Sekseninshi jyldary Respublika sarayynda aqyndar aitysy ótti. Sol aitysta Jambyldan kelgen óndir ónerpaz Ábiyirbek Tinәliyev Múqaghalidyng Farizagha arnaghan ólenine jazghan "Fariza" әnimen búltsyz kýni nayzaghay oinatqanday jarq ete qaldy.Sodan beri búl әnshining shygharmashylyghyn údayy qadaghalap jýremin. "Kisi jary", "Jeltoqsan jeli", "Tolghanay" t.b әnderi el nazaryn birden audardy. Ókinishke oray, osy bir әnshi, kompozitordyng keyingi jyldary kórkemdik kenistigimizden kórinbey ketui alandatady.

Ábiyirbekting "Anamnyng tili" әni tilim dep soqqan әr jýrek ýshin qymbat.Búl әnning radio, teledidardan anda-sanda jyl etetini bolmasa, kóp oryndalmaydy. . Tyndarmannyng talghamyn qalyptastyruda, namysyn, jigerin januda múnday әnderding ruhany quaty kýshti. Ásirese myna alaqúiyn zamangha degen kózqarasy, oi-pikiri endi qalyptasyp kele jatqan úrpaqtyng sanasy osynday әndermen nәrlenui kerek. Eldi, jerdi, últyndy sýn, әlgi biz jii aitatyn patriotizm osy tuyndylar arqyly qalyptasady. Búl әnning әuenin bala da tez qabyldaydy.Bala úghymyna, janyna jaqyn.Orta mektepterde әn pәni ótedi. Ánning sazdylyghy, bala kóniline birden qona keteri óz aldyna, sol sabaqta onyng avtorlary turaly bilu de balanyng túlgha turaly tanymdyq dengeyin, oi-órisin keneyte týsse kerek. Ásirese, Almatyda qazaq mektepterin ashuda janyn shýberekke týiip, keshegi Jeltoqsannyng qaharly kýnderinde jýregi qan jylap otyryp kýndelik jazghan, basqan izi ómirden ozghansha anduda bolghan Shona Smahanýlynyng osy әnning sózin jazghanyn býgingi bala túrmaq, ýlkender de bile bermeydi.
Tildi ýirenu, qadirleu ózge de qúndylyqtardy baghalau arqyly jýzege asady. Bala sanasynda ózgeris jasap, ony eljandy etip tәrbiyeleu ýshin, tipti bir qauym elding ruhyn kóteru ýshin bir әnning ózi jetip jatyr.Múnday әnder qazaqta az ba? Biz orystan mysal keltirgendi jaqsy kóremiz ghoy. Blanter tarihta bir ghana " Katusha", "Juravliyimen",Aliyabev "Búlbúlymen", Soloviev- Sedoy "Podmoskovnye vecherasymen" ( osy bir әnimen memlekettik syilyq aldy) qaldy ghoy. Ábiyirbekting de basqa әnderi bir tóbe de, "Anamyng tili" bir ózi bir tóbe emes pe!? Eng bastysy búl әndi halyq toqtausyz shyrqap kele jatqanyna da qyryq jyl Al endi bar ghoy, osy әndi kil bir qaradomalaqtar boztorghayday shyryldap aitqanda janyndy qoyargha jer tappaysyn-au.

Bir ókinishti jay, keybir әnderdi onyng avtorynyng salmaghyna, qoghamdaghy ornyna, tanymaldylyghyna qarap baghalaytyn, әnderi el auzynda jýrgen azamattargha әuesqoylyq túrghydan qaraytyn bir jany siri әdet әli de qalmay keledi. Osy túrghydan kelgende әnin halyq jappay aityp jýrgen kompozitordy ol әuesqoy, kәsiby dep bólmey, alalamay, ortaq tuyndy, talantty tuyndy dep qarap, halyqtyng ruhany iygiligine jaratudy oilau kerek.

Aytpaghym ne? Memleket basshysy Týrkistanda ótken Últtyq qúryltayda basqalarymen qatar, Qazaqstannyng Halyq artiysi ataghyn qalpyna keltiru jóninde aitty. Ábiyirbektey ózi әnshi, akter, kompozitor, daryndy azamattar әr salada (filarmoniya, teatr t.b) el ishinde barshylyq. Endigi jerde Qazaqstannyng halyq artiysi ataghy sol bayaghy eski sýrleumen Astana men Almatyny ainalshyqtay bermey, el ishinde eleusiz jýrgen, enbegi esh, túzy sor, ónerin halyq baghalaytyn, әnin halyq jatpay-túrmay aityp jýrgen ónerpazgha berilui kerek. Solardyng biri de biregeyi bir-eki jylda jetpisting qyr jelkesine shyghatyn, әli kýnge eleuli ataghy joq Ábiyirbek Tinәliyev.
Osylay bolghan kýnde biz "Ádiletti Qazaqstan" úghymyna birtaban jaqynday týsetin shygharmyz. Qaydan bileyin, jol ýstinde jazylghan jedel jazbamda osylay bir dedim.

Qaly Sәrsenbay

Abai.kz