirshiliginde elim dep, jerim dep ótken azamattyng esteligine soqpay ótuge sirә da bolmas.

«Óz júrtyna júmys qylyp, enbek sinirgen adamdardy qadirleu - eldikting belgisi» dep, belgili arysymyz Halel Dosmúhamedúly aitpaqshy, kózin kórgen jan retinde esimi әlemge әigili ghalym Qanysh Imantayúly Sәtbaev jóninde de aitpay ótu amanatqa qiyanat jasaghanmen bara bar bolar edi. Ózimning úzaq ghúmyrymda tәlim alyp, ýirenip, ýlgi tútqan túlghanyng maghan tanys qyrlary jariya boluy kerek degen oidamyn. Qalay degenmen býkil sanaly tirshiliginde elim dep, jerim dep ótken azamattyng esteligine soqpay ótuge sirә da bolmas.

Men múnay tehnikumyn ayaqtaghan son, Embi kenishterinde eki jylday júmys istep, 1939 jyldyng qarasha aiynda Tau-ken metallurgiya institutyna týstim. Búl qazirgi Qanysh Sәtbaev atyndaghy qazaq últtyq tehnikalyq uniyversiyteti bolatyn. Aghalarym әsker qatarynda bolghandyqtan, otbasynyng jaghdayyna oray, institutta oqy jýrip, әlemge әigili geolog ghalym - Qanysh agha basqaratyn geologiyalyq ghylymiy-zertteu institutyna kollektorlyqqa ornalastym. Sodan, jogharghy kurstargha jetkende kishi ghylymy qyzmetkerlikke auystym. Áriyne, jastyq shaq, buyrqanghan arman kýndelikti 12-13 saghattyq jýkti auyrsynbay arqalady. Ol mezgil Qanysh aghanyng Jezqazghanda on bes jylday bolyp, ol ónirdi óndiristik te, teoriyalyq rette de «Ýlken Jezqazghan» ataghyna jetkizip, atalghan institutqa diyrektorlyqqa taghayyndalghan kezi edi. Ári KSRO Ghylym Akademiyasynyng qazaqstandyq filialynyng orynbasary, odan kóp úzamay filialdyng tóraghasy bolyp ýlgergen edi.

1941 jyly jazghy demalysqa bara almaytynymdy sezip, tәjiriybe alu, az-maz qarajat tabu ýshin Qanysh aghagha baryp, Ortalyq Qazaqstangha baghyttalghan mys-kenin izdestiru ekspedisiyasy qúramyna endim. Al, 1942 jyly sәuir aiynda oqudan bir jyl ýzilis jasap, Qanysh agha meni Manghystaugha marganes kenin izdeu-zertteu maqsatynda Otan qorghaudaghy manyzy óte zor ekspedisiya qúramyna qosty. Manghystau ol uaqytta Guriev oblysynyng bir audany ghana edi. Búl nemis basqynshylarynyng Ukrainadaghy Nikopoli marganes kenin uaqytsha basyp aluyna baylanysty tanki jasaytyn metall óndeu salmaghy Qazaqstangha týsken kezeng bolatyn. Elimizdegi ken baylyghyn әngimelegende Qanysh Imantayúly kómirsutekti (múnay-gazdy) birinshi oryngha qoyatyn. Sonyng kórinis-ayghaghynday, Almatygha kelgen 1940 jyly Tau-ken, metallurgiya institutynda múnay fakulitetin ashqyzyp, oghan alynghan oqushylargha dәris oqugha 1934 jyly Mәskeuding IY.M. Gubkin atyndaghy institutynyng týlegi, Dossor kenishining bas geology Naren Orynbayúly Imashevty arnayy shaqyrdy.

Q.I. Sәtbaev 1946 jyly mamyrda Qazaqtyng Ghylym Akademiyasyn qúryp, onyng túnghysh Preziydenti bolyp saylandy. Sol jyldyng mausymynda Gurievte Respublikalyq akademiyanyng «Embi-Jayyq ghylymiy-zertteu bazasyn» úiymdastyrdy. 1956 jyly osy mekeme Múnay instituty atalyp, 1960 jyly ol ekige bólinip, Geologiya jәne geofizika instituty jәne Múnay himiyasy men tabighy túzdar institutyna ainaldy. Geologiya jәne geofizika instituty 1963 jyly Qanysh Imantayúlynyng úigharuymen Odaqtyq Geologiya ministrligine baghyndyrylyp, biraz jyldardan keyin Qazaqtyng múnay geologiyalyq barlau ghylymiy-zertteu instituty (KazNIGRI) degen atpen respublikagha qaytaryldy.

Qysqasy, Qanysh agha Qazaq Ghylym Akademiyasyn KSRO kóleminde algha shygharsa, onyng qarauynda bolghan «KazNIGRI» ghylymy túrghydan ózin birneshe ret aqtaghanyna dәlel jetkilikti. Basqany bylay qoyghanda, 1982 jyly búrynghy Odaqtyq geologiya ministrligi «Karta neftegazonosnosty Prikaspiyskoy provinsiy y Nijne-Voljskoy neftegazonosnoy oblasti» enbegin bastyryp shyqty. Redaktorlary: T.N.Júmaghaliyev, L.G.Kirukiyn, D.L.Fedorov. Búl qúndy enbek ondaghan jyldardyng - KazNIGRI, Nijne-Voljskiy institut geologiy y geofiziky jәne VNIGNY (VsesoYznyy nauchno-issledovateliskiy neftyanoy institut) ghylymy zertteulerining nәtiyjesi. Kýni býginde paydalanudan týspegen. Alda da talay jyldar qoldanylatynyna kepildik beruge bolady. Osynday enbekke alghys ta, syi-siyapat ta alyp kórgenimiz joq. Bir opynarlyq jay - sol KazNIGRIY-ding 60 jyldyghy da eskerusiz qaldy.

Sol kezding ózinde Qanysh Imantayúly Sәtbaev: «...Batys Qazaqstandy zertteu men iygeru problemalaryn keninen talqylaudyng qajettiligi әldeqashan pisip-jetti» dese, 1949 jyldyng basynda Gurievte Batys Qazaqstannyng óndiristik kýshin iygeruge arnalghan Qazaq Ghylym Akademiyasynyng kóshpeli sessiyasyn ótkizildi. Al, 1959 jyly mamyrda Qanysh Imantayúly men Núrtas Dәndibayúly Ondasynov Soltýstik Kaspiy oipatynyng múnay-gaz problemalaryna menzelgen Býkilodaqtyq ghylymiy-tehnikalyq konferensiya ótkizuge múryndyq boldy. Búl kýrdeli forumdardyng enbek jinaghyna engen sharalar býginde de iske asuda...

Taghy bir aita keterlik jayt, Qanysh Imantayúly sonau 1924 jyly 25 jasynda ana tilimizde arab әlippesimen 592 bettik «Algebra» oqulyghyn jazghan eken. Al, 1929 jyly latyn grafikasyna kóshirgende onyng kólemi 1400 betke jetken. Biyl kirillisagha kóshirilip basylypty. Q.Sәtbaev «Algebrasynyn» tili jatyq, esep beru logikasy berik, esep shygharu týzilimderi shiraq ta shymyr. Bizding orys tilde sóileytin key aghayyndar Sәtbaev jazghan «Algebramen», betteri qyzarmasa, ("Ana tili" gazetining 7-13 mamyr, 2009 jylghy №18 (959) sanymen tanysuyn menzer edim.

Tilimizdi mensinbeytinder sol maqaladaghy: «Kezinde Alash ziyalylary qazaq halqynyng tez arada órkeniyet legine qosyluy ýshin bar bilimin ayamay, ter tóge, san salada oqulyq jazyp shygharghan. Mәselen, Álihan Bókeyhanov astronomiya men jaghyrapiyany, Maghjan Júmabaev pedagogikany, Halel Dosmúhamedov anatomiya men zoologiyany, Jýsipbek Aymauytov psihologiyany, Ahmet Baytúrsynov, Eldes Omarov, Nәzir Tóreqúlov til bilimin, Múhtar Áuezov әdebiyetti jazsa, al, Mirjaqyp Dulatov, Súltanbek Qojanov, Álimhan Ermekov matematikagha den qoyghan» degen joldargha erekshe nazar audarsa, qane!. Matematikanyng ishindegi kýrdeli pәn «Algebrany» Qanysh Imantayúly qolgha alghandyghyn jogharyda keltirdik. H.Dosmúhamedov mamandyghy adam dәrigeri bola túryp, qazaq tilining ýndestik zanyn qaldyrdy (zakon singarmonizma), múny biletinder óte az...

Atyrau oblysynyng halqyna da Qanysh Imantayúly jaqsy tanys edi. 1957 jyly KSRO Jogharghy Kenesining IV shaqyryluynda Guriev oblysynan deputattyqqa saylandy. Respublikamyzdyng oblystarynyng ishinen alghashqylardyng biri bolyp Qanysh Imantayúlyna Guriev qalasynda eskertkish qoyylyp, ortalyq kóshelerding birine jәne bir orta mektepke sol kisining esimi berilgenine atyraulyqtar bek riza.

Qanysh Imantayúly Sәtbaev, ana tilimizding naghyz janashyry edi. Bes jyl qarauynda qyzmet etkenimde, onyng qazaqpen oryssha sóileskenin estigen de, kórgen de emespin.

Muzykalyq sauatym bolmasa da, Zataevichting «Qazaqtyng 1500 óleni» atty notaly kitabynan Qanekenning ýsh óleng oryndaghanyn kezdestirgenmin. Sol notaly kitaptan jerles, qazaqtan shyqqan alghashqy tauken injenerlerining biri, múnayshy-geolog, Batys Alashordanyng basshylarynyng biri sanalatyn Qyzylqoghalyq Berkin Múhashúly Atshybaevtyng da eki-ýsh ólenining atyn oqydym. Sonyng biri - Múhittyng «Pang kóilegi».

Qanekenning aituly erligining jәne biri retinde myna bir jaydy da aitpay ótuge bolmas.

1962 jyly Manghystaudy Týrikmenderge beru turaly dýrkin-dýrkin Mәskeuden komissiyalar kelip, әngimeler kóbeyip, Ortalyq Komiytetting plenumyna úsynystar dayyndalypty. Áriyne, bas hatshy N.S.Hrushevting minezi men is-qimyldaryndaghy oqys әreketter kýtpegen jaghdaylargha soqtyruy mýmkin ekeni kópshilikke mәlim edi. Bir kezde U.Cherchilli N.Hrushev turaly aita kelip, onyng basty qatesi tereng qúzdan eki ret yrghyp ótuge tyrysqanynda, dese, keltirilgen jaghday da sonyng birine úqsaytyn siyaqty.

Respublikada Týrkimenstangha ken oryndaryn bermeu mәselesi jóninde memlekettik komissiya qúrylyp, ony Akademiya Preziydenti Qanysh Sәtbaev basqardy. Lenin syilyghynyng laureattary - geologiya ministri Sh. Esenov, Batys Qazaqstan geologiya basqarmasynyng bas geology N.O. Imashev osy komissiyanyng qúramyna engizilipti. Komissiya basshylary 1962 jyldyng ayaghynda Mәskeuge baryp, atalmysh mәseleni talqylaghanda, Odaqtyq orta mashina jasau ministri E.B.Slavskiy, geologiya ministri A.V.Sidorenko qazaqstandyqtargha qúrmetpen qarap, qoldapty. Sonday-aq, múnay ónerkәsibi ministri S.A.Orudjev «Jetibaydyn» ashylghanyna rizashylyq bildirip, «Qazaqstan ýlken múnaydy ashqan bolsa, ony iygeru de qolynan keledi» dep, Q.I. Sәtbaev basqarghan komissiyanyng sheshimin qoldapty.

Sonymen, «Úiqydaghy aru» dep ózi ataghan Manghystauday «Arudy» úiqysynan oyatyp, orynsyz «úzatyludan» arashalap qalghany jadymyzda mәngilik janghyryp túrugha tiyis.

Ózining ghalymdyghyna kelsek, Q.IY.Sәtbaev búrynghy Odaqta Shyghys jәne Baltyq boyy halyqtary ókilderi ishinde, 1946 jyly birinshi bolyp KSRO Ghylym Akademiyasynyng akademiygi bolyp saylandy. Ótken ghasyrdyng 80-shi jyldary Q.IY.Sәtbaev bir top әriptesterimen Lenindik syilyqqa ie bolghan - Qazaqstannyng «boljamaly metallogeniyalyq kartasyn» jasaqtap, әlemning әigili ghalymdarynyng tandayyn qaqtyrghan. Ol júmystyng mәn-maghynasyn týiindep aitqanda: qay metaldy, qay tau jynystarynan, qanday terendikte, qay ónirden izdeu kerek ekendigi... Búl turaly 1999 jyly Resey Ghylym Akademiyasy mýsheleri: «Qanysh Imantayúly myna júmysymen óz qatarlarynan jarty ghasyr ilgeri ketti. Biz osy sheshimimizdi HHI ghasyrdyng basynda qayta aitamyz» degen-di.

Qanysh agha ghylymy kenesterde tehnikalyq tilimizdi qazaq әdebiyetining qataryna jetkizudi qozghap, ony iske asyruda әueli әr salada terminder sózdigin jasaqtaudy algha tartatyn-dy. Osy ósiyetke sәikes, 1998 jyldyng ayaghynda múnaydyng 100 jyldyghy qarsanynda oryssha, aghylshynsha jәne qazaqsha túnghysh ret «Múnay jәne gaz geologiyasy terminderining týsindirme sózdigin» dayarlaghanbyz.

«Qazaqoyl» Últtyq múnay kompaniyasynyng sol kezdegi preziydenti Núrlan Ótepúly Balghymbaev oqyrman qauymgha joldaghan hatynda: «Qazaqoyl» últtyq múnay-gaz kompaniyasy sózdikti bastyrudy Qazaqstan Petroleum Assosiasiyasyna úsyndy... Búl memlekettik mәrtebe alghan ana tilimizdi iygeru, ony órkendetuge úmtylghan elimizding qajetine jaratu jolyndaghy bir qadam dep bilemin. Sózdik múnayshy mamandar, jogharghy jәne orta oqu oryndary men studentter, jalpy audarmashylar ýshin óte manyzdy qúral bolmaq» dep jazdy.

Onda, odan әrmen qaray: «Sol sebepti múnay jәne gaz salasyndaghy qoldanysqa týsken terminderdi saraptap, bir izge keltirgen avtorlar men Qazaqstan Petroleum Assosiasiyasyna rizashylyghymdy bildiremin» - delingen. Sózdik ýsh tilde osy joldaumen ashylghan.

Aytyp aitpay ne kerek, osynday ónegeli de ónimdi ghúmyr iyesi. Talay mqala, kitapqa arqau etuge jetetindey material. Alayda bir nәrseni eskermeuge bolmaydy. Ol Qanysh aghanyng adamgershilik qyry. Jaratylysynan daryndy, tereng oy iyesi, ón boyyndaghy tamasha qasiyetterdi enbekqorlyghymen úshtastyra bilgen, qarapayym da qayyrymdy, kishipeyil, ýlkenmen de, kishimen de til tabysa bilgen, jasandy minezden aulaq bólekshe bitimge ie bolmysy.

«Men jetelep ólemin órge qaray qazaqty», - dep Shәkәrim qajy aitqanday, Qanekeng de qazaghymdy ómir boyy órge jetelep ótti.

«Halyqaralyq Qanysh Sәtbaev atyndaghy qorgha» jetekshilik etetin әriptesimiz, tau-ken injeneri, memleket jәne qogham qayratkeri, daryndy aqyn Kәkimbek Salyqov bir óleninde ol kisi turaly:

«Alyptar bar, әlemge tireu bolghan,

Adyrlar bar, arqagha sýieu bolghan.

Qyrandargha qarshygha ýiir deydi,

Kónil qossa, bireuge bireu qorghan», dep jyrlaghan edi. Aytsa aitqanynday, Qanysh Imantayúly Otanymyzgha, halqymyzgha, jerimizge, tabighy baylyqtarymyzgha tireu de, sýieu de, qorghan da bola bilgen jandardyng biri retinde tarih tórinen oiyp túryp oryn alugha әbden qúqyly.

Taumúsh JÚMAGhALIYEV,

QR Memlekettik syilyghynyng laureaty,

Qazaqstangha enbegi singen múnayshy-geolog.

Atyrau oblysy jәne Qyzylqogha audanynyng Qúrmetti azamaty.

«Ana tili» últ aptalyghy. 28-Tamyz 2009 jyl