«Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghy turaly» zanynyng 16-1-babynda jenildetilgen tәrtippen (tirkeu tәrtibimen) Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyna qabyldau sharttary kórsetilgen.

Sol shartqa say, «Jenildetilgen tәrtippen (tirkeu tәrtibimen) Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyna» «1) túru merzimine qaramastan, Qazaqstan Respublikasynyng aumaghynda zandy negizderde túraqty túratyn qandastar qabyldanuy mýmkin» dep jazylghan.

Esinizge saqtanyz, «qandastar» dep jazylghan!

Endi «Qazaqstan Respublikasy kóshi-qon sayasatynyng 2023 – 2027 jyldargha arnalghan tújyrymdamasyna» say, ózgerister men tolyqtyrular engizilip, qayta qoldanysqa engizilgen «Halyqtyng kóshi-qony turaly» turaly zanyna kóz jýgirtip kóreyik.

Atalghan zannyng «Qandas mәrtebesin beruden jәne úzartudan jәne (nemese) qandastardy qabyldaudyng ónirlik kvotasyna engizuden bas tartu ýshin negizder» degen 20-babyna engizilgen qandastardy aumaqtyq-әkimshilik birlikte qabyldaudyng ónirlik kvotasynyng bolmauy nemese etnikalyq qazaqtyng qonystandyru ýshin úsynylghan aumaqtyq-әkimshilik birlikten bas tartuy» degen normany oqyp, taghy da tóbe shashymyz tik túrdy!

IYә, Aqmola, Atyrau, Shyghys Qazaqstan, Batys Qazaqstan, Qostanay, Pavlodar, Soltýstik Qazaqstan, Abay oblystary – qandastarymyzdy qonystandyru ýshin Ýkimet arnayy aiqyndaghan ónirler bolyp sanalady.

Áleumettik paket tek osy Ýkimet aiqyndaghan ónirlerge joldama alghan qandastarymyzgha ghana beriledi.

«Halyqtyng kóshi-qony turaly» turaly zanyndaghy «Qandas mәrtebesin beruden jәne úzartudan jәne (nemese) qandastardy qabyldaudyng ónirlik kvotasyna engizuden bas tartu ýshin negizder» degen osy jana nomagha salsaq, endi shetelden Qazaqstan Respublikasyna kóship kelgen etnikalyq qazaqtar ózderi qonystanghysy keletin ónirde qandastardy aumaqtyq-әkimshilik birlikte qabyldaudyng ónirlik kvotasy bolmasa nemese Ýkimet úsynghan ónirge barudan bas tartsa,  onda olargha «qandas» mәrtebesi berilmeydi degen sóz!

Qandastardy qabyldaudyng 2023 jylgha arnalghan ónirlik kvotasynyng sany 1 925 adam.

Al, etnikalyq qazaqtar odan eki nemese ýsh, tipti jýz ese atyq kelse, sol artyq kelgenderge «qandas» mәrtebesi berilmeydi degen sóz!

Demek, «qandas» mәrtebesi joq etnikalyq qazaqtar Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn ala almaydy!

Endeshe, búl norma tarihy Otanyna kóship kelgen etnikalyq qazaqtardyng Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn aluyn shektep qana qoymastan, eng aldymen, «Ár adamnyng әr memleketting ishinde jýrip-túruyna jәne óz qalauynsha túratyn meken-jaydy tandauyna qúqyghy bar» degen Birikken Últtar Úiymy Bas Assambleyasynyng rezolusiyasymen 1948 jylghy 10 jeltoqsanda qabyldanghan «Adam qúqyqtarynyng jalpygha birdey deklarasiyasynyn» 13-babynyng 1 tarmaghyna basy býtin qayshy.

Ekinshi, «Qazaqstan Respublikasy aumaghynda zandy týrde jýrgen әrbir adam, zanda kórsetilgennen basqa retterde, onyng aumaghynda erkin jýrip-túrugha jәne túrghylyqty mekendi óz qalauynsha tandap alugha qúqyghy bar» degen Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasynyng 21-babynyng 1 tarmaghyna;

Ýshinshi, «Qazaqstan Respublikasynyng kóship kelushilerding boluy ýshin ashyq aumaghy boyynsha erkin jýrip-túrugha» jәne «Qazaqstan Respublikasynyng zannamasynda belgilengen tәrtippen túrghylyqty jerin erkin tandaugha qúqyghy bar» degen «Halyqtyng kóshi-qony turaly» turaly zanynyng 5-babynyng 3) jәne 4) –  eki birdey tarmaghyna tipti say kelmeydi!

Bir sózben aitqanda, etnikalyq qazaqtardyng qúqyghy qos ayaqpen taptalyp jatyr!

Dәl osy Zang jobasy jasalyp, Parlamentte talqylanyp jatqan kezde, Tamara Dýisenova Premier-Ministrding orynbasary әri Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministri bolyp qyzmet atqaratyn.

Mine, Tamaranyng taltayyp túryp qabyldatqan zanynyng siqy!

Preziydentimiz Qasym-Jomart Toqaev BÚÚ Bas Assambleyasy 78-sessiyasynda sóz sóilep, «Býginde adamzat balasy búryn-sondy basynan ótkermegen asa ýlken syn-qaterlermen betpe-bet kelip, geosayasy qaqtyghystardyng jana kezenine ótti. Búghan BÚÚ Jarghysyndaghy halyqaralyq qúqyqtyng negizgi prinsipterining bir mezette búzyluy sebep bolyp otyr»,- dedi.

Mine, sol Qasym-Jomart Kemelúly aitqan BÚÚ Jarghysyndaghy qúqyq bizding memleketimizde de búzylyp, taptalyp jatyr.

Taghy qaytalap aitayyn,  qonystanatyn jerin tandau – etnikalyq qazaqtargha birinshi Allanyng bergen, sosyn BÚÚ-nyng Jarghysymen bekitilgen qúqyghy!

Al, kóship kelushilerdi Ýkimet aiqyndaghan ónirlerge qonystandyru – memlekettik sayasat!

Ýkimet sayasat jýrgizem dep, adam qyqyghyn shektemeui jәne taptamauy kerek!!!

Auyt Múqiybek

Abai.kz